neljapäev, 24. veebruar 2011

Šokolaadised minimakroonid metsamarja-valge šokolaadi ganache´ga

Kunagi mitme aasta eest asusin makroone tegema. Kõik vedas väga viltu ja lõpuks sain teie kõigiga jagada lugu teemal, kuidas makroone MITTE teha. Mõtlesin kohe, et alla ma nii lihtsalt ei anna, aga täielik fiasko oli niihästi siiki meeles, et uuesti makroonitegu ette võtta ka mingit isu polnud. Kolinud Luxembourgi, hakkas see makroonimõte mind aina enam ja enam uuesti kiusama. Kasuks ei tulnud ka see, et ilusad värvikirevad makroonid maailmakuulsalt Ladureélt ja kohalikult kuulsuselt Oberweis (mina muide eelistan viimase makroonitoodangut) pidevalt vaateväljas olid. Viimasel nädalavahetusel võtsingi siis härjast sarvist ja asusin taaskord pretensioonikaid mandlikoogikesi valmistama. Retsepti olin välja otsinud vist juba oma esimeste Luxembourginädalate jooksul. Siinkohal pean endale tuhka pähe raputama ja tunnistama, et ma ei tea, kust ma selle täpselt välja kirjutasin. Kuskilt internetiavarustest igal juhul. Suure tõenäosusega veel mitmest kohast kokku. Nii et palun juba ette vabandust nende ees, kelle lehekülgedelt minu retseptid pärinevad ja luban, et kui te endast märku annate, lisan viited otsekohe käesolevale postitusele.

Üldiselt sujus sel korral kõik üksjagu paremini, kui eelmisel korral. Aga aegajalt, kui tainas kuidagi ringikujuliselt ei tahtnud pritsist välja tulla või kui ganache minu meelest piisavalt kiiresti ei paksenenud, ajas ikkagi ahastama. Ega mul nad kõik ikkagi välja ei tulnud. See kuulus ja iseloomulik "jalg", mis makroonil olema peab, võiks näiteks üksjagu kõrgem olla, kui minu omadel. Ja panni äärmised makroonid mõranesid pealt ja liiga kaua pannil ahjuminekut oodanud makroonid läksid pealt krobeliseks... Nii et ikkagi üks igavene tegemine. Sel hetkel kui viimane lusikatäis ganache´i kaks viimast makrooniküpsist kokku oli kleepinud, ohkasin kõva häälega ja hõikasin üle kodu, et kõik ikka kuuleks: "mitte iial enam ei võta ma seda makroonindust ette, mitte iial!".


Esimesel päeval sõime mõned ära. Oli väga hea. Ülejäänud sulgesime õhukindlasse karpi ja panime kappi. Järgmisel päeval olid makroonid aga veel tuhat korda paremad, mina mõmisesin suurest rõõmust, aga arvasin siiski, et lihtsam on linna lähimasse Oberweissi müügikohta minna, kui neid ise küpsetada. Need mõned, mis kolmandaks päevaks jäid, olid juba nii uskumatult maitsvad, lihtsalt suussulavad väiksed maiustused, et kuskil kuklas tekkis isegi mõte: "Äkki siiski kunagi...!". Aga mitte veel, see on üks mis kindel.
Igatahes, vaja läheb:
0,5 cup ehk 3-4 suurt munavalget
150 gr mandlijahu (kui mandlijahu tundub liiga niiske, laota see ahjupannile ja pane 160 kraadisesse ahju 3-5 minutiks)
3 spl kakaod
3/4 cup ehk 145 gr suhkrut
1 1/3 cup ehk 177 gr tuhksuhkrut
4 spl vett
Sega pool munavalgesegust kakaoga. Teises kausis sega jahu tuhksuhkruga. Aja vesi keema ja sega keskmisel kuumusel juurde tavaline suhkur. Aja kuumus kõrgeks, segu peaks muutuma siirupiks 115 kraadi juures.
Vahusta ülejäänud munavalged pehmeks vahuks. Madalal kuumusel mikserda juurde siirup. Vahusta umbes 2 minutit seni, kuni tekib tugev vaht, mis isegi siis potist välja ei kuku, kui pott tagurpidi keerata. Lase umbes 5 minutit seista. Vala vahustamata munavalged kokku mandlijahuseguga. Vala selle peale munavalgevaht. Ettevaatlikult ja aeglaselt sega kõik kokku. Lõpuks tee paar kiiret mikserdust (tobe sõna, aga kuidas seda teisiti nimetada!), kuni tainas aeglaselt mikserilt alla voolab. Kata ahjupann kahekordse küpsetuspaberiga. Pane tainas kondiitripressi sisse ja püüa tekitada ahjupannile palju ühesuuruseid võimalikult ümmarguseid taignaringe. Jäta pannitäis ootele, kuni õrnalt tippe puudutades ei jää tainas enam näpule külge.
Kuumuta ahi 175 kraadini ja pane pann makroonidega keskmisele kõrgusele. Lase küpseda 4 minutit, siis tee ahjuuks korraks lahti ja pane kohe jälle kinni. Korda sama - 4 minutit küpsetust, uks lahti ja kinni... Seni, kuni tekib kuulus makrooni "jalg". Kui jalg tekib kohe esimese 4 minuti lõpus, siis tasuks teist korda siiski ka 4 minutit küpsetada, kuna muidu on makrooni alumine osa veel nätske ja jääb küpsetuspaberi külge kinni. Tõsta ahjust välja ja lase jahtuda. Nüüd peaksid nad ka ilusti lahti saama paberilt. Pane makroonipoolikud õhukindlasse karpi ja ootele, kuni valmistad ganache´i.
Selleks läheb vaja:
115 gr valget šokolaadi
120 ml vahukoort
2 spl toasooja võid
umbes 0,5-1 kl metsamarju (vaarikad, põldmarjad, jõhvikad, mustikad, maasikad), et valmistada 50 ml läbi sõela aetud paksu marjamahla
Purusta marjad saumikseriga ja aja läbi peene sõela, niimoodi eemaldades kõik seemned. Sega saadud vedelik vahukoorega ja aja keema. Vala kuum vedelik tükeldatud valgele šokolaadile ja sega, kuni kogu šokolaad on sulanud ja tekib särav kreem. Lisa toasoe või ja sega, kuni või on samuti sulanud. Jahuta külmaveevannil, kuni ganache on piisavalt paks, et ta makroonide vahelt välja ei voola.
Nüüd kleebi paari teelusikatäie ganache´ga makroonipoolikud kokku ja säästa mõned järmisteks päevadeks õhukindlas karbis. Ootamine on seda väärt!

6 kommentaari:

Eva P. ütles ...

Vaata aga vaata, oled makroonide tegemise ära õppinud!

Marju ütles ...

Ma olen ka endale lubanud, et ühel päeval võtan ma selle nikeradamise põhjalikumalt ette. Seni kaua on aga tore lugeda ja õppida teiste katsetustest, nagu sinu omad siin :) Väga isuäratavad amsud näevad nad välja küll, nii et ma usun, et ootamine ja nikerdamine tasus tõesti ennast täielikult ära! :)

Birgit ütles ...

Wow! ...ma olen ka sadu ja sadu retsepte ja postitusi vaadanud nende imeliste makroonide kohta aga tegudeni ei ole vee jõudnud. Pean ka ausalt tunnistama, et ma ei ole neid kunagi proovida saanud ning ei teaks siis ka ise tehes, kas said ikka õiged ja maitsevad nii nagu peab... hm, peaks miskit selles osas ette võtma.. :) Tubli oled, jätka samas vaimus!

Juc ütles ...

Eva, eks ma püüan :).
Marju, suur aitäh! Igavesed kapriisitarid on nad, vähemalt minu käes. See on vist nagu sufleega, mõni leiab, et kohutavalt lihtne, mõnel ei taha ega taha õnnestuda. Katseta jah, vaata, kuidas Sinu suhe makroonidega on :)
Birx, mine proovi ära, maailmakuulsal Laduréel on Istanbulis poeke täitsa olemas: Cevdet Pasa caddesi 63/A Bebek. Ja ma usun, et Sinu käe all tulevad nad imeilusad, kondiitripreili! :) Võta ette ja näita meilegi!

Eva ja CO ütles ...

Fotod on lausa vapustavad! Ajavad isu peale! Ise tegema ma neid kindlasti ei hakka, sest ma olen sinapeal rohkem soolaste toitudega. Magusad asjad ei tule tihti kuigi hästi välja, nii et võin isegi muffiniga hätta jääda :) Aga proovima peaks neid küll. Ma olen neid müügil näinud, aga seni ostnud pole. Nüüd tekkis lausa sportlik huvi, et no mis imeasjad need siis on, millest kõik toidufännid räägivad :)

Ikka tervitades,
Eva-U

Juc ütles ...

Ära hakka jah jändama :), õelik soovitus! Aitäh fotokomplimendi eest. Ma ei saa aru, miks me tookord linnast ei ostnud, kui siin turul käisime... Aga Londonis on häid makroone ka kindlasti iga nurga peal!