Seigeldes meenutustes. Rannakarbid karrikastmes.

See on üks nostalgiline toit. Tohutult meeldivad mälestused - Pariis, Nizza, Cassis... See on ka üks selline toit, mille puhul, teate ju küll, siin kodus süües jääb midagi nagu puudu, lõhn, õhk, melu, keel... Vaatamata sellele viib keele alla.
Rannakarbid on minu ja H lemmikud. Minu isiklikud esimesed mälestused neist pärinevad Brüsselist (kes käinud, teab- seal Grand Place'i lähedal need imearmsad väiksed restoranitänavad, kus kõik restoranid ülivärskeid karpe pakuvad). Me H-ga oleme sellised fännid, et iga kord, kui Lõunapoole-Euroopasse satume, sööme neid nii palju, et mõtleme, et nüüd on eluks ajaks isu täis. Aga võta näpust, nädala pärast isutab jälle. Pariisi jõudsime vist kl 23 õhtul, aga ikka oli vaja kohe välja karpe otsima minna. Pariisist on ka selline nali pärit, et sõime Champs Elyseel karpidele spetsialiseerunud restoranis kumbki ühe karbiprae, hunnik veini ka, vein hakkas karahvinist otsa saama ja kärbes lendas sisse. Mina urgitsesin seda oma ülemeelikus tujus välja, ettekandja tuli ja tõi maja kulul uue karahvini. Jõime aga edasi, kõht oli kohutavalt täis ja olgem ausad, see suur kogus veini tegi ka juba oma töö. Mina muudkui itsitasin. Ja mingil teadmata põhjusel, tõi kelner mulle maja kulul veel ühed mozzarellaga üleküpsetatud karbid, mille ma lihtsalt pidin endale sisse ajama, sest kelner oli nii üliarmas meie vastu. Võite ette kujutada, et tegemist ei olnud enam toidu nautimisega. Ja vaat peale seda korda ei olnud enam karbi isu kohe kaks nädalat. Aga normaalsete koguste puhul on nauding garanteeritud!

Vaja läheb:
1 kg (soovitavalt elus) rannakarpe
1-2 šalottsibul
1 küüslauguküüs
1 sellerivars
150 ml veini
50 ml vahukoort
1/2 tl karripulbrit
hakitud peterselli
soola
1 spl võid



Puhasta elus karbid hoolikalt. Harja igat karpi jooksva külma vee all, eemalda habemed (mina tegin seda nt näpitsatega, muidu ei jõudnud sikutada). Kui mõni karp on lahti, koputa teda, elanik tõmbab kohe oma koduukse kinni. Kui peale karpide kojuvedu kohe ei saa neid tegema hakata, pane nad kaussi, lisa mõned jäätükid, kata kauss märja käterätiga ja pane külmkappi. Siiski, ära neid üle päeva ette osta.

Sulata kaanega kausis või, lisa hakitud sibul ja küüslauk. Prae klaasjaks. Lisa karri, sega läbi. Lisa sellerivars ja vein. Keeda alkohol välja. Lisa koor ja maitsesta soolaga. Lase vedelikul kõvasti keeda, lisa karbid. Kata pott kohe kaanega. Karbid auravad paari minutiga lahti. Raputa vahepeal potti veidi, et kõik ühtlaselt auru saaks. Kui karbid on avanenud, serveeri tekkinud kastme, hakitud peterselli ja värske saiaga. Avanemata karbid viska ära, need ei pruugi head olla!

Kommentaarid

Liina ütles …
Isegi lugemine oli mõnus praegu, mis siis veel karpidest enestest rääkida. Aga kui mind Tigus vahel karpe puhastama on lastud, siis ma olen need vuntsid väikese noaga maha kraapinud, noh umbes nagu kaabiksid värsket kartulid või nii. Tulevad väga kergelt lahti, samuti ka need valged tornjad lubjast moodustised.
Juc ütles …
Väga hea nipp, Liina. Aga kas niimoodi see osa habemest ka ära tuleb, mis karbi sees on? Muide, kas sa käid seal Tigus tööl või niimoodi ÜKT korras :) ?
Liina ütles …
Ma käin seal ÜKT korras, st kord nädalas ette kandmas, vahel satun ka kööki nipet-näpet tegema. Töötasu saan natuuras st vahel elamuste, vahel pudeli veini või millegi maitsva näol, aga see ei olegi kõige olulisem.
Asi algas heast tahtest olla Tigule abiks, et see võrratu ja eriline koht ikka püsiks ja ei peaks praegusel raskel ajal veel tööjõu pärast muretsema. Vahva on, et suur osa Tigu töötajaist käibki niimoodi külakorda vabatahtlikuna.
Aga see habe, mis karbi sees ääres, ulatub tavaliselt sealt nagu vahelt välja ja tuleb ka noaga ära. eks nendega ole jah natuke nokitsemist.
Juc ütles …
Väga pull, see ÜKT värk. Inimesed on ikka head! Ja Tigu muidugi tore :)
Liina ütles …
Täpsustus: Tigu teeb inimesed heaks :-)
Pille ütles …
Ma tegin neid eile sõpradele - kiitsid küll :)
Juc ütles …
Oi, Pille, seda on küll rõõm kuulda. Mäletan, et Su tütreke armastab rannakarpe, kas ta karrikastmes karpe ka sõi? :)
Pille ütles …
Sõi küll, Juc. Eile piirdus küll vist ainult 10 karbiga, aga ta oli salaja enne viinamarju hirmsasti manustanud, ju ei mahtunud.
Mina piirdusin leeme söömisega :)
Juc ütles …
Kõhutäie viinamarjade peale tõesti vist enam palju mereande ei mahu. 10 on ühe pisikese tegelase kohta isegi aukartustäratav tulemus! Sina, nagu ma aru saan, oled mõningate mereelukate suhtes endiselt ettevaatlik :)

Populaarsed postitused sellest blogist

Eestimaine eksootika ehk suvi Saaremaal

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Päikeseline brownie toorjuustuga blogi esimese sünnipäeva puhul

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Nädalavahetuse maiuspala, Osso buco