Lubatud truffade ja laupäevahommikune trett Saksamaale, Trieri

Homme saab kaks nädalat Luxis oldud, aga asjad on päris hästi edasi liikunud. Mina käin tööl, kodu on 99% tõenäosusega leitud, linnaga on tutvutud, naaberriike on külastatud ja Mann on juba 3 päeva koolis käinud. Tal on klassis veel 2 eesti poissi ja 2 eesti tüdrukut, lisaks paljudele teistele rahvustele. Õpetajad on vahvad, Mrs Llamas ja abiõpetaja Jessica. Tuleb välja, et Mann saab inglise keelest päris hästi aru, paremini, kui me arvata oskasime igatahes. Muidu meeldib talle väga, ainult õues mänguväljakul ei meeldi. Sinna tuleb korraga terve kool kokku ja siis tekib Mannil mure, et ta võib seal segasummasuvilas oma õpetaja ja sõbrad ära kaotada. Küll läheb varsti üle, kui rohkem sisse elab. Kool on tal muidu kl 8.45st 12.40ni, aga esmaspäeviti on pikk päev, vist pea kl 17ni. Ja alates esmaspäevast algavad ka eesti keele ja inglise keele tunnud! Mann juba ootabki väga neid, peale esimest päeva uuris ta mu käest, et miks ta siis lugeda ja kirjutada oskab, kui koolis tunde pole :).

Mäletate, et paar postitust tagasi kirjutasin eelmisel laupäeval Prantsusmaalt kaasa toodud Tomme juustust, mis oli nii pikantne, et meie peres keegi seda süüa ei suutnud. Pakkisin ta siis mitme paberi ja kilekoti sisse, et aroomid mingil tingimusel muud kraami külmkapis mõjutama ei saaks ja panin ta ootele. Ootama seda, millal mul aega ja viitsimist on. Tuleb tunnistada, et tööpäeva õhtuti väga ei kipu blogimisele mõtlema. Nii et suuuuuuur kummardus kõigi tööl käivate blogijate ees!

Aga täna on laupäev. Ja meie pere (kes meid tunneb, saab ime suurusest hästi aru) ärkas kogu koosseisus vabatahtlikult peale 8 hommikul. Hakkame juba uue elurütmiga harjuma vist, mis on igati teretulnud nähtus. Eriti tore on, et meie ööelajas Mann on iga päev hiljemalt kl 23 maganud, enne koolipäev lausa 22 paiku. Täielik unistus! Ja tänase laupäeva puhul oli ilmataat siinse ilma taas suviselt päikseliseks ja soojaks kütnud. Temperatuur oli kindlasti üle 25 kraadi plussi pool. Kookisin aga ome Tomme välja, riivisin kartulit, hakkisin küüslauku ja võtsin selle Truffade ette. Truffade on päritolult Prantsusmaine välimuselt pannkoogisarnane kartuliroog, mida valmistataksegi tavaliselt just Tomme juustuga. Kui ausalt üles tunnistada, siis praadimise ajal kurtis terve pere häälekalt, kui hirmsaid aroome minu toidutegemine nende ninna saadab ja Tomme tugev lõhn levis kuumalt pannilt tõepoolest nagu kulutuli kõigisse tubadesse. Õnneks tulemus oli väga maitsev, kartul oli pikantsust kõvasti tasakaalustanud ja küüslauk tegi roa veelgi maitsvamaks, nagu ta ikka alati teeb. Ja et teid mitte ära hirmutada, võin kinnitada, et selleks ajaks, kui me oma väikselt Saksamaa-reisilt tagasi tulime, olid aroomid ka tubadest lahkunud.

Nii et truffade jaoks läheb teil vaja:
2-3 suurt kartulit
50-60 gr pikantset juustu, eelistatult Tomme
4 küünt küüslauku
4 spl oliiviõli
1 spl võid
musta pipart

Riivi kartul. Haki küüslauk peeneks. Kuumuta õli ja või pannil. Prae küüslauku ja kartulit aegajalt segades, kuni kartuliribad enamvähem küpsed on. Sega juurde juustutükid, lisa veidi musta pipart. Sega segu pannil, kuni juust sulab ja kõik kokku hakkab jääma. Suru segu pannkoogisarnaseks ja lase altpoolt tal kuldseks praadida. Keera "koogil" teine külg ja prae ka see kuldseks. Söö kohe soojalt ära!

Trieri kaunis vanalinn

Nii et umbed keskpäeva paiku hakkasime Saksamaale, Trieri sõitma. Sinna on kõigest veidi üle 40 km. Enne helistasin juhuslikult veel Eestisse ja kuulsin oma isa käest (kes on meie pere elav entsüklopeedia), et Trieris on selline kuulus kuju, nagu Karl Marx sündinud. Trier on muide Saksamaa kõige vanem linn (väidetavalt juba enne Kristust :) ja rahvast on seal umbes sama palju, kui meie kodulinnas Tartus. Lisaks voolab linnast läbi kaunis Moseli jõgi, mille järskude kallaste viinamarjavälud otse vanalinna välja paistavad. Ja vanalinn on seal vägev. Alustades muljetavaldava linnavärava Porta Nigraga, mis ehitati juba enne 200-ndal AD. Ausaltöeldes näeb see uhke ja lilleõitesse uppuva vanalinna taustal nii kummaline välja, nagu oleks jupike filmi Flinstones tegevuspaigast kohale toodud. Igatahes kõndisime Porta Nigrast läbi ja kaifisime vanalinna ja sealset melu. Jube pull oli see, et tänavatele olid toodud lihtsalt lauad ja toolid, kus lapsed said väikse raha eest meisterdada - et vanemad saaksid seni poodides raha raisata. Minu meelest väga hea mõte. Üldse oli iga mõnekümne meetri järel midagi rahva lõbustamiseks välja mõeldud! Tundub, et mõjub, sest rahvast oli seal tõepoolest metsikult palju. Lõunatasime muidugi pehme saia vahele pistetud grillitud heleda saksa vorstiga. Käisime ka ühes suuremas toidupoes, kuna kõik ütlesid, et Saksamaal on toit kõvasti odavam, kui Luxis. Aga tegelikult see nii ei ole meie meelest. Kui ikka siin Luxis poes hindu jälgida, siis saab sama hinnaga oma asjad ära ostetud ja bensiini peale ei pea kulutama. Lisaks on valik Luxis oluliselt parem! Nii et toidupoodi pole Trieri meie meelest mõtet minna, aga linnaga tutvuma küll. Ah jaa, ja hilbu-kingakaupa ostma ka! :)

Porta Nigra

Nii et ei läinud poolt päevagi ja sai Saksamaal käidud. Selles osas on see Lux ikka üks vahva koht, et suts Prantsusmaal, teine Saksamaale, kolmas Belgiasse, lisaks on veel superhead kiired ühendused mitmete teiste Euroopa riikidega.