reede, 13. jaanuar 2012

Mustast risotost ja kingadeta kingsepast

Kui oktoobris Horvaatias käisime, siis viimasel õhtul enne ärasõitu sõime ühes väikses Istria külarestoranis nimega Astarea musta risotot e risotto nerot. Tegu on siis risotoga, mis on musta värvi, kuna sellesse on valmistamisel lisatud seepiatinti. Seepiatint annab lisaks tugevale värvile roale ka mõnusa õrna meremaitse. Nii Horvaatias proovitud risotole, kui ka minu enda omale, mille retsepti siin teiega jagan, lisasid omakorda mereannimekki seepiad ise (kelle kõhust see must tint pärit ongi). Otsustasin kohe, et nii ekstravagantse välimusega rooga tahan ise oma kodus järgi teha.

Mis värk selle ilma kingadeta kingsepaga siis on (te ju teate seda ütlust, või mis?)!? Õigem oleks öelda, et vürtspoodnik on ilma vürtsideta. Nimelt võttis selle musta risoto tegemiseni jõudmine mul nii kaua aega, sest ma käisin Eestis tindi järel. Müüme Umamis seepiatinti ja kuna mul siin endal seda käepärast polnud ja kuna mul ei olnud esialgu veel piisavalt julgust ning pealehakkamist, et värske puhastamata seepia kõhust see tindipaunake ise kätte saada (kuidagi hirmuäratavad on need õpetused - lõika kõht lahti ja eemalda suu...), siis pidingi ootama, et jõulude ajal Eestisse lähme ja ma paki tinti kaasa saan tuua! Päris naljakas muidugi iseenesest!

risotto nero

Väiksest pakikesest peaks kirjade järgi piisama üheks potitäieks risotoks, aga tegelikult panen järgmisel korral potti kindlasti kaks pakki, et ikka kohe isu järgi seda musta värvi tuleks :) Kes pole varem seepia valmistamisega kokku puutunud, siis selleks on kaks varianti - kas praadida/keeta neid suurel kuumusel paar minutit või praadida/keeta neid aeglaselt mitu tundi. Esimesel juhul ei jõua seepialiha veel kummiseks minna, teisel juhul keedetakse neid nii kaua, et nad jõuavad uuesti pehmeks minna. Risoto puhul tuleb kasutada esimest varianti!

Vaja läheb:
1/2 sibulat
2 küüslauguküünt
1/2 porgandit
1 loorberileht
ca 500 g puhastatud seepiaid (usun, et Eestis on neid sügavkülmutatuna võimalik leida, kui ei, siis võib need vahetada kalmaaride, kaheksajala või kasvõi krevettide vastu)
1 šalottsibul
4 spl oliiviõli
2 pk seepiatinti
300 g risoto riisi
200 ml kuiva valget veini
2 spl võid
1/2 sidrunit

risotto nero

Pane potti ca 2,5 l vett koos sibula, porgandi ja loorberilehega. Aja vesi keema. Võta suur kauss ja pane see jääd täis. Kui vesi kõvasti keeb, vala seepiad potti. Keeda paar minutit ja tõsta seepiad jää sisse. Sega läbi. Nii on vaja teha selleks, et seepia oma kuumuses edasi ei küpseks ja selle liha kõvaks ei läheks. Mõne minuti pärast, kui seepiad on maha jahtunud, võid need kurnata ja väikesteks tükkideks hakkida. Hoia puljong, mille seepiatest ja köögiviljadest keetsid, risoto jaoks pliidil soojas.

Haki šalottsibul ja küüslauk peenikeseks. Kuumuta pannil või ja 2 spl oliiviõli. Prae sibulat ja küüslauku, kuni need on klaasjad. Lisa riis, sega kuni kõik riisiterad on võised-õlised. Kuumuta segades minut-paar, vala juurde vein ja seepiatint. Sega läbi ja keeda mõned minutid, kuni alkohol veinist välja keeb. Nüüd keera kuumus madalamaks ja hakka kulbitäie haaval risotole kuuma seepiapuljongit lisama. Ära enne järgmist kulbitäis lisa, kui eelmine on praktiliselt riisiterade sisse imbunud. Sega vahepeal, et risoto pannipõhja ei hakkaks. Keeda niimoodi kuni riis on pehme, aga kergelt veel al dente. Tõsta pott tulelt, sega hulka seepiatükid, maitsesta soola ja pipraga ning sega juurde 2 spl oliiviõli ja sidrunist pigistatud mahl. Serveeri kohe!

DSC_0035

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nüüd ma siis tean, et Hispaanias söödud paella negra oli seepiaga toonitud toit. Aga mulle ta eriti ei maitsenud..... see õõvastav must värv vist ikkagi häiris mind. H Saaremaalt

Juc ütles ...

Just nii see oligi, H. Mul hea meel, et sain selgust tuua :). Eks see tihtipeale nii ongi, et inimene sööb silmadega ja kui millegi välimus ikka ei meeldi siis ei pruugi maitseelamust ka tulla. Meil on aga nii, et kui oled hiidlutikaid, madusid, kilpkonna jms söönud juba, siis ei riiva must risoto üldse silma :). Aga hetkeks tuli selline mõte küll, et sellest saaks väga laheda piduroa Halloweeni lauale :)

Ebe ütles ...

mulle valmistasid kohalikud musta paellat ka hispaanias, minu meelest oli väga huvitav maitse. sinu pildil tundub kuidagi palju heledam toon.

Juc ütles ...

Ebe, ongi heledam, sest uskusin, mis pakil kirjas ja panin ühe paki tinti :). Järgmisel korral panen kindlasti kaks, sest mulle meeldib süsimust risoto!

Eva ja CO ütles ...

Lahe must risotto! Me käisime Halloweeni ajal Itaalias ja sõime seal piduroaks musti spagette. Robert oli tohutus vaimustuses ja kilkas, et need on ju ussid või veel parem - veresooned - ja ahmis kahe suupoolega neid süüa :) Ta pole elu sees nii palju spagette söönud, kui sel korral. Oleneb vist, mis kellelegi isu tekitab ;) Nii, et see must risotto oleks Robile justkui loodud. Kas Umami Londonisse ka kraami saadab? Meie kodupoes ei paista seepiatinti müügil olevat.

Mõnusat nädalavahetuse jätku,
Eva-U

Juc ütles ...

Ma kohe mõtlesin, et Robile see meeldiks! Peab uurima, kas Umami tahab kirja sisse paar pakki tinti pista või peab suvist Eestissetulekut ootama :). Tervitused teile kõigile!