laupäev, 12. veebruar 2011

Kreemine sellerisupp, täitsa tasakaalus

Nagu juba varem mainitud, tõi päkapikk aka minu kallis õde Eva mulle jõuluks uue ilusa kokaraamatu Citrus and Spice (autor Sybil Kapoor). Sirvisime seda siis sealsamas jõuluõhtul ja Eva hõigatas mingil hetkel, et issake, kui isuäratav asi, sellerisupp. Mina ei osanudki nagu kohe nii vaimustuda sellest ideest. Täitsa võimalik, et oma osa oli ka selles, et olime äsja lõpetanud jõuluprae söömise, aga seller on minu meelest üks võrdlemisi tugevamaitseline tegelane ja seetõttu kasutan teda mõningase ettevaatlikkusega. Kuigi, tunnistan, et on äärmiselt palju roogasid, kus selleri olemasolu on eluliselt vajalik ja mõõdukas koguses meeldib ta mulle väga. Kuidagi jäi see sellerisupp mind aga kummitama. Mõne aja eest võtsin raamatu sellerisupi koha pealt uuesti lahti ja lugesin ka sissejuhatuse läbi. Nimelt väitis Sybil, et tema retsept pärineb 1971. aasta Jane Grigsoni kokaraamatust Good Things ja et selle retsepti suurim pluss on sibula, kartuli ja selleri ideaalne tasakaal. Kui üks retsept nii kaua ringluses on olnud ja seda endiselt kiidetakse, siis peab selle tasakaaluga vist ikka tõesti kõik parimas korras olema, mõtlesin mina. Niisiis saigi ära proovitud täpselt raamatus antud vahekordades retsepti järgi sellerisupp, maitsestamise osas jätsin endale õiguse ühtteist muuta. Ja tõepoolest, terve pere oli täiesti sillas, eesotsas minu endaga. Sellerimaitse on mõnusalt mahe, lisaks tekib muidu lihtsas supis õrn seenemekk. Vaja läheb:

3 spl oliiviõli
340 gr sellerivarsi
170 gr sibulat
170 gr kartulit
1 tl värsket hakitud peterselli
1 liiter kanapuljongit
100 ml vahukoort

Serveerimiseks:
50 ml vahukoort
2 tl hakitud värsket peterselli

Haki köögiviljad. Kuumuta potis õli ja lisa köögiviljakuubikud ning petersell. Sega läbi, keera tuli vaiksemaks, kata pott kaanega ja lase ca 15 minutit haududa, kuni kõik pehme on. Sega aegajalt ja jälgi, et kuumus liiga suur ei oleks, muidu lähevad köögiviljad kõrbema. Lisa puljong, lase keema minna, keera tuli vaikseks, kata pott kaanega ning lase umbes 20 min keeda. Püreeri saumikseriga ja vala läbi sõela puhtasse supipotti. Lisa vahukoor. Maitsesta musta pipra ning vajadusel soolaga. Sega ülejäänud vahukoor hakitud värske peterselliga ning tõsta serveerimisel igasse kaussi paar teelusikatäit.

8 kommentaari:

Eva ja CO ütles ...

See supp tundub tõesti väga maitsev olevat (nagu ma juba jõulude ajal kilkasin ;) Pilt on väga isuäratav! Me sõime sellel nädalal nii palju kana, et otsustasin järgmise nädala (peaaegu) kanavaba teha, nii et see supp sattub kohe menüüs esiritta! Kas ma sain aga õigesti aru, et vahukoort läbi ei kuumutatagi? Et see tuleb lihtsalt püreeks tehtud supile juurde valada ja ära segada?

Mõnusat nädalavahetuse jätku,
Eva-U

Juc ütles ...

Aitäh pildikiituse eest. Tõepoolest oli väga maitsev, nagu sa juba ette arvasid. Retsept ei näe jah vahukoore keema laskmist ette. Aga vahetult enne seda lasin ma supi keema ja siis segasin koore juurde! Ilusat pühapäeva jätku, Juc

Anonüümne ütles ...

Nüüd ostan tõesti köögikaalu ja proovin ära. Tundub lihtne ja ei usuks, et maitsev. Aga ma ikka usun teid, sest muidu ei tahaks ju ise katsetada. Kahupea

Juc ütles ...

Köögikaal tasub osta jah, minu meelest on kohutavalt tüütu retseptides antud gramme millekski muuks pidevalt ümber mõelda. Nii naljakas, et Sa ei usu, et hea on, aga proovid ikka ära. Mina ka enne ei uskunud, nüüd usun ja seda usun ka, et teile hakkab meeldima! :)

Maarja ütles ...

väga hää supp sai. laps lausa palus, et soovib homme ka süüa.

Juc ütles ...

Oo, Maarja, seda on küll tore kuulda. Lapse suu ei valeta! :)

Anonüümne ütles ...

kahjuks pole mainitud mitmel inimesele antud kogused on mõeldud .. pildi järgi ütleks, et kahele .. ?!

Juc ütles ...

Mul on alati sööjate arvu märkimisega raskusi, sest hakkan mõtlema, et kõik oleneb ju sööjate isust, sellest, kas serveeritakse eelroana või pearoana, lisanditest jne. Aga ok, originaalretsept ütleb, et see kogus on 4-le.