Jamie kiire õhtusöök nr 1 - anšoovise-brokoli pasta, prosciutto meloniga ja suvikõrvitsa-mozzarella salat

Plaanisime veeta kulinaarse nädalalõpu Brüsselis. Süüa mõnes ilusas restoranis rannakarpe (moules) koos päris kartulitest tehtud friikartulitega, juua kõrvale sidrunilõiguga külma nisuõlut, maiustada hommikul pehmete Belgia vahvlitega koos kõigi lisadega - vahukoore, värskete maasikate ja vedela šokolaadiga, lõunatada ühes loendamatutest kebabikohtadest jne jne. Aga alati ei lähe kõik nii nagu planeeritud. Võib öelda, et positiivse suhtumise säilitamiseks oli vaja kogu tolerantsust, mis me aastate jooksul kogunud oleme :). Otse halvasti polnud suurt midagi, aga päris hästi ka midagi ei läinud.

Kõik sai alguse sellest, et võtsin reedel pool päeva töölt vabaks, et varem Brüsselisse kohale jõuda. Lõunatasime meie kodumaja lähedal ühes popis sushikohas nimega Takajo, mis on ainult lõuna ajal lahti. Jäime väga rahule. Nii head sashimit saime viimati igatahes Jaapanis. Kõht täis, jõudsime Luxi rongijaama ja siis öeldi kassast, et järgmised 3 rongi (tunnis läheb 1) ei välju tehniliste probleemide tõttu. Päris ära ehmatas. Õnneks läksime jaamaülemalt üle uurima, et mis jama on. Tema ütles, et järgmine rong jääb lihtsalt 40 min hiljaks, muud midagi. Käisime siis poes, ostsime üht-teist kaasa ja läksime igaks juhuks 40 min pärast perroonile. Kõik tablood näitasid endiselt, et rongid ei välju, aga tegelikult oli nii, nagu jaamaülem ütles - rong ees ja mõne minuti pärast väljumas. Pole vist vaja lisada, et rong oli jumala tühi, kuna kõik jälgisid tabloosid ja arvasid, et rongid ei välju. Uskumatu korraldus! Meie igatahes saime peale ja nagu järgmisel päeval välja tuli - sättisime end sisse esimese klassi vagunis, millele meil piletit polnud. Aga meid sealt ära ka ei aetud (PS! See on siiski üks meie reisi ilmselgeid õnnestumisi :). Me ise saime teada, et see esimene klass oli, alles järgmisel päeval, kui meid samast vagunist minema saadeti, kuna meil 2. klassi pilet oli :). Sõit oli ilus ja rong mugav, alla 3 h veidi. Kohale jõudes sadas veidi, aga polnud hullu. Brüssel oli endiselt väga ilus. Viisime oma kodinad hotelli, mis asus otse ühel tänaval Raekojaplatsi kõrval, kus on reas kümneid kebabikohtasid. Me teadsime, et hotell on lärmakas kohas, aga kuna see oli odav (letihinnast pool) pakkumine, siis mõtlesime, et mis see 1 öö ikka ära ei ole ja kui lärmakas see ikka olla saab. Hotell Mozart oli äärmiselt ülepakutult antiigiga sisustatud, mis Mannile väga meeldis (mis oli ka üks põhjus, miks me selle hotelli valisime). Võtsime talle kleidi kaasa ja ta sai siis õhtul printsessi mängida ja mööda selle maja käänulisi lossisarnaseid nurgataguseid uudistada. Aga tuba oli kohutavalt naljakas, Henri ei mahtunud selle magamistoaosas püstigi tõusma. Aknad olid meil otse lärmakale tänavale ja aken midagi kinni ei pidanud. Kui ülemine mees oma toas kõndis, siis oleks ta nagu meie toas seda teinud. Kui ta vetsus käis, siis oli tunne, et kõik see kraam meile otse pähe sajab. Aga meie selle pärast meelt ei heitnud, odav, otse raekoja taga ja ainult üheks ööks. Päris naljakas kogemus. Plaanisime süüa rannakarpe otse Raekoja platsi kõrval, kus väiksed ilusad restoranid reas on kitsastel tänavatel. Tagantjärele võib muidugi öelda, et ei tasu olla nii loll, et turistipiirkonnas õhtustada! Kuna olime varajased, siis püüti meid iga hinna eest igasse restorani sisse visata ja seetõttu saime toidu hinnast alla + Mannile tasuta söögi+ endale kummalegi tasuta õlled+ Mannile tasuta joogi :). Toit... ütleme nii, et ise oleks iga kell parema teinud, aga süüa kõlbas. Käisime veel Manneken Pis´i vaatamas, ta oli ilusti riides ja pärast istusime õllekas, nisuõlu oli oma endises headuses. Läksime magama, lärm oli küll üle igasuguste ootuste. Lisaks tuli välja, et otse vastas on ööklubi, nii et kuulsime kogu hetke populaarsema repertuaari mitu korda ära. Jama oli selles, et mingi kell äratas mind vist üks mitte kõige värskem mollusk, kelle ära olin söönud, ja tahtis vägisi tuldud teed pidi uuest välja tulla. Ootasin ja mõtlesin, kuni lõpuks otsustasin talle vabad käed anda. Niipalju siis peenest restoranist Brüsseli vanalinnas. Terve maailma käisime läbi ja sõime jubedates urgastes, kordagi sellist asja ei juhtunud. Ja nüüd Euroopa pealinna kobedas restoranis :). Hea nali. Noh, aga parem hakkas ja magama ma jäin. Vahepeal karjusid tülli läinud peolised tänaval üksteise peale ja siis kui pidu läbi, tulid prügiautod :). Aga hommikul magasime kauem, jätsime hotelli hommikusöögi ära. Läksime hiljem hoopis ühte kohvikusse kohvile, ostsime tänavalt kaasa vahukoore ja maasikatega Belgia vahvlid, nagu plaanitud. Enne ärasõitu tahtsime veel süüa türklaste pitat ja kebabi, aga kui muidu neid putkasid igal pool on, siis nüüd ei leidnud ühtegi. Ajas marru küll, sõime mingit rõvedat nuudlirooga rongijaamas. Tuju läks lausa ära, nii vastik oli! Ma loodan, et olete juba pikemaajalised lugejad ja saate aru, et me pole tegelikult sugugi suured vingujad. Olukord oli lihtsalt selline. Ühesõnaga, selline reis siis :). Tore, et käidud ja tore, et kodus tagasi oleme.

Aga tegelikult lubasin teile hoopis kirjutada oma esimesest katsetusest raamatu Jamie 30 minute meals ainetel. Raamatu point on selles, et Jamie pakub välja hulga õhtusöögikomplekte, igaüks neist koosneb kolmest käigust ja iga komplekti valmistamine peaks aega võtma ca 30 minutit. Väga omal kohal minusugusele, kes tahaks ikka igal õhtul toiduelamust saada, aga aega enam tööinimesena piisavalt pole. Pean selguse mõttes lisama, et esimesel korral siiski päris 30 minutiga hakkama ei saa, retseptilugemise minutid lähevad lisaks. Pealegi ei olnud mul kõiki vajalikke vahendeid - puudusid uhmer, köögikombain ja isegi koorimisnuga oli mul katki :). Nii et sealt tulid veel mõned lisaminutid. Aga road olid maitsvad ja taaskord pean ma tunnistama, et see mees on geniaalne. Sarnast anšoovisepastat soovitas mul teha Gianluca, meie itaallasest sõber, kes elab Brasiilias. Kui ma seda pastat tema retsepti järgi tegin, siis jäi see kuidagi väga lame ja sisutu. Jamie retsept jällegi, oli hoopis läbimõeldub ja tulemus kordi maitsekam ning kreemisem (kuigi koort retseptid pole). Argitoitude kõrvale joome meie siin selliseid valgeid veine, nagu Auxerroid, Rivaner ja Elbling. Ma ei teagi, kas te olete neist Moseli oru sortidest varem midagi kuulnud? Mina polnud. Need on just sellised soodsad ja maitsvad, ideaalsed argipäevaks.

PS! Pilt on ka kahjuks argipäevane. Õhtuti pole nimelt just kuigipalju fotovalgust. On, kuidas pilt on, aga toit on maitsev!

Pasta jaoks läheb vaja:

125 gr parmesani

1 brokkoli

30 gr anšoovised õlis

1 spl kappareid

1 tl kuivatatud tšillihelbeid
3 küüslauguküünt

peotäis tüümianit (värsket või kuivatatut)

500 gr pastat, originaalis orecchiettet, mina kasutasin olude sunnil pennet

Suvikõrvitsa salati jaoks läheb vaja:

3 värske mündi oksa

1/2 värsket tšillikauna

1 sidrun

200 gr väike suvikõrvits

125 gr väikseid mozzarella palle

oliiviõli

soola/pipart

Prosciutto-meloni salati jaoks läheb vaja:

peotäis värsket basiilikut

1/2 sidrunit

250 gr prosciuttot

1 melon

balsamiäädikat

oliiviõli

soola/pipart

Tee nii:

Pane kõik vajaminevad asjad valmis.

Pasta:

Lõika parmesanilt paks koor ära ja pane kõrvale. Riivi ülejäänud juust.

Lõika brokkolilt ära õisikud ja pane kõrvale.

Kasuta kombaini või nuga, haki brokkolivars, anšoovised, kapparid, tšilli ja küüslauk üsna peeneks seguks.

Aja suures potis vesi keema.

Kuumuta 3 spl oliiviõli pannil ja lisa brokkoli-anšoovise segu. Prae kergelt läbi, lisa tüümian. Sega läbi, lisa klaasitäis vett ja parmesani koor. Jäta keskmisele kuumusele podisema.

Vala pasta keevasse soolaga maitsestatud vette. Jälgi kella!

Suvikõrvitsa salat:

Puista mündilehed lõikelauale. Lisa tšilli ja riivi peale 1/2 sidruni koor. Haki kõik see kokku hästi peeneks. Tõsta see segu taldriku keskele, vala peale 3 spl oliivõli ja mahl 1/2 sidrunist. Maitsesta veidi soola ja pipraga. Kasuta koorimisnuga, et suvikõrvitsast kiirelt selle segu peale õhukesed liistakud lõigata. Vala peale mozzarellapallid. Sega läbi enne lauale andmist!

Pasta:

Sega pastat aegajalt ja lisa keevat vett, kui vaja. Peale 5 minutit keemist, lisa brokkoliõisikud.

Prosciutto ja meloni salat:

Pane suuremad basiilikulehed kaussi, jäta väiksemad hiljem kasutamiseks. Lisa suurematele lehtedele veidi soola ja püreesta. Lisa 2 spl oliiviõli ja törts mahla otse sidrunist. Laota 12 viilu prosciuttot suurele taldrikule. Poolita melon ja eemalda kivid. Lõika melonist viilud singile. Piserda peale balsamiäädikat, laota peale väiksed basiilikulehed. Piserda üle basiilikukastmega ja serveeri!

Pasta:

Kui pasta on keenud nii kaua, kui pakendil näidatud on, kurna nii pasta kui brokkoli. Jäta osa keeduveest alles. Tõsta pannilt ära parmesanikoor. Vala pannile pasta ja brokkoli. Lisa suur peotäis parmesani ja törts pastakeeduvett. Sega kuumal pannil, kuni pasta muutub läikivaks ja kreemiseks. Maitse ja maitsesta. Tõsta kaussi, puista üle parmesaniga ja tilguta peale veidi oliivõli.