Indiapärane chai, ideaalne soojendus õues vihiseva külma tuule vastu

Kui ma 2010. aasta septembris Luksemburgi kolisin, rääkis üks uus kolleeg mulle, millised hirmus vihmased ja tuulised talved siin on: "talvesaabastega pole siin midagi teha, varusta end kiiremas korras korraliku vihmavarju ja kummikutega!", oli tema soovitus. Oma esimesel siinsel talvel ei saanud ma kuidagi aru, millest ta rääkinud oli - talv oli soe, lühike, veidi oli lund ja kevad tuli vara. Sel aastal pean tunnistama, et nüüd ma tean küll, millest jutt käis. Novembris oli sügis - soe, päikseline ja mahe. Niikui 1. detsember koitis, hakkas vihm sadama ja tuul puhuma. Täna on meil 5. jaanuar ja midagi pole muutunud - vihm sajab ja tuul puhub. Viimastel päevadel veel eriti kõvasti, akna taga vilisev tuul meenutab õudusfilmi, meie kontorihoone koridorid on läbi lae lekkiva vihma püüdmiseks sinna asetatud värilisi plekist prügikaste täis ja vahel on tunne, et katuse äralendamine polegi teab mis kaugel. Trööstitu, ei midagi muud. Aga, püüan ikka positiivset ellusuhtumist säilitada ja mõtlen, et vähemalt on soe. Kraade on päeval ligi 10 ja mina eelistan seda märga sooja kindlasti -30 kraadisele talvele. Pealegi on alati võimalik endale midagi soojendavat sisse süüa-juua. Näiteks indiapärast vürtsidega piimateed chaid, millesse lisatud safran eriti luksuslikuks ja purustatud mandlid oma langevat lund meenutava välimusega eriti talviseks teeb!


DSC_0667

Vaja läheb:
4 tl lahtist musta teepuru
3 viilu ingverit
3 kardemonikupart (eemalda koor ja purusta uhmris seemned)
3 nelki (ikka seda vürtsi, mitte lille :)
1 tk kaneelikoort (tee väiksemateks tükkideks)
näpuotsaga safranit
piima ja mett maitse järgi
soovi korral 2 tl purustatud kooritud mandleid
kaunistamiseks tähtaniisi


DSC_0677



Tee nii:
Aja 400ml vett keema, lisa teepuru ja kõik vürtsid. Lase keeda umbes 1 minut, tõsta tulelt ja lase veel paar minutit toatemperatuuril "tõmmata". Kurna tee tassidesse, lisa maitse järgi mett ja piima, jaota tassidesse purustatud mandlid. Serveeri ja kaunista iga tass ühe tähtaniisiga!



DSC_0670 DSC_0672

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Sain retsepti uurides näo naerule, kui lugesin, et vaja läheb 3 nelki (ikka seda vürtsi, mitte lille :) Nii lõbus! Nelk, kaneelikoor ja safran on hetkel puudu, muidu prooviks küll kohe järele. Meil ulub siin Londonis ka metsik tuul, nii et täna hommikuks oli see meil osa aiast minema lennutanud ja uksemati leidsin hoopis põõsast :) Samas on siin võrreldes lumetu Eestiga ikka väga roheline - roosid ja kirsipuudega suguluses olevad põõsad õitsevad, muru ja põõsad on rohelised ja kuskil on juba nähtud isegi nartsisse õitsemas. Täitsa kevade moodi, kuigi jaanuar alles algas :)

Hoia siis kivid taskus, et sa lendu ei läheks :)
Eva-U
5. jaanuar 2012, kell 23:13
Juc ütles …
Lõbus jah, aga mine sa tea, äkki mõni lugeja siiski pole veel nelgi kui vürtsiga tuttav! Safran võib tegelikult täiesti ära ka jääda, kui chai valmistamine selle taha jääma kipub. Kaneel aga mitte :). Uksematt põõsas... see on ka päris lõbus. Kas teil ka ulub kurjakuulutavalt see tuul räästa all? Mulle ei meeldi üldse see vilin. Meil ei õitse nartsissid ega roosid, pisikesed margareetad on küll muru sees täitsa olemas. Ootame kevadet! Tervitab, kiviga Juc! :)
6. jaanuar 2012, kell 11:51
Anonüümne ütles …
Niuks, ma kirjutasin siia kommentaari, aga kustus ära. Eks ma siis proovin uuesti :D
Et tahtsin seda öelda, et see on ideaalne vihmase ja külma ilma jook. Kui Taanis elasin (ka seal on mitte talv vaid pigem 6 kuud sügist), oli seal igas korralikus ja vähemkorralikus kohvikus chai olemas. Sai rohkem chaid kui kohvi joodud.. Siin otsi seda tiku-tulega taga.
Ja üks naljakas juhtum tuli mulle veel meelde - Tartus tudengipõlves kutsus üks tuntud kunstnik noori tudengineiusid enda poole teed jooma. Läksime siis ja teeks osutus tollasel ajal vägagi tundmatu chai. Mäletan, et ta tegi seda ainult piimast, keetis maitseainetega ja pärast, kui proovimiseks läks, ei suutnud keegi seda ära juua - maitse oli lihtsalt niivõrd eriline ja tundmatu. Naljakas, kuidas inimese maitsemeel muutub, nüud ma täiega fännan seda teed!
Kristina
7. jaanuar 2012, kell 15:20
Juc ütles …
Kristina, ma tean kuidas see närvi ajab, kui kommentaar kaotsi läheb. Eriti veel selline põhjalik, nagu Sinu chai-oma :). Mina ei teadnudki, et Sulle chai nii meeldib! Aga see on küll õige, et maitsemeel areneb uskumatult aja ja proovimiste käigus. Ma mäletan, et mulle ei meeldinud ei sushi, ei oliivid, ei oliiviõli, ei parmesan... mis kõik mu suured lemmikud nüüd on! Joome siis chaid millalgi koos!
7. jaanuar 2012, kell 23:23
Inx ütles …
Mõnus, mõnus, mõnus. Mina mõmisen, kui kuulen sõna chai :) Eestis jah, on veel vähe neid kohti, kus seda hüva jooki saab. Olen seda kodus ka ikka vahest teinud koos vahustatud sooja piimaga. Ühes söögikohas Tallinnas ükskord küsisin, et kas teil chaid ka on?.....vastuseks tuli, et jah, kast on leti serval, valige millist tahate :P
Kui maitseelistustest....siis oojaa, maitsed muutuvad. Kunagi Eesti Vabariigi alguspäevil sattusin Rataskaevu hotelli restorani ja seal oli prae kõrvale pandud oliive. Taevas, millise põlgusega ma neid vaatasin ja korra hammustades lükkasin eemale :D Nüüd on oliivid minu vaat et lemmikud :D

Parimate soovidega

Ingrid
11. jaanuar 2012, kell 16:04
Juc ütles …
Ingrid, päris naljakas lugu Sul selle chaiga, nad kindlasti mõtlesid, et miks eestlane vene keeles teed küsib :).
Aga see maitse-eelistuste asi on tõesti huvitav. Mõne asjaga siiski hästi ei tööta ka - ma proovin nt iga jõulu ajal pisut verivorsti, et äkki harjun ja hakkab meelidma, aga senimaani tulemusteta :)
12. jaanuar 2012, kell 16:00
Inx ütles …
Ilmselt nad jah arvasid, et ma venekeelset sõna kasutan :) Igatahes seda chaid, mida mina soovisin, ma ei saanud :D

Kui nüüd järgi mõelda, siis on mul ka asi, millega ma ei harju vist kunagi. Õlu :) No tee või tina, üks igavesti vastik ja haisev vedelik :D
12. jaanuar 2012, kell 21:32
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Türgi munad ja ürdine lambakints

Kujutis
Millest teile järgmisena kirjutada... just selline küsimus vaevab mind praegu. No ei ole ju normaalne ühte postitusse 11 uut retsepti jutti panna. Sest just niipalju mul neid siin ootel hetkel on... Aga tõesti tundub, et mind on tabanud toidukatsetuste palavik. Mulle tundub, et minu energia on minu juurde tagasi tulnud ja teate, see on hiiglama hea tunne. Kust siis alustada... Võibolla sellest, mis on siinses blogis aastate jooksul kõige vähem tähelepanu saanud. Ma arvan, et kui valikus on lambaliha, munad, karrid, passionivili ja suupisted, siis esikoht kõige vähem tähelepanu saamises läheb lambalihale. Seega, küpsetame seekord kõigepealt koos ühte mõnusalt ürdist punemarinaadis lambakintsu ja siis kui midagi kintsukondi peale veel alles peaks jääma, siis jagan teiega ka mõnusat kauaküpsenud leftover-lambakarri retsepti. Ahjaa, tegelikult pean siiski ka Türgi hommikumunadest rääkima, sest lamba juurde käiv külm kaste sai alguse neist munadest. Nüüd on siis plaan paigas seekordsete ret
Loe edasi »

Kõige mahlakam sealiha, retseptitu

Kujutis
Võtsin juba mitu kuud hoogu, et ära katsetada oma uue ahju madalal temperatuuril küpsetamise režiim. Uurisin siit sealt infot. Madalal temperatuuril küpsetamise idee seisneb selles (vabandage ming nüüd kõik keemikud, anatoomiatargad ja toidutehnoloogid maalähedase lähenemise eest), et kõrgel temperatuuril küpsetades tõmbuvad lihas olevad proteiinid kokku ja suruvad lihasrakkudest vedeliku välja. Mistõttu liha muutub nätskeks ja kuivaks. Samas kui madalal temperatuuril pikalt küpsetades hakkab muidu liha tugevalt koos hoidev kollageen muutuma zelatiiniks, mis seguneb lihamahladega ja teeb liha omakorda veel mahlasemaks. Mina vähemalt sain loetud informatsioonist nii aru ja mulle see sobis! :) Kuna esimeseks katsejäneseks võtsin sealiha, siis huvitas mind ennekõike see, kui kõrge peab temperatuur olema ahjus, et ma saaksin täiesti kindel olla võimalike halbade bakterite hävimises sealiha pinnal. Ma ei saanud kuskilt teada, millise temperatuuri juures mu ahi kavatseb mu liha küpsetada ja
Loe edasi »

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal

Kujutis
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht
Loe edasi »

Lõhewok köögiviljadega, ülikiire ja ülimaitsev

Kujutis
See on nüüd selline kiire roog, et ei saa valmistamist alustadagi, kui juba ongi valmis. Mis on ju supertore, kes ikka tahaks tundide viisi kuuma pliidi ees tammuda. Ma arvan, et see peaks olema üks maailma parimaid (ja tervislikumaid) fast food ´e üldse. Ja selle maitsva roa eest, mida meie pere nüüd kindlasti nii mõnelgi korral sööb (ja äkki õnnestub külalistelgi vahel jaole saada) pean ma tänama oma kallist õde Evat, sest just tema saatis mulle retsepti, kui minu ajus hetkel kulinaarne auk valitses ja ma appi hüüdsin. Igatahes aitäh, Eva, olime kõik vaimustuses, kaasa arvatud Mann! Vaja läheb: 4 küünt küüslauku 3-4 cm jupp ingverit 1 suur porgand 1 paprika 1 väike suvikõrvits ca 300-400 gr lõhefileed ilma nahata 50 ml sojakastet 25 ml magusat tsillikastet oliiviõli praadimiseks Haki küüslauk ning ingverijuur peenikeseks. Porgandist, paprikast ning suvikõrvitsast lõika peened ribad. Prae küüslauk ja ingver oliiviõlis kuni nad on klaasjad. Lisa köögiviljaribad, prae mõned minutid, ise
Loe edasi »

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Kujutis
Nagu lubatud , võtsin sel korral ahjueksperimendi korras ette eestimaise lihaveise liha, tagaosa sisetüki, mis peaks praeks väga hästi sobima. Kastmeks valmistasin punase sibula ja punase veini kastme, mille idee pärines BBCGoodFood veebilehelt. Valisin režiimiks " roast beef well done ", kuna mul oli veel meeles itaallaste Bistecca alla Fiorentina " well done ", mis oli igati punane veel ja ma otsustasin, et kontrollin enne ahju arusaamad üle. Liha küpses 4 h ja sai mõnusalt pehme. Söödi ära suure isuga ja kiiresti. Samas pean ütlema, et kuigi lihast mahlasid välja ei tilkunud, oleks võinud veidiveidikene siiski mahlasem olla. Nii et järgmisel korral tuleb valida " roast beef rare ". Nii ma teengi. Seni aga lasime heal eestimaisel veiselihal heamaitsta ja kastsime teda punase sibula ja punase veini kastmega . Selleks läheb vaja: 1 keskmine punane sibul (peeneks hakitud) 1 küüslauguküüs, kooritud ja muljutud, aga mitte hakitud 1 oksake rosmariini 4 spl b
Loe edasi »