Vaarikahooaja šokolaadikoogid

Suveke muudkui veereb, rabarberihullus läbi, maasika oma ka ja varsti ongi käes vaarika aeg! Siin siis üks mõte, kuhu värsked vaarikad pista (lisaks sellele, et neid tuleb otse põõsast suhu pista). Idee on taas Elle à table ajakirjast. Mina kasutasin retseptis nõutud juustu nimega Brousse, aga tegelikult on see peaaegu sama, mis ricotta. Ja ricottat on Eestis vist küll kõikjal saada.

DSC_0130


Vaja läheb:
200 gr vähemalt 70% kakaosisaldusega šokolaadi
80 gr võid
2 muna
80 gr suhkrut
150 gr brousse´i või ricottat
80 gr jahu
125 gr vaarikaid

Kuumuta ahi 180 kraadini. Määri väiksed vormid võiga. Sulata veevannil või ja šokolaad. Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks, lisa brousse, jahu ning sulašokolaad. Sega kõik ühtlaseks massiks. Vala taigen vormidesse (kogusest peaks jätkuma 6 portsjonvormi jaoks). Pista igasse mõned vaarikad ning küpseta ca 10-15 minutit. Lülita ahi välja ning lase veel mõned minutid poolavatud ahjuuksega kookidel jahtuda.

DSC_0100

Kommentaarid

Eva ja CO ütles …
Nii nunnud koogid! Pole üldse minulik väljend, aga no need kohe ON sellised, noh, nunnud :) Kuidas neid süüakse? Kas otse vormist või tuleks need ikka nö välja koputada? Vaarikas ja tume shokolaad on ideaalne kooslus! Proovin kindlasti järele!

Päikest,
Eva-U
7. juuli 2011, kell 22:51
Juc ütles …
Aitähh nunnu eest! :) Ma sööks otse vormist. Muidu pole ilusaid vaarikaid näha. Mulle ka meeldib vaarikad ja tume šokolaad, nagu ka kirss ja tume šokolaad! Päikest topelt vastu!
8. juuli 2011, kell 00:14
Kristel ütles …
mmm, tundub mõnus. peaks seda küll proovima :)
9. juuli 2011, kell 00:13
Juc ütles …
Proovi jah, Kristel, sa oled ju täielik ricottafänn ka, nagu ma aru saan! Ja maias? :)
9. juuli 2011, kell 11:48
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Türgi munad ja ürdine lambakints

Kujutis
Millest teile järgmisena kirjutada... just selline küsimus vaevab mind praegu. No ei ole ju normaalne ühte postitusse 11 uut retsepti jutti panna. Sest just niipalju mul neid siin ootel hetkel on... Aga tõesti tundub, et mind on tabanud toidukatsetuste palavik. Mulle tundub, et minu energia on minu juurde tagasi tulnud ja teate, see on hiiglama hea tunne. Kust siis alustada... Võibolla sellest, mis on siinses blogis aastate jooksul kõige vähem tähelepanu saanud. Ma arvan, et kui valikus on lambaliha, munad, karrid, passionivili ja suupisted, siis esikoht kõige vähem tähelepanu saamises läheb lambalihale. Seega, küpsetame seekord kõigepealt koos ühte mõnusalt ürdist punemarinaadis lambakintsu ja siis kui midagi kintsukondi peale veel alles peaks jääma, siis jagan teiega ka mõnusat kauaküpsenud leftover-lambakarri retsepti. Ahjaa, tegelikult pean siiski ka Türgi hommikumunadest rääkima, sest lamba juurde käiv külm kaste sai alguse neist munadest. Nüüd on siis plaan paigas seekordsete ret
Loe edasi »

Kõige mahlakam sealiha, retseptitu

Kujutis
Võtsin juba mitu kuud hoogu, et ära katsetada oma uue ahju madalal temperatuuril küpsetamise režiim. Uurisin siit sealt infot. Madalal temperatuuril küpsetamise idee seisneb selles (vabandage ming nüüd kõik keemikud, anatoomiatargad ja toidutehnoloogid maalähedase lähenemise eest), et kõrgel temperatuuril küpsetades tõmbuvad lihas olevad proteiinid kokku ja suruvad lihasrakkudest vedeliku välja. Mistõttu liha muutub nätskeks ja kuivaks. Samas kui madalal temperatuuril pikalt küpsetades hakkab muidu liha tugevalt koos hoidev kollageen muutuma zelatiiniks, mis seguneb lihamahladega ja teeb liha omakorda veel mahlasemaks. Mina vähemalt sain loetud informatsioonist nii aru ja mulle see sobis! :) Kuna esimeseks katsejäneseks võtsin sealiha, siis huvitas mind ennekõike see, kui kõrge peab temperatuur olema ahjus, et ma saaksin täiesti kindel olla võimalike halbade bakterite hävimises sealiha pinnal. Ma ei saanud kuskilt teada, millise temperatuuri juures mu ahi kavatseb mu liha küpsetada ja
Loe edasi »

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal

Kujutis
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht
Loe edasi »

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Kujutis
Nagu lubatud , võtsin sel korral ahjueksperimendi korras ette eestimaise lihaveise liha, tagaosa sisetüki, mis peaks praeks väga hästi sobima. Kastmeks valmistasin punase sibula ja punase veini kastme, mille idee pärines BBCGoodFood veebilehelt. Valisin režiimiks " roast beef well done ", kuna mul oli veel meeles itaallaste Bistecca alla Fiorentina " well done ", mis oli igati punane veel ja ma otsustasin, et kontrollin enne ahju arusaamad üle. Liha küpses 4 h ja sai mõnusalt pehme. Söödi ära suure isuga ja kiiresti. Samas pean ütlema, et kuigi lihast mahlasid välja ei tilkunud, oleks võinud veidiveidikene siiski mahlasem olla. Nii et järgmisel korral tuleb valida " roast beef rare ". Nii ma teengi. Seni aga lasime heal eestimaisel veiselihal heamaitsta ja kastsime teda punase sibula ja punase veini kastmega . Selleks läheb vaja: 1 keskmine punane sibul (peeneks hakitud) 1 küüslauguküüs, kooritud ja muljutud, aga mitte hakitud 1 oksake rosmariini 4 spl b
Loe edasi »

Lõhewok köögiviljadega, ülikiire ja ülimaitsev

Kujutis
See on nüüd selline kiire roog, et ei saa valmistamist alustadagi, kui juba ongi valmis. Mis on ju supertore, kes ikka tahaks tundide viisi kuuma pliidi ees tammuda. Ma arvan, et see peaks olema üks maailma parimaid (ja tervislikumaid) fast food ´e üldse. Ja selle maitsva roa eest, mida meie pere nüüd kindlasti nii mõnelgi korral sööb (ja äkki õnnestub külalistelgi vahel jaole saada) pean ma tänama oma kallist õde Evat, sest just tema saatis mulle retsepti, kui minu ajus hetkel kulinaarne auk valitses ja ma appi hüüdsin. Igatahes aitäh, Eva, olime kõik vaimustuses, kaasa arvatud Mann! Vaja läheb: 4 küünt küüslauku 3-4 cm jupp ingverit 1 suur porgand 1 paprika 1 väike suvikõrvits ca 300-400 gr lõhefileed ilma nahata 50 ml sojakastet 25 ml magusat tsillikastet oliiviõli praadimiseks Haki küüslauk ning ingverijuur peenikeseks. Porgandist, paprikast ning suvikõrvitsast lõika peened ribad. Prae küüslauk ja ingver oliiviõlis kuni nad on klaasjad. Lisa köögiviljaribad, prae mõned minutid, ise
Loe edasi »