Kutse: "Samba, sake ja tšillikaun"

Kallid sõbrad, rännuhimulised ja toiduhuvilised! Ootan teid:


kutse2

Kommentaarid

Eva ja CO ütles …
Ootan põnevusega ja olen KINDLASTI kohal!!!

Palju tervitusi Sulle kallis kirjanikuneiu,
Eva-U
17. detsember 2011, kell 11:32
Juc ütles …
Oi kui armas tervitus, väga tore, et kindlasti kohale tulete! Palju tervitusi ka Sulle, samuti kirjaneiu :)
17. detsember 2011, kell 14:10
Anonüümne ütles …
Mina ei suutnud kuidagi Jõuluvana ära oodata ja soetasin ise endale selle raamatu.See on vist esimene raamat , mida loen rida realt üksipulki läbi.Kuigi olen esimese kolmandiku peal alles, siis on pidevalt hirm, et see läbi ei saaks. Tõeliselt paeluv.Suured tänud super hea raamatu eest.

Tervitades
Jane
19. detsember 2011, kell 09:00
Juc ütles …
Oi, Jane, Sinu jutt teeb kohe päeva ilusaks! Suur aitäh ja mul on ütlemata hea meel, et mu raamat Sulle põnev lugeda on! Tervitades ja häid jõule soovides, Juta!
19. detsember 2011, kell 12:25
Gaili ütles …
Mulle ka raamat kohutavalt meeldib. Lõuna-Ameerika sai just läbi :)

Kahju, et esitlus Tallinnas ei toimu...
26. detsember 2011, kell 22:59
Juc ütles …
Oi kui tore, Gaili! Kahju jah, et igale poole esitlusega ei jõua, jõuluaeg on nii kiire ja Eestis olemist jäänud vaid loetud päevad! Järgmise reisi ja raamatu oma teen Tallinnas :)
28. detsember 2011, kell 23:24
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Croquembouche ja aeg jõulukinke jagada!

Kujutis
Mulle meeldib see prantsuse küpsetis croquembouche , mille nimi tähendab otsetõlkes "suus prõksuma", eriti just sellepärast, et ta näeb minu meelest jõulukuuse moodi välja. Ja süüakse seda ka teistmoodi kui kooke tavaliselt - igaüks võib endale väikseid "kuuseoksi" murda ja karamell prõksub hamba all nagu talvine jääkirme! Selle natuke teistmoodi jõuluküpsetisega tahaksin ma teile kõigile, kallid blogilugejad, suur suur aitäh öelda, et te minuga mu Wonderful world i jagate, sest jagatud rõõm on ju mitmekordne rõõm! Teie annategi mulle jõudu, et kõigi muude askelduste vahel leida aega ning energiat ka oma toidu- ja reisimõtted siia kirja panna. Ja kuna on jõulud, siis tahaksin ühele blogilugejale kinkida toidublogijate kokaraamatu , millest ma lähemalt siin kirjutasin. Tore oleks ka kuulda, mis see on, mis Sind siia ikka ja jälle tagasi toob. Kirjuta paar rida selle postituse kommentaariks ja lisa kindlasti ka oma nimi. Loosiratas läheb keerlema kõigi nende vahel, ke...
Loe edasi »

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Kujutis
Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin . Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht. Taigna jaoks läheb vaja: 200 gr jahu 50 gr suhkrut suts soola 100 gr külma võid 1 munakollane 1 spl maitsestamata jogurtit Kreemikihi jaoks: ca 700 gr tükkideks ...
Loe edasi »

Samba, sake ja tšillikaun (suured uudised 2/3)

Kujutis
"Samba, sake ja tsillikaun - maid ja maitseid avastamas" on minu pea pooleteise aasta pikkuse töö vili. See on retseptidega reisiromaan, mis on äärest ääreni täis meie ümbermaailmareisi seikluseid (muuhulgas meenutused öödest Rio de Janeiro slummis automaadivalangute saatel, džunglimatkad Austraalia vihmametsades ja Malaisia metsikutel jõgedel, unustamatu sünnipäevapidu Bangkoki kuumas öös, kohtumine maoga omaenda kodus ja ujumine hiigelkilpkonnaga Suurel Vallrahul, Tai pulm, elu moslemiperes, külaskäik Vietnami mägirahvaste juurde, pidu Tōkyō kesklinna minikorteris, elamine Samoal seinteta majas jne jne), teel kohatud põnevaid inimesi, kogetud emotsioone ja muidugi parimaid maitseelamusi Brasiiliast, Arentiinast, Tsiilist, Samoalt, Uus Meremaalt, Austraaliast, Malaisiast, Hong Kongist, Taist, Hiinast, Vietnamist ja Jaapanist. Retsepte jagasid meiega meie kallid sõbrad üle maailma ja neid sai kogutud terve teekonna jooksul! Kõik retseptid, kokku ligi 50 erinevat, said hiljem...
Loe edasi »

Teekond...

Kujutis
Täpselt ei teagi, millest see alguse sai. Ja täpselt ei teagi, kes meist esimesena selle idee välja käis. Aga fakt on see, et meie peres on juba paar viimast aastat vahel suurema innuga, vahel vaiksemalt, käinud jutt perekondlikust ümbermaailmareisist. Ja mitte mõnest nädalast, vaid ikka vähemalt aastast. Eriti tõsiseks läks jutt siis, kui asja uurima asudes nägime, et ümbermaailmareisi pileti koos kõigi vajalike maandumistega võib saada sama raha eest, mis muidu maksab lend Austraaliasse ja tagasi. Hakkasime sarnaste seltskondade reise jälgima. Pidevalt elasin kaasa Triinu reisile eelmisel aastal ja ei saa salata, ka tema andis meie mõtetele hoogu juurde. Aitähh, Triin, siinkohal ka osutatud praktilise abi osas. Siis hakkasin jälgima sarnaste perede, kes rändavad maailmas oma väikeste lastega, blogisid. Ei näinud ühtki probleemi. Minu suurim mure, Manni tervis reisil, sai leevendust, kui lugesin ühe briti pere reisist. Neilt küsiti, et kuidas arstiabi reisil saite. Ja ema ütles, et tü...
Loe edasi »

Kui Tais, söö, mis taid söövad - Tom Yum Goong

Kujutis
Ei saa salata, sellest hetkest, kui me Tai pinnale astusime on kaks asja, mida me oleme iga jumala päev söönud. Esimene neist on muidugi igav - riis. Riis sobib lihtsalt kõigi siinsete toitude kõrvale ja siinsesse kliimasse. Aga teine... teine on Tai kõige kuulsam supp, hapuvürtsine Tom Yam Goong. Tegelikult peaks ütlema hapuvürtsinekreeminemagus, sest selles supis on esindatud 4 erinevat maitset, kõik ilusti tasakaalus. Ja just seetõttu, et ta on nii mitmekülgne, ei saa temast iial küllalt. Iga kord kui mu suu supist põleb mõtlen kui uskumatu see on, et mina söön iga päev sama rooga ja olen asjade sellise käiguga igati rahul. Alguses oli Tom Yam veidi teistsugune, traditisoonilist Tom Yam´i õppisime tegema Bucha Bun kokakoolis siin Hua Hinis ja sellest saab millalgi lugeda Oma Maitsest. Aga tänapäeval valmistavad kõik kohalikud just sellist Tom Yami, mida meie oleme armastama hakanud ja millest teile siin praegu kirjutan. Iseenesest tundub, et Tom Yami tegemine on kohutavalt lihtne. A...
Loe edasi »