Seigeldes meenutustes. Rannakarbid karrikastmes.
See on üks nostalgiline toit. Tohutult meeldivad mälestused - Pariis, Nizza, Cassis... See on ka üks selline toit, mille puhul, teate ju küll, siin kodus süües jääb midagi nagu puudu, lõhn, õhk, melu, keel... Vaatamata sellele viib keele alla.
Rannakarbid on minu ja H lemmikud. Minu isiklikud esimesed mälestused neist pärinevad Brüsselist (kes käinud, teab- seal Grand Place'i lähedal need imearmsad väiksed restoranitänavad, kus kõik restoranid ülivärskeid karpe pakuvad). Me H-ga oleme sellised fännid, et iga kord, kui Lõunapoole-Euroopasse satume, sööme neid nii palju, et mõtleme, et nüüd on eluks ajaks isu täis. Aga võta näpust, nädala pärast isutab jälle. Pariisi jõudsime vist kl 23 õhtul, aga ikka oli vaja kohe välja karpe otsima minna. Pariisist on ka selline nali pärit, et sõime Champs Elyseel karpidele spetsialiseerunud restoranis kumbki ühe karbiprae, hunnik veini ka, vein hakkas karahvinist otsa saama ja kärbes lendas sisse. Mina urgitsesin seda oma ülemeelikus tujus välja, ettekandja tuli ja tõi maja kulul uue karahvini. Jõime aga edasi, kõht oli kohutavalt täis ja olgem ausad, see suur kogus veini tegi ka juba oma töö. Mina muudkui itsitasin. Ja mingil teadmata põhjusel, tõi kelner mulle maja kulul veel ühed mozzarellaga üleküpsetatud karbid, mille ma lihtsalt pidin endale sisse ajama, sest kelner oli nii üliarmas meie vastu. Võite ette kujutada, et tegemist ei olnud enam toidu nautimisega. Ja vaat peale seda korda ei olnud enam karbi isu kohe kaks nädalat. Aga normaalsete koguste puhul on nauding garanteeritud!
Vaja läheb:
1 kg (soovitavalt elus) rannakarpe
1-2 šalottsibul
1 küüslauguküüs
1 sellerivars
150 ml veini
50 ml vahukoort
1/2 tl karripulbrit
hakitud peterselli
soola
1 spl võid
Puhasta elus karbid hoolikalt. Harja igat karpi jooksva külma vee all, eemalda habemed (mina tegin seda nt näpitsatega, muidu ei jõudnud sikutada). Kui mõni karp on lahti, koputa teda, elanik tõmbab kohe oma koduukse kinni. Kui peale karpide kojuvedu kohe ei saa neid tegema hakata, pane nad kaussi, lisa mõned jäätükid, kata kauss märja käterätiga ja pane külmkappi. Siiski, ära neid üle päeva ette osta.
Sulata kaanega kausis või, lisa hakitud sibul ja küüslauk. Prae klaasjaks. Lisa karri, sega läbi. Lisa sellerivars ja vein. Keeda alkohol välja. Lisa koor ja maitsesta soolaga. Lase vedelikul kõvasti keeda, lisa karbid. Kata pott kohe kaanega. Karbid auravad paari minutiga lahti. Raputa vahepeal potti veidi, et kõik ühtlaselt auru saaks. Kui karbid on avanenud, serveeri tekkinud kastme, hakitud peterselli ja värske saiaga. Avanemata karbid viska ära, need ei pruugi head olla!
Kommentaarid
Asi algas heast tahtest olla Tigule abiks, et see võrratu ja eriline koht ikka püsiks ja ei peaks praegusel raskel ajal veel tööjõu pärast muretsema. Vahva on, et suur osa Tigu töötajaist käibki niimoodi külakorda vabatahtlikuna.
Aga see habe, mis karbi sees ääres, ulatub tavaliselt sealt nagu vahelt välja ja tuleb ka noaga ära. eks nendega ole jah natuke nokitsemist.
Mina piirdusin leeme söömisega :)