Bruschetta´d, üks tomati confit ja mozzarellaga, teine viigimarja ja camembert´iga

Hirrrrmus kiire on pidevalt. Korraga on peas sadu erinevaid asju, millest igaüks nõuab oma aega ja energiat. Aga pole hullu, nii ongi elu põnev. Maitsvad road pole sealjuures jäänud ei valmistamata, pildistamata ega nautimata. Jagada pole aga tõesti ammu jõudnud, seda tuleb tunnistada. Püüan siis aegamööda asja parandada. Enne veel, kui ma oma Portugali-muljed üles tipitud saan, jagan sellisele kiirele ajale sobivat kiiret ja oi kui maitsvat retsepti. Õigemini kahte, mõlemad juustuga bruschetta omad - üks tomati confit ja mozzarellaga, teine värskete viigimarjade, mee ning camembert´iga. Kõik on lihtsamast lihtsam ja valmib ka nagu niuhti, muidugi kui keegi vahepeal värsket saia, pehmet juustu, küpseid tomativiile ja magusaid viigimarju niisama pihta ei pane!


DSC_0058

Tomati confit
(isu tuli peale nähes seda retsepti Culinaria France´i Korsika peatükis)

10 tihket küpset tomatit
meresoola ja värskelt purustatud musta pipart
peotäis värsket hakitud lehtpeterselli
4-6 küüslauguküünt (peeneks hakitud)
hulk head oliiviõli


DSC_0299

Kuumuta ahi 200 kraadini. Pese tomatid ja lõika nad pooleks. Koogi välja nii palju seemneid kui saad. Kuivata tomateid pisut veel köögipaberiga. Määri ahjupann korralikult õliga kokku ja säti tomatipoolikud lõikepind üleval pool üksteise kõrvale. Maitsesta soola ja pipraga. Puista üle peterselli ja küüslauguga ning nirista peale heldelt oliiviõli. Küpseta tomateid 30 minutit, keera siis kuumus madalamaks - 150 kraadi peale - ja küpseta veel 30 minutit. Jälgi, et tomatid kõrbema ei läheks.

Lisaks minu poolt välja pakutud bruschetta`dele on sellised maitsest tulvil tomatid suurepärased liha kõrvale, salatisse, värske saiaga veini kõrvaseks jne.


DSC_0308

Bruschetta´d tomati confit ja Mozzarellaga

Värsket saia
Mozzarellat
Tomati confit´d
Oliiviõli
Soovi korral värsket basiilikut


DSC_0070
DSC_0056


Bruschetta`d viigimarja, mee ja camembert´iga

Värsket saia
Camembert juustu
Värskeid küpseid viigimarju
Mõned lusikatäied vedelamat mett
Värsket tüümiani
Oliiviõli

Lõika sai, juustud ja viigimarjad viiludeks. Määri saiaviilud pealt oliiviõliga kokku. Pane pooltele saiadele viilutatud mozzarellat, pooltele camembert´i. camembert´iga saiad kata omakorda õhukeste viigimarjaviiludega. Kuumuta ahju ülagrill hästi kuumaks ja pista saiad mõneks minutiks grilli alla, kuni nende ääred kuldseks tõmbuvad. Võta saiad välja, tõsta neile, millel viigimarjaviile peal pole, igale peale üks tomati confit viil. Nirista neile pisut oliiviõli ja kaunista basiilikulehega. Tõsta igale viigimarjaga saiale pool teelusikatäit mett ning kaunista värske tüümianioksaga. Vala välja üks mõnus vein ja lase hea maitsta!


DSC_0296DSC_0045

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Suur tänu, et bruschettat mainisid. Olin suvega selle kiire ja mõnusa küpsetise lausa unustanud. Aga sinu lisandid on niiii isuäratavad, et suu hakkab vett jooksma.
Tervitused Kahupealt
5. oktoober 2011, kell 18:01
Anonüümne ütles …
No nii, see, mis mulle meelde tuli, oli muidugi focaccia. Peaasi, et tuli. Tead, vanas peas lähevad need võõrad nimed sassi ja ega ma väga ei ole pingutanud ka. Ehk nüüd jääb siiski meelde, kui olen terve maailma ees oma tarkusega esinenud. Aga muu jutt sai ikka õigesti kirja.
Ikka tervitused! Kahupea
5. oktoober 2011, kell 19:05
Eva ja CO ütles …
Ilusad, hõrgud ja võrgutavad! Fotod ajavad tõesti suu vett jooksma. Mulle tundub, et praegu on vist viigimarjade hooaeg, sest need meil puha soodushinnaga müügis. Mulle meeldib, kui magus ja soolane on koos ja seda kõike vist see viigimarjaga bruschetta pakub ka. Katsetan nädalavahetusel ära :)

Musid põsele,
Eva-U
5. oktoober 2011, kell 19:17
Juc ütles …
Noo, Kahupea, mina arvan, et see, et Sa bruschettat ja focacciat tead, neid mõlemaid teinud oled ja et need sõnad Su sõnavaras olemas on, teevad juba üksi Sind suuremast osast maailmast selles valdkonnas targemaks :). Värskete viigimarjadega pole olukord Tartus vist suurem asi? Või on midagi selles osas paranenud? Aga muu peaks kõik kokku saama, kui proovida viitsid! Tervitused vastu!
Eva, ma muide just mõtlesin Sinu peale seda postitust kirjutades, et Sulle ju meeldib väga, kui soolane ja magus on koos. Ma usun, et siis meeldib Sulle ka see viigimarjaga retsept. Praegu viigimarjahooaeg jah, meil ka siin soodushinnaga ilusad isendid müügil. Olen teinud viigimarjast moosi, bruschettat ja nüüd mõtlen, et äkki teeks ühe liharoa ka enne, kui jälle otsa saavad! Anna siis teada, kuidas meeldis! Tervitused ka teite perele!
5. oktoober 2011, kell 20:01
Anonüümne ütles …
Väga kaunid, värvilised ja kindlasti maitsvad ampsud. Viigimarjad maitsevad mulle väga. Siiani olin lihtsa Eesti inimesena saanud ainult kuivatatud viigiamarju. Septembris Sitsiilias olles märkasin üllatusega kohalike müügilettidel igasugu tuttavate puuviljade kõrval rohelisi viigimarja kujuga vilju. Olidki viigimarjad. Ja oikuimesised! Nüüd vaatan, et neid on mitut sorti ja värvi. Sinul on tumeda koore ja punaka sisuga, Sitsiilias sõin rohelise koore ja kollase sisuga viigimarju. Head on kindlasti kõik. Ootan pikisilmi Portugali muljeid. H Saaremaalt
5. oktoober 2011, kell 20:02
Juc ütles …
Mulle samuti meeldivad viigimarjad väga, aga ainult värsked. Kuivatatud on minu jaoks liialt magusad. Kas pole mitte ilmeilusad viljad? Aga nendega tuleb nii hellalt ümber käia - ei tohi muljuda transpordi käigus, ei tohi üle küpseda (ja see juhtub nii kiiresti). Sitsiilias ongi meil veel käimata. Just vaatasime lennukiajakirjast, kuhu veel tahaks. Neid kohti on ikka päris mitmeid - Sitsiilia, Lõuna-Itaalia, mitu kohta Prantsusmaal, Maroko, Veneetsia, mitu kohta Hispaanias... kaugematest kohtadest rääkimata. Aga küll jõuab kõike. Esialgu tuleks Portugali muljed ära kirjutada, aga nagu ma juba ütlesin - hirrrrrmus kiire on :). Igatahes ma luban, et kunagi mõne päeva pärast saan selle asja tehtud! :)
5. oktoober 2011, kell 20:13
Britt ütles …
Oi, kui ilus! Lugesin pealkirja ja kuidagi tundus, et raudselt tuleb selle kõige nimel tunde pliidi ees orjata, aga vaat kus hea uudis!
5. oktoober 2011, kell 20:45
Juc ütles …
Britt, tõepoolest saab niimoodi tõelise gurmeesuupiste üsna kerge vaevaga lauale. Ainult tomati confit võtab veidi rohkem aega, aga omapoolne panus on siiski minimaalne - ahi töötab Sinu eest :).
6. oktoober 2011, kell 10:57
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Türgi munad ja ürdine lambakints

Kujutis
Millest teile järgmisena kirjutada... just selline küsimus vaevab mind praegu. No ei ole ju normaalne ühte postitusse 11 uut retsepti jutti panna. Sest just niipalju mul neid siin ootel hetkel on... Aga tõesti tundub, et mind on tabanud toidukatsetuste palavik. Mulle tundub, et minu energia on minu juurde tagasi tulnud ja teate, see on hiiglama hea tunne. Kust siis alustada... Võibolla sellest, mis on siinses blogis aastate jooksul kõige vähem tähelepanu saanud. Ma arvan, et kui valikus on lambaliha, munad, karrid, passionivili ja suupisted, siis esikoht kõige vähem tähelepanu saamises läheb lambalihale. Seega, küpsetame seekord kõigepealt koos ühte mõnusalt ürdist punemarinaadis lambakintsu ja siis kui midagi kintsukondi peale veel alles peaks jääma, siis jagan teiega ka mõnusat kauaküpsenud leftover-lambakarri retsepti. Ahjaa, tegelikult pean siiski ka Türgi hommikumunadest rääkima, sest lamba juurde käiv külm kaste sai alguse neist munadest. Nüüd on siis plaan paigas seekordsete ret
Loe edasi »

Kõige mahlakam sealiha, retseptitu

Kujutis
Võtsin juba mitu kuud hoogu, et ära katsetada oma uue ahju madalal temperatuuril küpsetamise režiim. Uurisin siit sealt infot. Madalal temperatuuril küpsetamise idee seisneb selles (vabandage ming nüüd kõik keemikud, anatoomiatargad ja toidutehnoloogid maalähedase lähenemise eest), et kõrgel temperatuuril küpsetades tõmbuvad lihas olevad proteiinid kokku ja suruvad lihasrakkudest vedeliku välja. Mistõttu liha muutub nätskeks ja kuivaks. Samas kui madalal temperatuuril pikalt küpsetades hakkab muidu liha tugevalt koos hoidev kollageen muutuma zelatiiniks, mis seguneb lihamahladega ja teeb liha omakorda veel mahlasemaks. Mina vähemalt sain loetud informatsioonist nii aru ja mulle see sobis! :) Kuna esimeseks katsejäneseks võtsin sealiha, siis huvitas mind ennekõike see, kui kõrge peab temperatuur olema ahjus, et ma saaksin täiesti kindel olla võimalike halbade bakterite hävimises sealiha pinnal. Ma ei saanud kuskilt teada, millise temperatuuri juures mu ahi kavatseb mu liha küpsetada ja
Loe edasi »

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal

Kujutis
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht
Loe edasi »

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Kujutis
Nagu lubatud , võtsin sel korral ahjueksperimendi korras ette eestimaise lihaveise liha, tagaosa sisetüki, mis peaks praeks väga hästi sobima. Kastmeks valmistasin punase sibula ja punase veini kastme, mille idee pärines BBCGoodFood veebilehelt. Valisin režiimiks " roast beef well done ", kuna mul oli veel meeles itaallaste Bistecca alla Fiorentina " well done ", mis oli igati punane veel ja ma otsustasin, et kontrollin enne ahju arusaamad üle. Liha küpses 4 h ja sai mõnusalt pehme. Söödi ära suure isuga ja kiiresti. Samas pean ütlema, et kuigi lihast mahlasid välja ei tilkunud, oleks võinud veidiveidikene siiski mahlasem olla. Nii et järgmisel korral tuleb valida " roast beef rare ". Nii ma teengi. Seni aga lasime heal eestimaisel veiselihal heamaitsta ja kastsime teda punase sibula ja punase veini kastmega . Selleks läheb vaja: 1 keskmine punane sibul (peeneks hakitud) 1 küüslauguküüs, kooritud ja muljutud, aga mitte hakitud 1 oksake rosmariini 4 spl b
Loe edasi »

Lõhewok köögiviljadega, ülikiire ja ülimaitsev

Kujutis
See on nüüd selline kiire roog, et ei saa valmistamist alustadagi, kui juba ongi valmis. Mis on ju supertore, kes ikka tahaks tundide viisi kuuma pliidi ees tammuda. Ma arvan, et see peaks olema üks maailma parimaid (ja tervislikumaid) fast food ´e üldse. Ja selle maitsva roa eest, mida meie pere nüüd kindlasti nii mõnelgi korral sööb (ja äkki õnnestub külalistelgi vahel jaole saada) pean ma tänama oma kallist õde Evat, sest just tema saatis mulle retsepti, kui minu ajus hetkel kulinaarne auk valitses ja ma appi hüüdsin. Igatahes aitäh, Eva, olime kõik vaimustuses, kaasa arvatud Mann! Vaja läheb: 4 küünt küüslauku 3-4 cm jupp ingverit 1 suur porgand 1 paprika 1 väike suvikõrvits ca 300-400 gr lõhefileed ilma nahata 50 ml sojakastet 25 ml magusat tsillikastet oliiviõli praadimiseks Haki küüslauk ning ingverijuur peenikeseks. Porgandist, paprikast ning suvikõrvitsast lõika peened ribad. Prae küüslauk ja ingver oliiviõlis kuni nad on klaasjad. Lisa köögiviljaribad, prae mõned minutid, ise
Loe edasi »