Vürtsine läätsesupp kikerhernestega

Ongi jälle jõuluaeg käes. Jõulud on minu jaoks muuhulgas vürtside ja tsitruste aeg. Nii et lähiajal leiab siit nii mõndagi jõuluhõngulist, pidulikku, vürtside järele lõhnavat, tsitruselist... aga samas mitte päris traditsioonilist, vähemalt mitte eestimaiselt traditsioonilist. Talvise vürtsiteema sissejuhatuseks aga hoopis üks vürtsine supp läätsedest ja kikerhernestest. Suurepärane külmarohuks, suusarajal või uisuväljakul kaotatud jõu taastamiseks või siis hoopis peale suurt pidu keha ning vaimu kosutamiseks. Lihtne teha pealekauba, see omadus tuleb toidule mu meelest igal aastaajal ainult kasuks. Eriti aga vast kiirel aastalõpu- ning jõuluaskelduste ajal!

DSC_0466

Vaja läheb:
2 tl vürtsköömneid
maitse järgi tšillihelbeid
1 spl oliiviõli
140 g punaseid läätsesid
1 peeneks hakitud sibul
850 ml köögivilja puljongit
400 g purustatud tomateid
200 g purk kikerherneid (loputatud ja kurnatud) või leota ning keeda ise kuivatatutest
peotäis värsket koriandrit
4 spl hapukoort või paksu Kreeka jogurtit
vajadusel soola

Tee nii:
Kuumuta kuival pannil vürtsköömneid ja tšillihelbeid, kuni need hakkavad praksuma. Lisa oliiviõli ja hakitud sibul. Sega ning prae mõned minutid. Lisa läätsed, puljong ning tomatid. Sega uuesti läbi ning keeda madalal kuumusel umbes 15 minutit kuni läätsed on pehmed. Püreesta suppi kergelt saumikseri või köögikombaini abil. Lisa kikerherned ja kuumuta supp uuesti üles. Maitsesta vajadusel soolaga, puista peale värsket koriandrit ning serveeri hapukoore või Kreeka jogurtiga.
/Idee: BBCGoodFood/

Kommentaarid

Eva P. ütles …
See on täielik hiigelsupp!!!
29. november 2011, kell 17:21
Juc ütles …
Eva, mida tähendab hiigelsupp? :)
29. november 2011, kell 17:22
Eva ja CO ütles …
Ilus ja isuäratav! Kas on mingi põhjus, miks köögiviljapuljongit peab olema just täpselt 859 ml? Mul on tunne, et lülitan selle supi oma järgmise nädala menüüsse. Sinna kõrvale sobiks hästi minu uus lemmik panni peal küpsetatud ürdisai :)

Tervitaaaaan,
Eva-U
29. november 2011, kell 18:47
Ragne ütles …
See supp tõmbas minu tähelepanu sellel pildil nüüd küll:)
30. november 2011, kell 11:01
Eva P. ütles …
Pildilt paistab nagu oleks hiigelsuur supp!
30. november 2011, kell 13:41
Juc ütles …
No see see eesmärk oligi, Ragne! :)
Eva P, tegin nüüd veidi väiksemaks pildi :). Tegelt ei ole hiigelsuur supp, on hoopis hiigelhea supp!
30. november 2011, kell 15:00
Frieda ütles …
See on kindlasti väga hea. Sobival hetkel saab järele proovitud. Hämmastaval kombel on isegi kõik ained kohe kodus võtta.
30. november 2011, kell 18:51
Juc ütles …
Frieda, see on tõesti selline supp, mille koostisosad võivad koguaeg tagavaraks kapis olemas olla. Välja arvatud värske koriander muidugi, aga ilma selleta on supp samuti väga maitsev!
1. detsember 2011, kell 14:32
Eva ja CO ütles …
Selle supiga oli naljakas lugu. Hakkasin seda mitu korda tegema ja iga kord avastasin, et olin mingi komponendi ostmata unustanud. Kõigepealt ei olnud kikerherneid ja siis olin unustanud tomatid. Alles kolmandal katsel õnnestus kõik vajalik kraam korraga kokku osta. Naljakas, sest tegelikult ei olegi ju neid koostisosi teab, kui palju :) Kaua tehtud kaunikene võiks aga tulemuse kohta öelda küll! Mõnus, lihtne ja hea! Kõrvale hammustamiseks tegin veel navajo flatbread'i nime kandvaid pannisaiu, mis sobisid selle supiga superhästi!

Palju päikselisi tervitusi,
Eva-U
1. veebruar 2012, kell 21:46
Juc ütles …
Eva, tore, et lõpuks tehtud said! Ja et meeldis ka. See on jah selline hea kiire supp, aga mitte midagi eriti peent. Paras argiõhtu supp. Kujutan hästi ett, et need Sinu värsked Navajo leivad sobisid suurepäraselt.
3. veebruar 2012, kell 13:27
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Türgi munad ja ürdine lambakints

Kujutis
Millest teile järgmisena kirjutada... just selline küsimus vaevab mind praegu. No ei ole ju normaalne ühte postitusse 11 uut retsepti jutti panna. Sest just niipalju mul neid siin ootel hetkel on... Aga tõesti tundub, et mind on tabanud toidukatsetuste palavik. Mulle tundub, et minu energia on minu juurde tagasi tulnud ja teate, see on hiiglama hea tunne. Kust siis alustada... Võibolla sellest, mis on siinses blogis aastate jooksul kõige vähem tähelepanu saanud. Ma arvan, et kui valikus on lambaliha, munad, karrid, passionivili ja suupisted, siis esikoht kõige vähem tähelepanu saamises läheb lambalihale. Seega, küpsetame seekord kõigepealt koos ühte mõnusalt ürdist punemarinaadis lambakintsu ja siis kui midagi kintsukondi peale veel alles peaks jääma, siis jagan teiega ka mõnusat kauaküpsenud leftover-lambakarri retsepti. Ahjaa, tegelikult pean siiski ka Türgi hommikumunadest rääkima, sest lamba juurde käiv külm kaste sai alguse neist munadest. Nüüd on siis plaan paigas seekordsete ret
Loe edasi »

Kõige mahlakam sealiha, retseptitu

Kujutis
Võtsin juba mitu kuud hoogu, et ära katsetada oma uue ahju madalal temperatuuril küpsetamise režiim. Uurisin siit sealt infot. Madalal temperatuuril küpsetamise idee seisneb selles (vabandage ming nüüd kõik keemikud, anatoomiatargad ja toidutehnoloogid maalähedase lähenemise eest), et kõrgel temperatuuril küpsetades tõmbuvad lihas olevad proteiinid kokku ja suruvad lihasrakkudest vedeliku välja. Mistõttu liha muutub nätskeks ja kuivaks. Samas kui madalal temperatuuril pikalt küpsetades hakkab muidu liha tugevalt koos hoidev kollageen muutuma zelatiiniks, mis seguneb lihamahladega ja teeb liha omakorda veel mahlasemaks. Mina vähemalt sain loetud informatsioonist nii aru ja mulle see sobis! :) Kuna esimeseks katsejäneseks võtsin sealiha, siis huvitas mind ennekõike see, kui kõrge peab temperatuur olema ahjus, et ma saaksin täiesti kindel olla võimalike halbade bakterite hävimises sealiha pinnal. Ma ei saanud kuskilt teada, millise temperatuuri juures mu ahi kavatseb mu liha küpsetada ja
Loe edasi »

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal

Kujutis
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht
Loe edasi »

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Kujutis
Nagu lubatud , võtsin sel korral ahjueksperimendi korras ette eestimaise lihaveise liha, tagaosa sisetüki, mis peaks praeks väga hästi sobima. Kastmeks valmistasin punase sibula ja punase veini kastme, mille idee pärines BBCGoodFood veebilehelt. Valisin režiimiks " roast beef well done ", kuna mul oli veel meeles itaallaste Bistecca alla Fiorentina " well done ", mis oli igati punane veel ja ma otsustasin, et kontrollin enne ahju arusaamad üle. Liha küpses 4 h ja sai mõnusalt pehme. Söödi ära suure isuga ja kiiresti. Samas pean ütlema, et kuigi lihast mahlasid välja ei tilkunud, oleks võinud veidiveidikene siiski mahlasem olla. Nii et järgmisel korral tuleb valida " roast beef rare ". Nii ma teengi. Seni aga lasime heal eestimaisel veiselihal heamaitsta ja kastsime teda punase sibula ja punase veini kastmega . Selleks läheb vaja: 1 keskmine punane sibul (peeneks hakitud) 1 küüslauguküüs, kooritud ja muljutud, aga mitte hakitud 1 oksake rosmariini 4 spl b
Loe edasi »

Lõhewok köögiviljadega, ülikiire ja ülimaitsev

Kujutis
See on nüüd selline kiire roog, et ei saa valmistamist alustadagi, kui juba ongi valmis. Mis on ju supertore, kes ikka tahaks tundide viisi kuuma pliidi ees tammuda. Ma arvan, et see peaks olema üks maailma parimaid (ja tervislikumaid) fast food ´e üldse. Ja selle maitsva roa eest, mida meie pere nüüd kindlasti nii mõnelgi korral sööb (ja äkki õnnestub külalistelgi vahel jaole saada) pean ma tänama oma kallist õde Evat, sest just tema saatis mulle retsepti, kui minu ajus hetkel kulinaarne auk valitses ja ma appi hüüdsin. Igatahes aitäh, Eva, olime kõik vaimustuses, kaasa arvatud Mann! Vaja läheb: 4 küünt küüslauku 3-4 cm jupp ingverit 1 suur porgand 1 paprika 1 väike suvikõrvits ca 300-400 gr lõhefileed ilma nahata 50 ml sojakastet 25 ml magusat tsillikastet oliiviõli praadimiseks Haki küüslauk ning ingverijuur peenikeseks. Porgandist, paprikast ning suvikõrvitsast lõika peened ribad. Prae küüslauk ja ingver oliiviõlis kuni nad on klaasjad. Lisa köögiviljaribad, prae mõned minutid, ise
Loe edasi »