esmaspäev, 23. jaanuar 2012

Serrano sisse peitu pugenud (meri)kurat, punase veini kastmega

Meil jääb selja taha üks meeldivalt kulinaarne nädalalõpp. Reedel käisime külas kolleegil ja tema belglasest kaasal ja saime põnevat nii maitsta kui teada. Esiteks, ma pole iial kuulnud kedagi rääkimas sellise kirega friikartulitest - tuleb välja, et õige friikartuli tegemine on väga täpne kunst (täpne peab olema nii kuju, temperatuur, kartuli sort kui ka küpsetamise aeg) ja mul tekkis suur huvi need õiged seal Belgias üle vaadata ja ära proovida. Kevade poole teeme siis väikse friikartuli-väljasõidu Belgiasse ja pärast jagan kuuldut-nähtut ka teiega. Õhtusöögiks pakuti raclette´i (ehk siis selline seltskondlik viis süüa sulatatud tugevamaitselist juustu kartulite ja muude lisanditega; tänapäeval on spetsiaalsed raclette´i masinad, mis käivad keset lauda ja mille alumisel korrusel igaüks omale väikse panni peal meelepärast juustu saab küpsetada ja ülemisel, nö pannil, saab praadida erinevat likakraami vms). Raclette on patuselt hea (just patuselt, sest ma ei taha üldse teadagi, mitu kalorit igalt särisevalt juustupannilt tuleb ja parem ongi sellele mitte mõelda), aga meil vedas veel eriti, sest sellelt ülemiselt korruselt saime proovida meie võõrustaja vanemate farmist tulnud kuulsa Belgia sinist tõugu veise liha, mis maitses mahlaselt ja millest ma ka hea meelega kunagi rohkem kirjutaksin ning sealtsamas pärit kodutehtud vorste. Hiigelsuur aitäh kutsujatele!


DSC_0032


Laupäeval oli siis aeg ise veidi vaeva näha, et nädalavahetus maitsvas võtmes edasi läheks. Oma eelmises postituses hõikasin avalikult välja iseendale antud 2012. aasta kulinaarlubaduse valmistada sel aastal erinevatest põnevatest kaladest roogasid! Nüüd teengi otsa lahti. Esimeseks linnukeseks, või õigemini kalakeseks, on tegelane, kel on meeldejääv nimi nii eesti kui ka prantsuse keeles. Ja meeldejääv ei ole tal mitte ainult nimi, vaid ka nägu!



See vahva pilt merikuradist on pärit: mynaturepictures.benmil.blogspot.com


Eesti keeli on tegu merikuradi ehk õngitsejaga (inglise keelne anglerfish peaks samuti õngitsejat tähendama) ja prantsuse keeles on selle kala nimi lotte! Hirmuäratava näo taga peidab end aga hoopis eriline valge kalaliha, selline kopsakas, mahlakas, täidlane ja tihke. Väga meeldiv! Merikuradit soovitatakse tihtipeale rullida mõne singi, kas siis prosciutto, coppa või serrano sisse ja nii meil tekkiski mõte järele proovida, kas soovitusel ka alust on. Etterutates võin öelda, et on küll! Selle roa valmistamine on tegelikult väga lihtne, keeruline võib olla vaid Eestist kala leidmine. Või kas kuskilt saab merikuradit Eestis?



Update! Selgituseks veel, et kuigi siin müüakse merikuradit poes nime all "lotte", siis tegelikult oleks korrektsem nimi "lotte de mer" (aga ju poodnikud ei vaevu nii pikka nime kirjutama), sest lotte tähendab lutsu ja merikuradi päris nimi on pr keeles hoopis beaudroie!


Vaja läheb järgnevaid asju:


DSC_0054


500 g merikuradi liha (puhastatud saba)
1/2 šalottsibulat
1 suur küüslauguküüs
1/2 tl tüümianit
1 loorberileht
200 ml punast kuiva veini
4 musta pipra tera
soola, suhkrut
8-10 viilu prosciuttot, coppat või serrano sinki
3 spl oliiviõli
hambaorke
+ vt post scriptumit retsepti lõpus!




DSC_0031


Kuumuta ahi 180 kraadini.
Kui Su merikuradiliha on puhastatud, siis on Sul suure tõenäosusega kaks piklikut fileetükki. Lõika kumbki neist ca 4-5 cm pikkusteks tükkideks. Keera iga kalatükk tihedalt singiviilu sisse ja kinnita hambaorkidega. Otstesse, kus kala ei puutu soolaka singiga kokku, puista väheke soola. Kuumuta pannil oliiviõli ja prae kalatükke kummaltki poolt, kust kala singi seest välja vaatab, kergelt kuldseks. Tõsta kala-singi "rullid" ahjuvormi ja küpseta 15 minutit ahjus.
Samal ajal tee kaste. Selleks haki küüslauk ja sibul. Pane need koos veini, loorberilehe, pipraterade ja tüümianiga potti ning aja keema. Keera kuumus väiksemaks ja lase umbes 5 minutit podiseda. Sega 1/2 tl maisijahu 2 spl veega ja vala kastme sisse. Sega ja kuumuta, kuni kaste kergelt pakseneb. Tõsta tulelt, maitsesta soola ja suhkruga. Kurna kaste läbi sõela ja serveeri koos kala-singi rullidega!

PS! Lisaks ohtratele kiidusõnadele kuulsin kolleegilt, kes oli seda retsepti järginud, et kaste tuli kergelt mõru. Mine Sa nüüd tea, kas põhjus oli kasutatud veinis või liialt suures loorberilehes. Arutasime omavahel seda asja ja mõtlesime, et teinekord lisaks kalade küpsetamisel ahjuvormi tekkinud vedeliku koos küüslaugu ja sibulaga kastmepotti ning võibolla lisaks ka tükikese võid, et tulemust mahedamaks muuta!


DSC_0018 DSC_0023

20 kommentaari:

Piret ütles ...

Ai, see on kuratlikult hea amps küll ja pildid panevad suu vett jooksma. Eestis olen kohtunud merikuradiga Sadamaturul, mis küll hetkel pausil, kuid kuuldavasti on paus peagi läbi saamas. Loodetavasti kohtume siis jälle.

Juc ütles ...

Aitäh, Piret. Kuratlikult hea tõesti, väga hästi öeldud :). Loodan siis, et sadamaturg kiiremas korras tööle hakkaks ja merikuradid jälle letile saaks! Muide, palju õnne Sulle blogi sünnipäeva puhul, mingil kummalisel põhjusel ei lase ei minu kodused arvutid ega ka töö omad mind sellesse imelise valge koogiga postitusse õnntilema!

Kairi ütles ...

Friikad on siin riigis jah igati au sees ja enamgi veel, lausa narruseni ollakse uhked nende üle. Kui see retk plaanis on, siis võin jagada popimate & paremate kohtade koordinaate, kui neid juba olemas pole :)

Mari-Liis ütles ...

See postitus kutsub küll järgi tegema. Kui selle merikuradi nüüd ka veel kätte saaks:)
Aga friikatega tundub jah olevat terve teadus. Mul on Herve This raamat, kus on täiuslike friikate küpsetamisele pühendatud pikk peatükk!

Juc ütles ...

Kairi, kas Sina oled Brüsselis? Me vist friikartulite pärast nii kaugele tulema ei hakkaks :), aga aitäh pakkumast. Siitsamast Arlonist Namuri poole edasi pidi suure tee peale jääma terve rida heade friikate putkasid! Ja Arlonis pidi samuti üks olema, kui ma õigesti mäletan. Nii et proovime esmalt siin ära. Või tead Sa siinkandis ka aadresse soovitada?
Mari-Liis, selle roa Eestis tegemise juures on tõesti kõige keerulisem selle kuradi leidmine vist. Kas oled neid kunst-friikaid teha ka proovinud?

Anonüümne ütles ...

Päris lõbus, et Eestis on raske kuradit leida. Aga pildid on isuäratavad ja retseptki selline, et võiks oma menüüsse võtta.
Friikate värk on küll huvitav - ise pole kunagi kartulitele nii suurt tähelepanu pööranud. Äkki peaks? Võib-olla on meie igapäevased praekartulid ka kokakunsti tipp ja midagi erilist?
Tervitused Kahupealt

Kairi ütles ...

Arloni kohalt on mul kahjuks tume maa. Brüsselis jaguks soovitusi küll. Ma ise ei kuulu friikate asustajaskonda, aga kui nad on hästi tehtud, siis nad tõepoolest on vaeva väärt :) Nii et kui teinekord Bxl tahtmine tulla, siis võime ka ühtlasi väikse friteries tuuri teha ;)

mercredi ütles ...

Belgias on friikartulite muuseum ka.:)
Ma ise pole seal küll käinud veel.
Brugge jääb Luksemburgi poolt tulles Brüsselist veelgi kaugemale, aga see linn on kindlasti külastamist väärt.
http://www.frietmuseum.be/fr/

Juc ütles ...

Kahupea, lõbus jah, aga kindlsti saaks seda retsepti järgi teha ka mõne tihkemat sorti kalaga, keda Eestis lihtsam kätte saada! Meie praekartulitest juba jõudsime telefonitsi ära rääkida :), aga tuli meelde, et Austraalias üks Ameeriklane ütles meile, et tal on Eesti külastamisest meeles, et meil olid maailma parimad kartulid! :)
Kairi, suur aitäh pakkumast. Võibolla kunagi võib selle tõesti ette võtta! Ma lähen vaatan need Arloni omad ära ja mõtlen, kas tahaks veel teine kordki proovida :)
Mercredi, Brugge ilu kohta olen palju kuulnud, tore oleks ära käia. Friikamuuseumi osas teen ka otsuse siis, kui Arloni omad on ära proovitud :). Ma nimelt seni pole suur fänn just olnud friikatel.

Aet ütles ...

Ah, milline kodune gurmee!

Eva ja CO ütles ...

Ah, sa (meri)kurat! Nii isuäratavad pildid ja retsept! Kui õnge otsa jääb (s.t kui poest leian), siis proovin kindlapeale ära!
Teie reedene külaskäik oli ju täitsa justkui sulle loodud. Ma olen ka niimoodi laual liha küpsetanud ja sulavat juustu kartulitele valanud. Tahaks ka sellist masinat. See on justku meelelahutus ja õhtusöök kaks ühes :)
Friikate lugu on väga huvitav. Ma pole kunagi mõelnud, et need midagi erilist peaks olema. Samas, vanaema praekartulid olid küll eriliselt head :) Meil on plaanis just veebruaris Brüsselisse minna, nii et siis saab need päris õiged friikad ära proovida. Muuseumisse vist siiski minema ei hakka :)

Terv,
Eva-U

Juc ütles ...

Aet, suur aitäh, vahel ongi tore gurmeed kodus järgi teha :).
Eva, ah Sa (meri)kurat tõesti! :) Teie hästivarustatud suurlinnapoodides võiks ju olla seda õngitsejat täitsa! Kus Sa seda raclette´i sõid? Masin võiks olla jah, aga tegelikult on see suur (võtab ruumi), tihti ju ei kasutaks (sest see oleks kõrgele kapi otsa ära pandud) ja mõjuks halvasti figuurile :). Külas käia vahel seda söömas on ikka parem variant :). Õige jah, teie lähete ju ka Brüsselisse. Siis oleks ikkagi neid Brüsseli parimate putkade aadresse vaja. Kairi ja Mercredi, äkki panete paar eriti head kohta siia kirja minu kalli õe Eva jaoks (kui te satute lugema veel)! Tervitused kõigile!

Eva ja CO ütles ...

Juc, me sõime seda raclette´i Itaalias sõpradel külas käies, aga kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis vbl oli see mingi teine samalaadne liha. Maitses igatahes jube hästi. Selles osas on sul õigus küll, et figuurile selline masin hästi ei mõjuks :)

Parimate friikartulite kohtade loetelu kuluks marjaks ära küll :)

Ikka tervitades
Eva-U

Kairi ütles ...

Ma reklaamin välja sellised kohad:

Kõige kuulsam ja popim koht, mida iga enesest lugupidav friikartuliaustaja külastama peaks, on Place Jourdan väljakul (Etterbeek linnaosa, EU kvartali lähedal) olev putka, mis kannab nime maison Antoine. www.maisonantoine.be

Kiidetakse palju ka Uccle linnaosas asuvat Place Saint Job platsil olevat kohta chez Clémentine. www.chezclem.be

Ixelles linnaosas Place Flagey platsil on ka üks popp koht Frit-Flagey.

Palju on just kesklinnast väljas asuvaid kohti, mis pole turistikad. Minu isiklik lemmik on minu linnaosas (Woluwe St Lambert) olev chez Fernand, Place Meudon väljakul.

Ent kui Brüsselis viibimine on peamiselt kesklinnas, siis seal on Bourse lähedal Fritland (rue Henri Maus 49), mis pidavat ka maitsev olema.

Juc ütles ...

Suur aitäh Sulle, Kairi! Päris vägev nimekiri sai :)

Anonüümne ütles ...

Kuradi-kurat! :) just lakkusin viimast punase veini soustiraasu taldrikult. Tegin täna sinu õpetuse järgi merikuradit.
No ma olen täitsa sõnatu, kui hea üks kalaroog võib olla!
Esiteks, peab mainima, pidin ma tegelikult ära minestama selle merikuradi hinna peale. Tuleb välja, et selle turuhind Luksis kõigub 25 ja 40 euri vahel kilo. Me muidugi leidsime selle kõige kallima koha, aga kui juba otsustatud oli, siis ikka ostsin ära. Isegi müüja oskas soovitada, et mässitud prosciutto sisse on see ülimalt hea.
Teiseks pidin ära minestama, kui VÕRRATULT HEA see punase veini kaste on - ma hakkan seda vist ka suht igasuguse liharoa juurde tegema! Ja kuigi algul kahtlesin, et kuidas ta kalaga kokku sobib, siis peale esimest suutäit olin täitsa võlutud!
Nojah, nüüd pole enam muud öelda, kui et kalaroogade suhtes on sul latt meeletult kõrgele aetud, jään huviga edaspidiseid kalakatsetusi ootama :)! Minu uusaastalubadus on kõik sinu blogi kalaroad järgi teha.. :)
Kristina

Anonüümne ütles ...

Kuradi-kurat! :) just lakkusin viimast punase veini soustiraasu taldrikult. Tegin täna sinu õpetuse järgi merikuradit.
No ma olen täitsa sõnatu, kui hea üks kalaroog võib olla!
Esiteks, peab mainima, pidin ma tegelikult ära minestama selle merikuradi hinna peale. Tuleb välja, et selle turuhind Luksis kõigub 25 ja 40 euri vahel kilo. Me muidugi leidsime selle kõige kallima koha, aga kui juba otsustatud oli, siis ikka ostsin ära. Isegi müüja oskas soovitada, et mässitud prosciutto sisse on see ülimalt hea.
Teiseks pidin ära minestama, kui VÕRRATULT HEA see punase veini kaste on - ma hakkan seda vist ka suht igasuguse liharoa juurde tegema! Ja kuigi algul kahtlesin, et kuidas ta kalaga kokku sobib, siis peale esimest suutäit olin täitsa võlutud!
Nojah, nüüd pole enam muud öelda, kui et kalaroogade suhtes on sul latt meeletult kõrgele aetud, jään huviga edaspidiseid kalakatsetusi ootama :)! Minu uusaastalubadus on kõik sinu blogi kalaroad järgi teha.. :)
Kristina

Juc ütles ...

No kurdima ilus kommentaar Sul, Kristina :). Aitäh! Aga jah, heade kalade hinnad on just täpselt sellised siin, et vahel harva ennast premeerida. Neist tulebki ise kodust gurmeed teha, sest restoranis viiks see lausa pankrotti :). Vaatasin reedel Auchani kalaletis merikuradi soodukat ja mõtlesin, et loodetavasti Kristina satub siia ostma. Vist ei sattunud siis :(. Selline veinikaste on tõesti hea ja kiire. Kui liha juurde teed, siis kasuta kindlasti veel sama panni, millel liha praadisid. Usun, et tuleb veelgi parem! :) Aga Sinu uusaastalubadus teeb mu küll ärevaks, äkki ma ei saa Su seatud lati alt järgmiste kaladega läbi :)! Igatahes püüan endast parima anda.

Anonüümne ütles ...

Tallinas saab merekuradi nahaga saba Marine Servives't tellida: https://www.facebook.com/pages/Marine-Services/102195956536849

Kilohind Tallinnas on 25€. Tellida tuleks kolmapäeva lõunaks ja kätte saab esmaspäeva hommikul.
Täna nägin seda imelist kala ka Viimsi Marketi ja Pirita Kauperi letis

Juc ütles ...

Oi, see on küll hea uudis, et merikurat Tallinnas ka üsna lihtsalt kättesaadav on. Ja tegelikult ei olegi päris pöörase hinnaga! Suur aitäh info eest!