On tõesti! Lumikellukesed, märtsikellukesed, sinililled, linnulaul, vulisevad veed, mesilased ja väiksed nupukesed, mis lubavad peatseid tulpe, tsillasid, rabarbereid jne. Täielik kevad!
Mulle meeldib see prantsuse küpsetis croquembouche , mille nimi tähendab otsetõlkes "suus prõksuma", eriti just sellepärast, et ta näeb minu meelest jõulukuuse moodi välja. Ja süüakse seda ka teistmoodi kui kooke tavaliselt - igaüks võib endale väikseid "kuuseoksi" murda ja karamell prõksub hamba all nagu talvine jääkirme! Selle natuke teistmoodi jõuluküpsetisega tahaksin ma teile kõigile, kallid blogilugejad, suur suur aitäh öelda, et te minuga mu Wonderful world i jagate, sest jagatud rõõm on ju mitmekordne rõõm! Teie annategi mulle jõudu, et kõigi muude askelduste vahel leida aega ning energiat ka oma toidu- ja reisimõtted siia kirja panna. Ja kuna on jõulud, siis tahaksin ühele blogilugejale kinkida toidublogijate kokaraamatu , millest ma lähemalt siin kirjutasin. Tore oleks ka kuulda, mis see on, mis Sind siia ikka ja jälle tagasi toob. Kirjuta paar rida selle postituse kommentaariks ja lisa kindlasti ka oma nimi. Loosiratas läheb keerlema kõigi nende vahel, ke...
Nende veidi teistmoodi mini-pavlovadega soovin ma teile sel aastal Head sõbrapäeva! Šokolaad on sel päeval niikuinii omal kohal! Aga mulle tundub, et seest punane apelsin ja väike tilk kangemat teevad selle küpsetise veelgi erilisemaks ning oma kõige kallimale pakkumiseks sobilikumaks! Ja kel Valentinipäevaks juba muud plaanid, siis lisaks sobivad need väiksed pavlovad ka vasltakukleid asendama. Välja näevad ju nagu ühed pidulikud kuklid vahukooremütsiga :) Vaja läheb: 75 g hakitud tumedat šokolaadi + veidi lisaks kaunistamiseks 2 toasooja munavalget 100 g suhkrut 0,5 tl vanilliekstrakti 0,5 tl valge veini äädikat 0,5 tl maisitärklist 200 ml vahukoort 75 g suhkrut 2 (veri)apelsini veidi Cointreau´d või mõnda kangemat apelsinilikööri Tee nii: Kuumuta ahi 160 kraadini. Kata suur ahjupann küpsetuspaberiga. Sulata šokolaad kuumaveevannil, tõsta kõrvale ja lase pisut jahtuda. Vahusta munavalged pehmeks vahuks. Lisa suhkur kolmes osas, iga kord enne järgmise osa lisamist vahusta eelmine osa ...
Suveke muudkui veereb, rabarberihullus läbi, maasika oma ka ja varsti ongi käes vaarika aeg! Siin siis üks mõte, kuhu värsked vaarikad pista (lisaks sellele, et neid tuleb otse põõsast suhu pista). Idee on taas Elle à table ajakirjast. Mina kasutasin retseptis nõutud juustu nimega Brousse , aga tegelikult on see peaaegu sama, mis ricotta. Ja ricottat on Eestis vist küll kõikjal saada. Vaja läheb: 200 gr vähemalt 70% kakaosisaldusega šokolaadi 80 gr võid 2 muna 80 gr suhkrut 150 gr brousse´i või ricottat 80 gr jahu 125 gr vaarikaid Kuumuta ahi 180 kraadini. Määri väiksed vormid võiga. Sulata veevannil või ja šokolaad. Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks, lisa brousse, jahu ning sulašokolaad. Sega kõik ühtlaseks massiks. Vala taigen vormidesse (kogusest peaks jätkuma 6 portsjonvormi jaoks). Pista igasse mõned vaarikad ning küpseta ca 10-15 minutit. Lülita ahi välja ning lase veel mõned minutid poolavatud ahjuuksega kookidel jahtuda.
Lisaks kõigele maitsvale, mida mõne päeva eest Eduard Vilde restoranis süüa sain, pean ma siinkohal ka oma sõnu sööma. Nimelt neid, mida ma paari postituse eest ütlesin selle kohta, et Tartu ei ole just koht kus ülearu hästi süüa saab. Nüüd tuleb välja, et on ikka küll ja lisaks heale söögile leidub siin head teenindust, toidualast meelelahutust ja taldrikul avanevat silmailugi. Tegelikult mul ikka väike eelaimdus oli, et mõne aja eest uuenenud Vildes midagi eriti head peitub. Inimesed ümberringi lihtsalt rääkisid pidevalt, et Vildes saab suurepäraselt süüa ja et sealne tase on Tartule ebakohaselt kõikumatu. Tuli proovima minna ja nagu varem teile välja sai lubatud, kaamera kaasa võtta ja muljeid jagada.
Kuna õhtu oli päikseline ja kuna kaamera armastab naturaalset valgust, leidsime endale istekoha ilusal suurel terrassil, mis on ääristatud värvikirevalt õitsvate lilledega ja mis pakub vaadet kitsale munakividega sillutatud läbi Toomemäe kesklinnani laskuvale Vallikraavi täna...
See on üks igavesti kosmopoliitne salat. Ma mõtlen just seda, kuidas ta minuni jõudis – minu eestlasest õde, kes elab Londonis, saatis selle mulle Luksemburgi ja maitseb see hoopistükkis Vietnami moodi. Tänapäeval on see kõik nii lihtne, vanasti oleks tegu tõelise eksootikaga olnud! Salat on värskusest pungil ja mõnusalt kerge. Just sobilik kevadeks ja praeguseks paastuajaks. Meeldib isegi neile, kes muidu kanafileed igavaks peavad, sest maitseterohke kaste teeb kanaga imesid ja muudab ta mõnusalt mahlaseks. Vaja läheb: 2tk grillitud või ahjus küpsetatud kanafileed, parajateks tükkideks lõigatult 1tk suur toores porgand, peenteks ribadeks lõigutult 1 tk šalottsibul, õhukeselt viilutatud 1/2tk värske kurk, peenteks ribadeks lõigutult 1 peotäis värsket münti, hakitult 1 peotäis värsket koriandrit, hakitult Kastme jaoks: 1,5 laimist pigistatud mahl 1,5 spl kalakastet 1 spl pehmet pruuni suhkrut Soovi korral pisut tšillihelbeid Pane salati komponendid kaussi. Sega kastme jaoks vajaminevad ...
Kommentaarid