Hurraa, hurraa -toidublogide TOP 10

Tõstkem klaasid, minul ja What a Wonderful World! blogil on suur au olla valitud 2010. aasta Eesti parimate toidublogide sekka. Valimise eestvedajaks oli Perenaine.ee kokandusportaal. Kõigest saab lähemalt lugeda siit. Lisaks Perenaine.ee perenaistele kuulusid žüriisse veel kodumaise toidubloginduse teerajaja Pille (Nami-Nami), Eesti suurima tiraažiga ajakirja Naisteleht kokandustoimetaja Triin Raestik ja kuni selle aasta alguseni Eesti suurimat kokandusportaali Toidutare vedanud Indrek Pärli. Auväärt žürii võttis otsustamisel arvesse viit kriteeriumit: retseptide kvaliteet, blogi põhjalikkust, fotode kvaliteeti, neutraalsust ja aktiivsust 2010. aastal.

2010. aasta on minu blogile olnud üsna keeruline aeg, kuna perenaine (ehk siis mina) on olnud pidevas elumuutustekeerises. Seetõttu pole ma saanud jagada nii palju, kui oleksin tahtnud. Küll olin ma teel teispool maakera, küll elasin küla peal, küll tegelesin ühe teise projektiga 35-kraadises suvekuumuses oma suvilas, küll kolisin Luxembourgi, küll elasin uude elu- ja töökohta sisse... Ja kõige selle pärast on mul veel eriliselt hea meel, et mind ka seekord Top 10-sse valiti (2009. aastal valis Perenaine.ee samuti parimaid, sellest saab lähemalt lugeda siin).





Täpsemalt jagan siis seekord 7.-8. kohta oma suure lemmiku Liina ning tema blogi Aglio e Olio´ga. Ja kõik teised valitud on samuti ka minu vaieldamatud lemmikud:
1. Mari-Liis ja tema Siit nurgast ja sealt nurgast
2. Aet ja tema Aet köögis
3.-4. Tuuli ja tema Ise tehtud. Hästi tehtud ning Dagris ja tema Sööme silmadega
5.-6. Elis ja tema Elis köögis ning Piret ja tema Puhas rõõm
7.-8. siis mina ja mu What a Wonderful World! ning Liina ja tema Aglio e Olio
9.-10. Liis ja tema Liisi blogi ning Merit ja tema Heatoit
Väga hea meel on mul ka selle üle, et eraldi märgiti ära Tiguteek, Tassike ning Pisike ja Pisut Segi, sest kuulun ka nende kolme suurte austajate hulka!

Nii et üks ütlemata tore valik! Annab ainult uut indu juurde! Tuleb tunnistada, et ma olen lausa jaburalt rõõmus selle äramärkimise eest! Aitäh žüriile ja Perenaine.ee-le!

Kahjuks pole mul senimaani ikka veel olnud võimalust oma toredate kaasblogijatega reaalses elus kohtuda. Kogu see omavaheline kokkusaamine läks aktiivsemaks just siis, kui mina Eestimaa tolmu taas jalgadelt pühkisin. Loodetavasti jätkuvad kõik need toredad üritused ka siis, kui mina ühel hetkel jälle Eestimaal tagasi olen!

Kommentaarid

Eva P. ütles …
Siinsete ridade vahelt tuleb kaasa siirast rõõmu! Õnnesoovid ka meie poolt ja jääme põnevaid uusi retsepte ootama :)
11. veebruar 2011, kell 14:04
Marju ütles …
Palju õnne, Juc! Siinse blogi lood on nii mõnusad ja värvilised (nii toidu kui ka üldises mõttes) ning alati kaunistatud suurepärase fotoga! Jaksu edaspidiseks ja palju-palju seiklusi, millest ka siin blogis kirjutada. Ootan põnevusega ;)
11. veebruar 2011, kell 14:18
Merit ütles …
Palju õnne Juc! Ja mis seal salata, olen ka ise ootamatu aupaiste üle väga rõõmus:) PS: panin just blogisse ühe Malaisia veiseliharoa üles (Rendang) - kuna mulle tundub, et oled Mailaisia köögiga rohkem sina peal, siis äkki öelda, kas seda ka tegelikult Malaisias pakutakse;)
11. veebruar 2011, kell 14:25
Juc ütles …
Eva, aitäh ja muide, Sul on jumala õigus. Ise ka imestan, et ma just nii hirmsasti rõõmustan :). Nagu väike laps!
Marju, suured tänud Sulle kiituse eest.
Merit, suur aitäh ja palju õnne vastu! :) Isuäratav rendang Sul. See on Malaisias väga levinud roog, eriti just aasta suurima söömapeo Hari Raya ajal. Kõrvale pakutakse tavaliselt bambuse sees küpsetatud riisiseibe, lemangi. Aga ka tavalist riisi, nagu sul! Rendang on kolmest karrisarnaste roogade klassist kõige kuivem, esimene on vesine - karrid, teine on kreemine - gulaid ja kolmas ongi üsna kuiv (mitte halvas mõttes) ehk rendangid. Kui sul peaks olema käepärast oktoobri Oma Maitset, siis seal ma kirjutasin paari sõnaga sellest! :)
11. veebruar 2011, kell 14:32
Mari-Liis ütles …
Õnnitlused, Juc! Siin sinu juures külas käies tajud alati rõõmu elust ja tõelist kosmopoliitsust. Nagu värske tuuleõhk, mis paneb konnatiigi kergelt lainetama:)
Mis päriselus kohtumisse puutub, siis kõik märgid näitavad, et me Peastpehmega väisame märtsi viimastel päevadel põgusalt Brüsselit. Kui viitsiksid väikese teekonna ette võtta...;)
11. veebruar 2011, kell 14:36
Juc ütles …
Mari-Liis, sellise kauni sõnakasutuse ja palju muu pärast oledki Sa oma võidu kuhjaga ära teeninud. Nii ilusti ütlesid, et mul tuleb kohe pisar silma! Pagana isuäratav on mõte SInu ja Liinaga siin Euroopa südames kohtuda ja kulinaarida väheke. Viimane kord läks mul Brüsseliga veidi untsu :), need moules´d seal Raekoja juures :). Teeks uuesti ja paremini. Andke siis teada, kui täpselmalt teate.
11. veebruar 2011, kell 16:08
Tuuli ütles …
Õnnesoovid! Pean tunnistama, et sinu blogi paigutub minu isikliku eelistuse järgi kohe kindlasti ka blogide esiritta. Just selle uudsuse, põnevuse ja piiriülese gastronoomia tõttu.
Tunneme puudust, et meie blogardite jõuk sind seni päris elus kohanud ei ole. Ja proovime esimesel võimalusel vea parandada :)
11. veebruar 2011, kell 19:05
Juc ütles …
Suur aitäh kiidusõnade eest, Tuuli. Nii tore on kuulda (lugeda), et minu blogi põnevust ja uudsust suudab luua. Püüan ka edaspidi lippu üleval hoida. Kokku peame tingimata saama, ma olen juba täitsa kade kõigi teie ühiste ürituste pärast :). Ärge siis suvel päris ära kaduge, ma plaanin pika puhkuse Eestis veeta!
11. veebruar 2011, kell 20:24
Eva ja CO ütles …
Nii äge, nii äge, nii äge! Palju õnne! Jube kift ikka, et kuigi sa sahmisid 2010 aastal sajal rindel ja päris 100% ei olnud aega blogile pühenduda, siis ikkagi auhinnalise koha võitsid! Super tulemus! Ma olen nii uhke, et mul selline sõsar väikeneee on ;)
Ja äramärkimist vajavad veel tänase loo imelised pildid! Sama ilusad ja värvikad, kui uudis ise!

Palju kallistusi,
Eva-U
12. veebruar 2011, kell 11:55
Juc ütles …
Aitääh, aitäääh, aitääääh, Evake. Nii armas, et minu üle uhke saad olla, suur õeke! :) Aitäh ka fotokiituse eest, need kõik puha eksootilised road - Tai riisiviski Sang Somi kokteil värske apelsini ja mango mahlaga, siis malaisiapärane kurkumikala sidrunheinaga ja siis veel tšiili kaste chancho en piedra!
12. veebruar 2011, kell 16:33
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Türgi munad ja ürdine lambakints

Kujutis
Millest teile järgmisena kirjutada... just selline küsimus vaevab mind praegu. No ei ole ju normaalne ühte postitusse 11 uut retsepti jutti panna. Sest just niipalju mul neid siin ootel hetkel on... Aga tõesti tundub, et mind on tabanud toidukatsetuste palavik. Mulle tundub, et minu energia on minu juurde tagasi tulnud ja teate, see on hiiglama hea tunne. Kust siis alustada... Võibolla sellest, mis on siinses blogis aastate jooksul kõige vähem tähelepanu saanud. Ma arvan, et kui valikus on lambaliha, munad, karrid, passionivili ja suupisted, siis esikoht kõige vähem tähelepanu saamises läheb lambalihale. Seega, küpsetame seekord kõigepealt koos ühte mõnusalt ürdist punemarinaadis lambakintsu ja siis kui midagi kintsukondi peale veel alles peaks jääma, siis jagan teiega ka mõnusat kauaküpsenud leftover-lambakarri retsepti. Ahjaa, tegelikult pean siiski ka Türgi hommikumunadest rääkima, sest lamba juurde käiv külm kaste sai alguse neist munadest. Nüüd on siis plaan paigas seekordsete ret
Loe edasi »

Kõige mahlakam sealiha, retseptitu

Kujutis
Võtsin juba mitu kuud hoogu, et ära katsetada oma uue ahju madalal temperatuuril küpsetamise režiim. Uurisin siit sealt infot. Madalal temperatuuril küpsetamise idee seisneb selles (vabandage ming nüüd kõik keemikud, anatoomiatargad ja toidutehnoloogid maalähedase lähenemise eest), et kõrgel temperatuuril küpsetades tõmbuvad lihas olevad proteiinid kokku ja suruvad lihasrakkudest vedeliku välja. Mistõttu liha muutub nätskeks ja kuivaks. Samas kui madalal temperatuuril pikalt küpsetades hakkab muidu liha tugevalt koos hoidev kollageen muutuma zelatiiniks, mis seguneb lihamahladega ja teeb liha omakorda veel mahlasemaks. Mina vähemalt sain loetud informatsioonist nii aru ja mulle see sobis! :) Kuna esimeseks katsejäneseks võtsin sealiha, siis huvitas mind ennekõike see, kui kõrge peab temperatuur olema ahjus, et ma saaksin täiesti kindel olla võimalike halbade bakterite hävimises sealiha pinnal. Ma ei saanud kuskilt teada, millise temperatuuri juures mu ahi kavatseb mu liha küpsetada ja
Loe edasi »

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Kujutis
Nagu lubatud , võtsin sel korral ahjueksperimendi korras ette eestimaise lihaveise liha, tagaosa sisetüki, mis peaks praeks väga hästi sobima. Kastmeks valmistasin punase sibula ja punase veini kastme, mille idee pärines BBCGoodFood veebilehelt. Valisin režiimiks " roast beef well done ", kuna mul oli veel meeles itaallaste Bistecca alla Fiorentina " well done ", mis oli igati punane veel ja ma otsustasin, et kontrollin enne ahju arusaamad üle. Liha küpses 4 h ja sai mõnusalt pehme. Söödi ära suure isuga ja kiiresti. Samas pean ütlema, et kuigi lihast mahlasid välja ei tilkunud, oleks võinud veidiveidikene siiski mahlasem olla. Nii et järgmisel korral tuleb valida " roast beef rare ". Nii ma teengi. Seni aga lasime heal eestimaisel veiselihal heamaitsta ja kastsime teda punase sibula ja punase veini kastmega . Selleks läheb vaja: 1 keskmine punane sibul (peeneks hakitud) 1 küüslauguküüs, kooritud ja muljutud, aga mitte hakitud 1 oksake rosmariini 4 spl b
Loe edasi »

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal

Kujutis
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht
Loe edasi »

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Palju oliiviõli sinna sisse kuumenema palju hakitud küüslauku ja veidi väikseks hakitud tšillit kui küüslauk läbipaistev, siis lisada krevetid (kui krevetid olid soolvees, siis enne nõrutada ja soola mitte lisada), krevette praadida õlis mõned minutid Krevetid välja tõsta, õlile lisada 200 ml vahukoort, segada kastmeks, lasta keema. Süüa koos värske saia ja toorsalatiga Sööks iga päev, aga siis läheks paksuks. Ettevaatust, palju kaloreid. Aga keele viib alla, nii et loobuda ka ei suuda. Tasuks jätta pidupäevaks ja siis nautida, mitte mõelda kehakaalule. Mina ei soovitaks väherasvase koore peale minna - kaotab maitses tohutult.
Loe edasi »