Confit´st nii ja naapidi, nii tiibadega kui uimedega
Mulle tundub, et meie peres on sel aastal arusaamatutel põhjustel confit teemaline sügis käimas. Ühel hetkel, kui olime ära söönud paar laari tomaticonfit´d ja ma parajasti sibulaconfit´d keetsin, teatasin kallile kaasale, et lähiajal tahaks küpsetada nii pardi- kui lõheconfit´d. Mõlemate järgi oli vastupandamatu isu tekitanud minus Liina, kes oma mahlakate kirjeldustega lihtsalt mõjub inimesele isutekitavalt. Retseptid saidki Liinalt võetud ja mõlemad tulemused lihtsalt o i v a l i s e d. Mulle tundub, et kaua soojas rasvas küpsenud suutäis on just õige asi, kui jahe tuul põue on pugenud. Confit puhul on üllatav see, et vaatamata ohtrale rasvale, ei ole lõpptulemus sugugi üleliia rasvane. Rasv voolab küpsetamise ajal välja ja seda muidugimõista nahka ei pisteta. Kes soovib, võib muidugi pista ka! Pärit on selline toiduvalmistamisviis Edela-Prantsusmaalt ja esialgu mõeldi see välja toidu säilitamiseks - küpsetatud linnukoivad kaeti peale küpsetamist eraldunud rasvaga ja suleti õhukindlalt. Niimoodi sai liha rasva seest mitu kuud hiljemgi veel välja noppida, uuesti üle praadida ja ühe korraliku prae serveerida. Nii et ühinegem confit-sügisega. Kõik on lihtsamast lihtsam ja pika küpsetamisega saab tuba samuti mõnusalt soojaks.
Pardiconfit jaoks läheb vaja:
mõned pardikoivad
hulk loorberilehti
hulk tüümianioksi
soola, pipart
mina lisasin veel omakorda paar spl hanerasva (eriti tore oleks muidugi, kui selle asemel oleks kasutada pardirasv)
Hõõru pardikoivad soola ning pipraga kokku ja lao need loorberilehtede ning tüümianiokstega vaheldumisi tihedalt ahjuvormi. Jäta koivad ööks külmkappi maitsestuma. Järgmisel päeval tõsta vorm ahju, lisa soovi korral paar spl rasva ja keera ahi korraks tippkuumusele. Kui see on saavutatud, keera kuumus 150 kraadi peale ja jäta paariks-kolmeks küpsema. Selle aja jooksul voolab pardi nahaalune rasv välja ja hoiab küpsemise ajal liha hõrguna. Serveeri näiteks praekartulite ja rohelise salatiga. Kui õnnestub, tõsta piduroa puhul klaasike head Cahors´i või Madirani.
mõned pardikoivad
hulk loorberilehti
hulk tüümianioksi
soola, pipart
mina lisasin veel omakorda paar spl hanerasva (eriti tore oleks muidugi, kui selle asemel oleks kasutada pardirasv)
Hõõru pardikoivad soola ning pipraga kokku ja lao need loorberilehtede ning tüümianiokstega vaheldumisi tihedalt ahjuvormi. Jäta koivad ööks külmkappi maitsestuma. Järgmisel päeval tõsta vorm ahju, lisa soovi korral paar spl rasva ja keera ahi korraks tippkuumusele. Kui see on saavutatud, keera kuumus 150 kraadi peale ja jäta paariks-kolmeks küpsema. Selle aja jooksul voolab pardi nahaalune rasv välja ja hoiab küpsemise ajal liha hõrguna. Serveeri näiteks praekartulite ja rohelise salatiga. Kui õnnestub, tõsta piduroa puhul klaasike head Cahors´i või Madirani.
Lõheconfit jaoks läheb vaja:
4 kahe sõrme jämedust lõiku lõhefileest (u. 700 g)
2 spl meresoola
1 tl suhkurt
veidi jahvatatud valget pipart
1 sidrun
3 dl oliivõli
Sega kokku suhkur, sool ja pipar, kata lõhe sellega igast küljest ja jäta 1-3 tunniks külmkappi maitsestuma. Kuumuta ahi 75 kraadini. Aseta lõhe võimalikult täpselt sobivasse nõusse, kata sidruniviiludega ja vala üle oliivõliga. Õli peab kala täielikult katma. Pane kala 40 minutiks ahju. Kalaliha jääb tumeroosa, küps ja mahlane. Või nagu Liina ütleb: sellisel viisil jääb lõhe imeliselt pehme ja mahlane, õli imeb enesesse kalarasva meki ja jätab tooni andma vaid lõhe enda maitse + veidi tsitruse mekki. Kõlab hästi ja maitseb veel paremini. Meie jõime siia kõrvale Chablis´d, sobis hästi. Aga Gloria, kust see retsept tegelikult alguse sai, soovitab Alsace´i Pinot Gris´d, mida peaks olema ka üsna lihtne leida.
4 kahe sõrme jämedust lõiku lõhefileest (u. 700 g)
2 spl meresoola
1 tl suhkurt
veidi jahvatatud valget pipart
1 sidrun
3 dl oliivõli
Sega kokku suhkur, sool ja pipar, kata lõhe sellega igast küljest ja jäta 1-3 tunniks külmkappi maitsestuma. Kuumuta ahi 75 kraadini. Aseta lõhe võimalikult täpselt sobivasse nõusse, kata sidruniviiludega ja vala üle oliivõliga. Õli peab kala täielikult katma. Pane kala 40 minutiks ahju. Kalaliha jääb tumeroosa, küps ja mahlane. Või nagu Liina ütleb: sellisel viisil jääb lõhe imeliselt pehme ja mahlane, õli imeb enesesse kalarasva meki ja jätab tooni andma vaid lõhe enda maitse + veidi tsitruse mekki. Kõlab hästi ja maitseb veel paremini. Meie jõime siia kõrvale Chablis´d, sobis hästi. Aga Gloria, kust see retsept tegelikult alguse sai, soovitab Alsace´i Pinot Gris´d, mida peaks olema ka üsna lihtne leida.
Kommentaarid
Pardi kohta uurin, et kas loorberilehed peavad olema värsked või kuivatatud või pole vahet?
Kallistaaaan,
Eva-U
tervitused Kahupealt
Kahupea, suur aitäh. Muide, kui pardikoibade hankimine peaks keeruliseks minema, siis sama asja saab ka muude linnukoibadega teha! Tervitused teile mõlemale vastu!
Kiidan ka kahe suupoolega niimoodi valmistatud pardiconfit'le takka! Lõhe oma pole veel ise teinud, küll aga maitsta saanud ja on ikka hea tõesti. Juc, superilusad pildid taas.
Merit, äkki oli kuu seis selline. Kuu tõmbas lihtsalt pardist kõik rasva välja :). Ära tõesti jäta jonni, nii hea asi tuleb ikka ära proovida!
Mari-Liis, suur tänu pilte kiitmast. Ja hea väljendi eest samuti: "kiidan kahe suupoolega takka!" :)