pühapäev, 6. november 2011

Confit´st nii ja naapidi, nii tiibadega kui uimedega

Mulle tundub, et meie peres on sel aastal arusaamatutel põhjustel confit teemaline sügis käimas. Ühel hetkel, kui olime ära söönud paar laari tomaticonfit´d ja ma parajasti sibulaconfit´d keetsin, teatasin kallile kaasale, et lähiajal tahaks küpsetada nii pardi- kui lõheconfit´d. Mõlemate järgi oli vastupandamatu isu tekitanud minus Liina, kes oma mahlakate kirjeldustega lihtsalt mõjub inimesele isutekitavalt. Retseptid saidki Liinalt võetud ja mõlemad tulemused lihtsalt o i v a l i s e d. Mulle tundub, et kaua soojas rasvas küpsenud suutäis on just õige asi, kui jahe tuul põue on pugenud. Confit puhul on üllatav see, et vaatamata ohtrale rasvale, ei ole lõpptulemus sugugi üleliia rasvane. Rasv voolab küpsetamise ajal välja ja seda muidugimõista nahka ei pisteta. Kes soovib, võib muidugi pista ka! Pärit on selline toiduvalmistamisviis Edela-Prantsusmaalt ja esialgu mõeldi see välja toidu säilitamiseks - küpsetatud linnukoivad kaeti peale küpsetamist eraldunud rasvaga ja suleti õhukindlalt. Niimoodi sai liha rasva seest mitu kuud hiljemgi veel välja noppida, uuesti üle praadida ja ühe korraliku prae serveerida. Nii et ühinegem confit-sügisega. Kõik on lihtsamast lihtsam ja pika küpsetamisega saab tuba samuti mõnusalt soojaks.

DSC_0037


Pardiconfit jaoks läheb vaja:
mõned pardikoivad
hulk loorberilehti
hulk tüümianioksi
soola, pipart
mina lisasin veel omakorda paar spl hanerasva (eriti tore oleks muidugi, kui selle asemel oleks kasutada pardirasv)
Hõõru pardikoivad soola ning pipraga kokku ja lao need loorberilehtede ning tüümianiokstega vaheldumisi tihedalt ahjuvormi. Jäta koivad ööks külmkappi maitsestuma. Järgmisel päeval tõsta vorm ahju, lisa soovi korral paar spl rasva ja keera ahi korraks tippkuumusele. Kui see on saavutatud, keera kuumus 150 kraadi peale ja jäta paariks-kolmeks küpsema. Selle aja jooksul voolab pardi nahaalune rasv välja ja hoiab küpsemise ajal liha hõrguna. Serveeri näiteks praekartulite ja rohelise salatiga. Kui õnnestub, tõsta piduroa puhul klaasike head Cahors´i või Madirani.

DSC_0106


Lõheconfit jaoks läheb vaja:
4 kahe sõrme jämedust lõiku lõhefileest (u. 700 g)
2 spl meresoola
1 tl suhkurt
veidi jahvatatud valget pipart
1 sidrun
3 dl oliivõli
Sega kokku suhkur, sool ja pipar, kata lõhe sellega igast küljest ja jäta 1-3 tunniks külmkappi maitsestuma. Kuumuta ahi 75 kraadini. Aseta lõhe võimalikult täpselt sobivasse nõusse, kata sidruniviiludega ja vala üle oliivõliga. Õli peab kala täielikult katma. Pane kala 40 minutiks ahju. Kalaliha jääb tumeroosa, küps ja mahlane. Või nagu Liina ütleb: sellisel viisil jääb lõhe imeliselt pehme ja mahlane, õli imeb enesesse kalarasva meki ja jätab tooni andma vaid lõhe enda maitse + veidi tsitruse mekki. Kõlab hästi ja maitseb veel paremini. Meie jõime siia kõrvale Chablis´d, sobis hästi. Aga Gloria, kust see retsept tegelikult alguse sai, soovitab Alsace´i Pinot Gris´d, mida peaks olema ka üsna lihtne leida.

DSC_0034

10 kommentaari:

Eva ja CO ütles ...

Jutakeneee, nii imelised retseptid! Hurraa! Ma olen tõesti vaimustuses! Proovin lõhe juba sel nädalal ära. Mõtlesin seda lihtsal viisil fooliumis küpsetada, aga nüüd paistab, et tuleb vähe peenem roog :)
Pardi kohta uurin, et kas loorberilehed peavad olema värsked või kuivatatud või pole vahet?

Kallistaaaan,
Eva-U

Anonüümne ütles ...

Oi, mulle meeldivad lihtsalt tehtavad road ja ilusad pildid!
tervitused Kahupealt

Juc ütles ...

Evake, proovi lõhe kohe ära jah. See liha tuleb midagi sarnast nagu meil tookord seal Michelini tärniga Londoni restos õnnestus maitsta. Nii et ma usun, et teile meeldib! Loorberi osas pole vahet, kas kuivatatud või värske. Kui värske omastkäest võtta oleks, kasutaksin seda. Anna siis teada, kuidas meeldis.
Kahupea, suur aitäh. Muide, kui pardikoibade hankimine peaks keeruliseks minema, siis sama asja saab ka muude linnukoibadega teha! Tervitused teile mõlemale vastu!

Liina ütles ...

Võijummel, jälle olen ma pahaaimamatult paar inimest paksuks ajanud :-P Sest et kes juba korra confit´ maitse suhu saab, ei sel enam tagasiteed ole. Elagu part ja kogu tema rasv, lõhest ja muust häädusest rääkimata :-)

Merit ütles ...

Ma ausalt ei uskunud, et on võimalik pardikoiva konfiid nässu keerata, AGA - mul õnnestus see paar nädalat tagasi suurepäraselt! Ahjust tuli välja imetillukeseks kuivanud krõps:( Ma ei tea kas malmpotis läks tempeatuur liiga üles või unustasin koivad veidi liiga kauaks ahju (midagi üle 3 h). Igal juhul tuleb otsast alata, sest kiidusõnad selle retsepti kohta teevad ärevaks!:)

Mari-Liis ütles ...

Merit, sinu juhtum kõlab nüüd küll huvitavalt:)
Kiidan ka kahe suupoolega niimoodi valmistatud pardiconfit'le takka! Lõhe oma pole veel ise teinud, küll aga maitsta saanud ja on ikka hea tõesti. Juc, superilusad pildid taas.

Juc ütles ...

Liina, ära heida meelt. Kõik head asjad pidiki ju paksuks ajama või amoraalsed olema. Ma tahan igal juhul saada pigem nakatatud hea toidu pisikuga, kui olla piitspeenike. Nii et jätka aga samas vaimus ja aja mulle teine kordki isu millegi hea ja rasvase järele peale :). Aitäh retseptide eest ka!
Merit, äkki oli kuu seis selline. Kuu tõmbas lihtsalt pardist kõik rasva välja :). Ära tõesti jäta jonni, nii hea asi tuleb ikka ära proovida!
Mari-Liis, suur tänu pilte kiitmast. Ja hea väljendi eest samuti: "kiidan kahe suupoolega takka!" :)

Liina ütles ...

Merit, äkki oli temperatuur liiga kõrge, või kui temp oli numbri järgi õige, siis ahjul pöördõhu rezhiim peal? Confit´ga on jah nii, et pigem madalamal kuumusel ja kauem, kui kiiremini ja kuumemalt. Aga jumal temaga, mis kehvasti, see uuesti :-)

Piret ütles ...

November ja confit'd need ju kui kokku loodud. Sokutan ise ka mõlemaid kordamööda ahju. Ah, ilus elu! Ja pildid mõjuvad just nii, et hakka või jälle pihta:)

Juc ütles ...

Suur aitäh, Piret. Sinu imelistel fotodel on alati samasugune mõju :), nii et on igati aus, et peaksid nüüd jälle confit´ ahju pistma! Ilusat novembrit!