Romani pissaladier ehk Nizza sibula ja anšoovise pirukas
Kolmapäeviti õnnestub igal varajasel ärkajal näha kodumaa parimat kokka, Roman Zaštšerinskit, in action, otse oma telerist. Soovi korral õnnestub tema kokakunsti ka ise järgi proovida, sest rahva ette ei tule ta mitte oma keeruliste haute cuisine saavutuste, vaid lihtsalt lihtsate ja maitsvate retseptidega. Ise on ta sealjuures nii vahetu ja rõõmsameelne, et lust vaadata. Ja maitsev järgi teha. Tema ja Nizza ühise sibula-anšoovise piruka jaoks läheb vaja:
300 g lehttaignat4 keskmist sibulat
värsket või kuiva tüümiani
soola ja musta pipart
10 Eesti anšoovist
Musti oliive (minul olid mustad Kalamata oliivid balsamiäädikas, mis sobisid suurepäraselt)
Koori ja lõika sibul poolrõngasteks. Prae oliiviõliga, kuni on kergelt pruun. Maitsesta soola ja musta pipraga. Maitsesta tüümianiga. Rulli lehttaigen õhukeseks ja pane plaadile küpsetuspaberi peale. Laota sibulahautis taignale ning kaunista anšoovisefileedega ja oliividega. Küpseta ahjus 180 °C juures, kuni pirukas on valmis (umbes 25-30 minutit).
Kommentaarid
Mis mul aga selle sibula-teemaga meelde tuli, on imehead sibulafocacciad Itaalias. Üritasin kodus ka teha, taigen on õige, aga sibul mitte. Kuidas saavutada focaccia peal selline kuidagi nagu ahjus kuivanud ja mõnus sibul? Mina praadisin pannil läbi ja siis jäi ta selline pehme ja libe, aga peaks olema kuivemapoolne. tea, kas nad seal Itaalias panevad siis toored sibularattad kohe focaccia peale?
Aga ma olen ka mitmeid kordi sibulafocacciaid teinud. Kuivaks ja krõbedaks on läinud siis, kui kuuma on veidi liiga palju saanud :). Aga ma usun, et nii see siiski päris olema ei peaks. Mina praen ka alati läbi. Väga ei tahaks uskuda, et nad sea itaalias toored viilud taignale panevad. Aga samas, kui panna sibul ja kõvasti oliiviõli peale... peaks proovima.