On tõesti! Lumikellukesed, märtsikellukesed, sinililled, linnulaul, vulisevad veed, mesilased ja väiksed nupukesed, mis lubavad peatseid tulpe, tsillasid, rabarbereid jne. Täielik kevad!
Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin . Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht. Taigna jaoks läheb vaja: 200 gr jahu 50 gr suhkrut suts soola 100 gr külma võid 1 munakollane 1 spl maitsestamata jogurtit Kreemikihi jaoks: ca 700 gr tükkideks ...
Kallid sõbrad! Mul on kohutavalt hea meel, et saan teiega lähiajal jagada lausa KOLME SUURT UUDIST, mille kõige pärast ma ise juba ütlemata põnevil olen. Aga alustame algusest. Nimelt avasime täna eksootilise toidukauba e-poe UMAMI . Mõtet midagi sellist Eestisse teha olime mõlgutanud juba ammustest aegadest ja seda teadagi miks - iga kord, kui olin oma kallis kodulinnas Tartus veetnud terve päeva mõne retsepti koostisosi poodidest taga ajades ja ikkagi veel pooled puudu olid, igatsesin millegi sellise järele. Samuti siis, kui maailma eri paikadest mõnd põnevat retsepti teiega jagades tekkis kommentaarides arutelu selle üle, kust saada vajaminevaid koostiosi või millega neid asendada. Niisiin, nagu ütleb üks tore kõnekäänd - kus viga näed laita, seal tule ja aita. Püüdsime Umami "letid" sisustada kastmete, vürtside, ürtide ja pastadega, mille järele Eestis kokates ise kõige enam puudust oleme tundnud. Lisasime ka tooted, mida läheb vaja meie endi üle maailma kokku kogutud lem...
Mulle meeldib toitu ehtida. Vähemalt proovida, tuleb see siis välja või mitte. Vahel tuleb hästi ja endalgi õnnestub tulemust vaadates "Wau!" hõisata, vahel on mõte parem kui see, mis välja tuleb! Brownie ´d on maitsvad niikuinii ja päris ilusad ka, vahel. Sellised kodused, šokolaadiselt tumepruunid, seest niiskelt läikivad. No kui mitte ilusad, siis vähemalt isuäratavad! Aga ise tahaks ka vahel end ju ära sättida ja peoriided selga panna. No mina igatahes püüdsin seekord oma brownie ´d "üles lüüa" - väike maapähklivõi jumestus kõigepealt ja siis šokolaadipitsist satsid peale. Õnnestus või mitte, seda öelge juba teie! Idee pole tegelikult päris minu oma, kuigi ma pole oma inspiratsiooniallikat täpselt kopeerinud vaid kõigest šnitti võtnud. Tähelepanelik lugeja arvatavasti juba teab (võibolla mitte siit, vaid What a wonderful world Facebooki lehelt ), et minu jaoks on põnevad igasugused food meets fashion teemalised algatused. Üks selliseid, kui seda nii võib nimetad...
Sel ajal, kui nii mõnedki teised Eesti toidubogijad Tallinnas Solarise keskuses oma erakorralist kohvikut "Blogi" pidasid ja nii mõnedki teised nende küpsetisi maitsesid, pistsin mina siin paartuhat kilomeetrit lõuna pool parajasti ahju potitäie osso bucot. Mõnes mõttes sain niimoodi samuti maitsta veidi tänast "Blogi" kohviku repertuaari. Väga kaudselt ainult, kuna oma osso bucco retsepti võtsin ühe täna üles astunud toidublogija, Liina, suurepärasest kulinaarsest ajaveebist Aglio e Olio . Olin selle retsepti ausaltöeldes enda jaoks juba ammu ammu välja valinud. Liina kohe oskab oma mahlaka sõnavara ja jutustamisoskusega isu tekitada. Ja tulemuses ma pettuma ei pidanud. Seni, kuni liha ahjus valmis, külastasime Luxembourgi linna ajaloomuuseumit, et veidi paremini oma uuest elukeskkonnast ja selle kujunemisest aru saada. Oli päris huvitav, küll need ümberkaudsed kuningad on ikka ahnelt seda väikest Luxembourgi endale krabanud korda mööda. Jalutuskäik kevadehõnguses ...
Kui mõne päeva eest sai siin kirjutatud on kergest sparglisest lõunasöögist, siis pühapäeva hommikul tegin jälle spargleid, aga seekord mitte nii lihtsalt. Seekord valmisid sparglid koos oma suurte sõprade muna ja suitsulõhega. En cocotte tähendab seda, et munad küpsetatakse ühekaupa väikestes vormides või või koorega. Või mõlemaga. Variante, kuidas mune en cocotte valmistada, on lõputult. See siin on lihtsalt üks kevadine versioon, ideaalne ilusaks hommikuks oma rohe-roosa-kollase värviga. Iga portsjoni jaoks läheb vaja: 1 portsjonvorm 1 muna suts võid vormi määrimiseks 1,5 spl koort 1 spargel 1 tl oliiviõli viil suitsulõhet soola ja pipart hakitud peterselli ja murulauku soovi korral veidi riivitud parmesani Pese sparglid, naksa neil ära puitunud osa ja koori alumine pool. Kuumuta grill. Pintselda sparglid oliiviõliga kokku ja pista minutiks-paariks grilli alla. Võta nad ahjust välja ja lõika umbes vormi diameetri pikkusteks tükkideks. Kuumuta ahi 190-200 kraadini. Määri vormid või...
Kommentaarid