pühapäev, 30. jaanuar 2011

Kuningate kook šokolaadi ja kirrsidega

Olen oma kuningate koogiga peaaegu et hiljaks jäänud. Siin Luxembourgis, Prantsusmaal ja veel paljudes teisteski katoliiklikutes riikides süüakse traditsiooniliselt jaanuarikuus kuningate kooki (la galette des Rois). See kook on Põhja- ja Lõuna-Prantsusmaal üsna erinev, mina valmistasin meie asukohale omaselt Põhja-Prantsusmaa oma. Terve kuu on kõigis pagariärides müügil olnud erineva täidisega kuningate koogid, kaasa antakse alati ka papist kuldne kroon. Kõige traditisoonilisem täidis on frangipane. Selle kohta, mis see täpsemal on ja kuidas seda teha, kirjutas mõne aja eest Dagris siin. Koogiga käib kaasas terve hulk traditsioone. Esiteks valmistatakse seda Kolmekuningapäeva puhul. Iga koogi sisse pannakse 1 uba. Vanasti pandi tõepoolest uba, tänapäeval on "oaks" mõni väike ilus kujukene. Algselt tehti kuju portselanist, viimasel ajal kasutatakse plastikut. Tihtipeale on koogi sees pisike beebi kuju ja see sümboliseerib Jeesuslast. Kelle koogitüki sisse "uba" satub, see saab koogiga kaasas olnud kuldse krooni endale ja on selle päeva kuningas (või kuninganna). Lisaks peab tema järgmise aasta koogi ostma. vanasti öeldi, et see, kes "oa" endale saab, tõmbab kuningaid Jeesuslapse poole. Aga Prantsuse kuningal pole millegipärast etiketireeglite järgi õigus Kuningaid "tõmmata" ja seega on presidendipalees serveeritavad Kuningate koogid alati ilma "oata". Ka koogi lõikamine pole mingi naljaasi. Et vältida sohi tegemist ja seda, et lõikaja kogemata lõikamise käigus ära näeb, kus "uba" on ning ise kuningaks saab, saadetakse seltskonna kõige noorem laua alla ja iga kord, kui 1 tükk lõigatud on, hõikab tema laua alt, kellele see tükk läheb. Tavaliselt lõigati Kuningate koogist niipalju tükke, kui oli lauasistujaid pluss üks lisatükk. See oli "Jumala jagu" või siis "vaeste jagu". Viimasel juhul anti see esimesele vaesele inimesele, kes majja satus. Tänapäeval vist jääks see tükk jagamata, kuna vaesed ei käi enam ukselt uksele almust palumas. Nii et üks põnev magus suutäis. Mina valisin oma koogi täidiseks tumeda šokolaadi ja kirsid, nagu soovitas minu juba varemmainitud talvise prantsuse köögi kokaraamat (cuisine d´hiver).

Vaja läheb:
500 gr lehetainast
100 gr külmutatud kirsse (kivideta)
100 gr mandlijahu
50 gr suhkrut (või veidi rohkem, kes magusamat soovib)
1 muna + 1 munakollane
80 gr võid
150 grammi tumedat šokolaadi
100 ml vahukoort
1 spl maisitärklist
suur uba

Aja koor keema, tõsta tulelt ja lisa sellesse šokolaadi tükid. Sega, kuni šokolaad on täielikult sulanud ja segu ühtlane. Klopi lahti üks muna, lisa pidevalt segades veidi jahtunud šokolaadisegule. Lisa sulatatud või, suhkur, maisitärklis ja lõpuks mandlijahu, ise pidevalt segades. Sega ettevaatlikult hulka kirsid ja pane segu külma oma järge ootama (ca 15 min).
Lõika lehetaignast kaks ringi, üks teisest veidi suurem. Jäta suurem taignaring alla ja laota sellele šokolaadisegu, jättes igast äärest ca 2 cm vabaks. Aseta kuhugi segu sisse "uba". Torka väiksemale taignaringile mõned augud noaotsaga sisse ja tõsta suurema ringi ning šokolaadisegu peale. Tee suurema ringi taignaääred veidi märjaks ja rulli üles, kõvasti kokku väiksema ringi äärtega.
Klopi munakollane lahti ja pintselda koogi pealispind sellega üle. Tõsta kook külma umbes 15 minutiks.
Kuumuta ahi 210 kraadini. Küpseta kooki eelkuumutatud ahjus 20 min. Serveeri soojalt või külmalt!

7 kommentaari:

Eva ja CO ütles ...

Milline põnev koogilugu! Lahe on lugeda teiste maade traditsioonidest. Kes teie peres oa sai ja kas Mann krooni ka meisterdas? Kalle luges retsepti ja leidis, et see on midagi talle - kirsid ja tume shokolaad! Tuleb plaani võtta!

Kallistades,
Eva-U

Juc ütles ...

šokolaadi- ja kirsisõbrale see kook kindlasti maitseb - taignaosa on superõhuke. Meil läks selle oalooga kahjuks niimoodi, et mitte ühtegi uba ega hernest ei õnnestunud kodust leida. Piinlik tunnistada. Ja oa puudumise tõttu ma seda koogitegu edasi ka ei tahtnud lükata. Ma ei julgenud ausaltöeldes küll mingit plastmassi panna koogi sisse, mida ma suurel kuumusel ahjus küpsetan. Krooni meisterdasin mina ja selle sai endale Mann, päeva printsess :). Meie saime koogi, tema sai krooni!

Mari ütles ...

Sõin seda kooki Prantsusmaal olles päris mitu korda ja maitses väga hästi. Meil ei olnud seal küll kirsside ja šokolaadiga versioon, vaid pagariärist ostetud traditsiooniline galette des rois ning süües valasime koogitükile peale crème anglaise´i. Olen isegi nüüd internetist selle koogi retsepte vaadanud, aga tegemiseni pole veel jõudnud. Ja kogu see lugu, mis koogiga kaasneb tuli ka tuttav ette :)
Mari

Juc ütles ...

Mari, meil siin müüakse põhiliselt ka ikka seda traditsioonilist varianti. Üks pagariäri teeb väga isuäratava välimusega vaarikatäidisega kooki. Aga see traditsiooniline koos kastmega on ka kindlasti supermaitsev. Kas teil siin Prantsusmaal elades käis ka laps laua all nimesid hõikamas?

Mari ütles ...

Mõned korrad käis jah laua all, aga vahel ütles ka lihtsalt, kellele milline tükk läheb :) Ja kui meil kooki lõigates õnnestus näha, millises tükis on väike kujuke, siis sai tema alati selle "juhuslikult" endale, mille üle tal oli väga hea meel. Aga ühe korra juhtus kujuke ka minu koogitüki sisse :)

Anonüümne ütles ...

I seldom leave comments on blog, but I have been to this post which was recommended by my friend, lots of valuable details, thanks again.

Juc ütles ...

To Anonüümne - thank you for visiting. How did you understand estonian? :)