neljapäev, 5. jaanuar 2012

Indiapärane chai, ideaalne soojendus õues vihiseva külma tuule vastu

Kui ma 2010. aasta septembris Luksemburgi kolisin, rääkis üks uus kolleeg mulle, millised hirmus vihmased ja tuulised talved siin on: "talvesaabastega pole siin midagi teha, varusta end kiiremas korras korraliku vihmavarju ja kummikutega!", oli tema soovitus. Oma esimesel siinsel talvel ei saanud ma kuidagi aru, millest ta rääkinud oli - talv oli soe, lühike, veidi oli lund ja kevad tuli vara. Sel aastal pean tunnistama, et nüüd ma tean küll, millest jutt käis. Novembris oli sügis - soe, päikseline ja mahe. Niikui 1. detsember koitis, hakkas vihm sadama ja tuul puhuma. Täna on meil 5. jaanuar ja midagi pole muutunud - vihm sajab ja tuul puhub. Viimastel päevadel veel eriti kõvasti, akna taga vilisev tuul meenutab õudusfilmi, meie kontorihoone koridorid on läbi lae lekkiva vihma püüdmiseks sinna asetatud värilisi plekist prügikaste täis ja vahel on tunne, et katuse äralendamine polegi teab mis kaugel. Trööstitu, ei midagi muud. Aga, püüan ikka positiivset ellusuhtumist säilitada ja mõtlen, et vähemalt on soe. Kraade on päeval ligi 10 ja mina eelistan seda märga sooja kindlasti -30 kraadisele talvele. Pealegi on alati võimalik endale midagi soojendavat sisse süüa-juua. Näiteks indiapärast vürtsidega piimateed chaid, millesse lisatud safran eriti luksuslikuks ja purustatud mandlid oma langevat lund meenutava välimusega eriti talviseks teeb!


DSC_0667

Vaja läheb:
4 tl lahtist musta teepuru
3 viilu ingverit
3 kardemonikupart (eemalda koor ja purusta uhmris seemned)
3 nelki (ikka seda vürtsi, mitte lille :)
1 tk kaneelikoort (tee väiksemateks tükkideks)
näpuotsaga safranit
piima ja mett maitse järgi
soovi korral 2 tl purustatud kooritud mandleid
kaunistamiseks tähtaniisi


DSC_0677



Tee nii:
Aja 400ml vett keema, lisa teepuru ja kõik vürtsid. Lase keeda umbes 1 minut, tõsta tulelt ja lase veel paar minutit toatemperatuuril "tõmmata". Kurna tee tassidesse, lisa maitse järgi mett ja piima, jaota tassidesse purustatud mandlid. Serveeri ja kaunista iga tass ühe tähtaniisiga!



DSC_0670 DSC_0672

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Sain retsepti uurides näo naerule, kui lugesin, et vaja läheb 3 nelki (ikka seda vürtsi, mitte lille :) Nii lõbus! Nelk, kaneelikoor ja safran on hetkel puudu, muidu prooviks küll kohe järele. Meil ulub siin Londonis ka metsik tuul, nii et täna hommikuks oli see meil osa aiast minema lennutanud ja uksemati leidsin hoopis põõsast :) Samas on siin võrreldes lumetu Eestiga ikka väga roheline - roosid ja kirsipuudega suguluses olevad põõsad õitsevad, muru ja põõsad on rohelised ja kuskil on juba nähtud isegi nartsisse õitsemas. Täitsa kevade moodi, kuigi jaanuar alles algas :)

Hoia siis kivid taskus, et sa lendu ei läheks :)
Eva-U

Juc ütles ...

Lõbus jah, aga mine sa tea, äkki mõni lugeja siiski pole veel nelgi kui vürtsiga tuttav! Safran võib tegelikult täiesti ära ka jääda, kui chai valmistamine selle taha jääma kipub. Kaneel aga mitte :). Uksematt põõsas... see on ka päris lõbus. Kas teil ka ulub kurjakuulutavalt see tuul räästa all? Mulle ei meeldi üldse see vilin. Meil ei õitse nartsissid ega roosid, pisikesed margareetad on küll muru sees täitsa olemas. Ootame kevadet! Tervitab, kiviga Juc! :)

Anonüümne ütles ...

Niuks, ma kirjutasin siia kommentaari, aga kustus ära. Eks ma siis proovin uuesti :D
Et tahtsin seda öelda, et see on ideaalne vihmase ja külma ilma jook. Kui Taanis elasin (ka seal on mitte talv vaid pigem 6 kuud sügist), oli seal igas korralikus ja vähemkorralikus kohvikus chai olemas. Sai rohkem chaid kui kohvi joodud.. Siin otsi seda tiku-tulega taga.
Ja üks naljakas juhtum tuli mulle veel meelde - Tartus tudengipõlves kutsus üks tuntud kunstnik noori tudengineiusid enda poole teed jooma. Läksime siis ja teeks osutus tollasel ajal vägagi tundmatu chai. Mäletan, et ta tegi seda ainult piimast, keetis maitseainetega ja pärast, kui proovimiseks läks, ei suutnud keegi seda ära juua - maitse oli lihtsalt niivõrd eriline ja tundmatu. Naljakas, kuidas inimese maitsemeel muutub, nüud ma täiega fännan seda teed!
Kristina

Juc ütles ...

Kristina, ma tean kuidas see närvi ajab, kui kommentaar kaotsi läheb. Eriti veel selline põhjalik, nagu Sinu chai-oma :). Mina ei teadnudki, et Sulle chai nii meeldib! Aga see on küll õige, et maitsemeel areneb uskumatult aja ja proovimiste käigus. Ma mäletan, et mulle ei meeldinud ei sushi, ei oliivid, ei oliiviõli, ei parmesan... mis kõik mu suured lemmikud nüüd on! Joome siis chaid millalgi koos!

Inx ütles ...

Mõnus, mõnus, mõnus. Mina mõmisen, kui kuulen sõna chai :) Eestis jah, on veel vähe neid kohti, kus seda hüva jooki saab. Olen seda kodus ka ikka vahest teinud koos vahustatud sooja piimaga. Ühes söögikohas Tallinnas ükskord küsisin, et kas teil chaid ka on?.....vastuseks tuli, et jah, kast on leti serval, valige millist tahate :P
Kui maitseelistustest....siis oojaa, maitsed muutuvad. Kunagi Eesti Vabariigi alguspäevil sattusin Rataskaevu hotelli restorani ja seal oli prae kõrvale pandud oliive. Taevas, millise põlgusega ma neid vaatasin ja korra hammustades lükkasin eemale :D Nüüd on oliivid minu vaat et lemmikud :D

Parimate soovidega

Ingrid

Juc ütles ...

Ingrid, päris naljakas lugu Sul selle chaiga, nad kindlasti mõtlesid, et miks eestlane vene keeles teed küsib :).
Aga see maitse-eelistuste asi on tõesti huvitav. Mõne asjaga siiski hästi ei tööta ka - ma proovin nt iga jõulu ajal pisut verivorsti, et äkki harjun ja hakkab meelidma, aga senimaani tulemusteta :)

Inx ütles ...

Ilmselt nad jah arvasid, et ma venekeelset sõna kasutan :) Igatahes seda chaid, mida mina soovisin, ma ei saanud :D

Kui nüüd järgi mõelda, siis on mul ka asi, millega ma ei harju vist kunagi. Õlu :) No tee või tina, üks igavesti vastik ja haisev vedelik :D