Peedi-kitsejuustu pirukas karamellistatud seedermänniseemnetega

Juba vanarahvas ütles, et päevad ei ole vennad. Ei ole vist tõesti. Saan sellest suurepäraselt aru, kui ma oma eelmist postitust vaatan ja sinna kõrvale käesolevat nädalat mõtlen. Eelmise nädala suvesoojuses sai nii palju kokatud, suheldud, käidud ja nauditud. Selle nädala märksõnadeks oli igatpidi tervis (alates etteplaanitud arstilkäikudest ja ammuplaneeritud operatsioonidest kuni absoluutselt mitteplaanitud mitmepäevase migreenini välja) ja lapsed. Aga midagi maitsvat on mul teile sellest nädalast siiski varuks! 

Kui ma oma 7-aastase Emily reede õhtul voodisse saatsin, siis ta ütles, et ta ei saa aru, mis toimub, ta ei saa oma emotsioonidega hakkama ja tahaks lausa karjuda. Mina pakkusin, et karju siis natuke patja, aga et tegelikult oled sa vist väga väsinud. Ja siis me hakkasime mõtlema, et selle nädala 5 päeva jooksul oli tal lausa 8 trennilaadset tegevust - 2 kergejõustiku trenni, 2 tantsutrenni, 2 kehalist kasvatust, spordipäev ja üks naljakas juhtum kolmapäeva õhtust. Kolmapäeva õhtupoolikul helistasid mu vanemad ja küsisid, kas me Emilyga tahaksime äkki koos nendega minna vaatama Ilmatsalu linnuvaatlustorni. Emily kuidagi ei viitsinud, sest tal olid sel päeval selja taga juba spordipäev ja tantsutrenn, aga mina ütlesin, et ilus ilm on, lähme ikka ja jalutame natuke. Lubasin, et matk ei saa olema kuigi pikk. Sõitsime siis Ilmatsallu ja jalutasime linnuvaatlustorni juurde. Vaatasime sealt natuke alla ja otsustasime, et ei kõnni sama teed tagasi, vaid teeme väikse ringi ümber vanade kalatiikide ja tuleme teiseltpoolt neid tiike auto juurde tagasi. Midagi läks aga meie teekonnavalikul väga viltu, sest me sattusime autost ikka väga kaugele ja vahepeal oli tunne, et lihtsam oleks lähedal kostva Tallinna maantee peale minna ja Bolt tellida, kui edasi matkata. Õues oli juba kottpime ja selja taga oma 10km pikkune matk, kui me lõpuks siiski võiduka lõpuni jõudsime. Pole siis imestada, kui reede õhtuks tundub väiksele inimesele, et tahaks karjuda :). 

Siis kui veel päris pimedaks polnud läinud, kuskil Ilmatsalu kandis

Sel nädalal, täpsemalt reedel ja TV3-s, läks eetrisse ka esimene osa Joel Ostrati Suure Õhtusöögi kolmandast hooajast, mille maitsepartneriks me Umamiga oleme. See on üks ütlemata äge projekt ja ma tõeliselt naudin Joeliga koos nuputamist, kuidas saate toidud ekstra põnevaks ja ägedaks teha. Minu meelest oli esimene saade Stefaniga kohe eriti meeleolukas, sest Stefan ja Joel on ütlemata ägedad tüübid. Kes reedel ei näinud, siis soovitan soojalt järgi vaadata! Mina isiklikult ütlen ka saates 4 sõna :)

Siis kui Stefan ja Joel meil Tallinna Umamis külas käisid

Aga midagi maitsvat valmis siiski ka sel nädalal minu köögis. Kõik sai alguse sellest, et ma leidsin Veeriku Selverist ühe ilusa tüki Prantuse kitsejuustu. See oli selge, et see tükk tuleb koju vedada, sest kui aus olla, siis on Tartu kaubanduses Prantsuse juustudega kehvad lood. Ma olen andunud Prantsuse juustude austaja ja see juustu-olukord teeb mulle tõsiselt tuska. Prantsuse juustud ja Belgia šokolaad on kaks asja, millesse ma Belgias elatud aastate jooksul armusin. Mõlema valik on vähemalt Tartus pea olematu. Aga kui keegi teab head kohta, kus Prantsuse juustusid osta saab (kasvõi online), palun andke mulle teada, saadan vastu virtuaalse kallistuse :). Ma unistan heast Savoi tommest (seda äkki isegi Kaubamajas ükskord oli), pikantsest Morbierist (Metsavenna talu teeb ka, aga päris päris õige maitsega see ei ole minu meelest), Normandia livarot´st ja mu täielikust lemmikust, pehmest kitsepiima Bouyguette´st (alloleval pildil).

Minu lemmikjuust Bouyguette (foto internetist)

No igatahes oli juust nüüd olemas ja pidin välja mõtlema, kas pista see niisama nahka või teha sellest midagi. Meenus, et poes müüakse ilusat Rautsi talu värviliste peetide segu. Lihtsalt peedi-kitsejuustu pirukas on alati hea idee, aga mingi vimka võiks asjas ka alati olla. Niimoodi tekkiski mul mõte, et selle peale võiks karamellistada seedermänniseemneid. Meil on nüüd juba mõned kuud Umami oma brändi all väga maitsvad värsked seedermänniseemned ja need ma karamelli sisse plaanisingi pista. 


Peedi-kitsejuustu pirukas karamellistatud seedermänniseemnetega

Vaja läheb:

Tee nii:
sulata tainalehed laotades need küpsetuspaberile. Kuumuta ahi 200C-ni. Tee tainalehtedele madalad sisselõiked ca 1cm kaugusele äärtest, torka keskossa kahvliga augukesed. Küpseta tainalehed ahjus kuldseks, ca 15 minutit.
Maitsesta toorjuust soolaga ja sega seda korralikult, et toorjuust muutuks pehmemaks. Määri iga tainaplaadi keskossa ettevaatlikult spaatliga toorjuustu.
Lõika peedid õhukesteks viiludeks. Võid kasutada poest ostetud keedetud peeti või peedid ise varem röstida. Mina röstisin peete küpsetuskotis soolahelveste, oliiviõli, küüslaugu, värske tüümiani ja rosmariiniga. Lõika kitsejuust viiludeks.
Laota peedi ja kitsejuustu viilud ilusti toorjuustu kihi peale. Purusta peale pipart. Nirista peale pisut oliiviõli ja küpseta veel ahjus ca 10 minutit. Jälgi, et varem küpsetatud taina ääred kõrbema ei läheks.
Vahepeal karamellista seedermänniseemned. Selleks rösti seemneid kergelt kuumal kuival pannil. Ole ettevaatlik, seemned on väikesed ja lähevad väga kiiresti kõrbema. Kui seemned on röstitud, puista neile õhukese kihina pruun suhkur ja raputa panni kergelt. Tilguta pannile pisut vett, sega kõik kiirelt läbi ja vala seemned koos karamelliga küpsetuspaberile jahtuma. Kui seemned on jahtunud ja karamell tahkunud, siis murra seemned üksteise küljest lahti.
Serveerimiseks puista pirukatele karamellistatud seemneid ja värsket tüümiani. Nirista peale oliiviõli ja naudi!

Natuke ilusat sügist Peedult ja Elvast


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kukeseeneorsotto küpsetatud küüslauguga

Kõige mahlakam sealiha, retseptitu

Hedonistid Maldiividel

Eestimaine eksootika ehk suvi Saaremaal

Kõige parem rabarberikook läbi aegade