... nii positiivsete ja toetavate vastukajade eest minu eelmisele postitusele! Mõnedest vastustest ajendatuna kirjutasin pikemalt sellise reisi ettevalmistustest siin!
Sel ajal, kui nii mõnedki teised Eesti toidubogijad Tallinnas Solarise keskuses oma erakorralist kohvikut "Blogi" pidasid ja nii mõnedki teised nende küpsetisi maitsesid, pistsin mina siin paartuhat kilomeetrit lõuna pool parajasti ahju potitäie osso bucot. Mõnes mõttes sain niimoodi samuti maitsta veidi tänast "Blogi" kohviku repertuaari. Väga kaudselt ainult, kuna oma osso bucco retsepti võtsin ühe täna üles astunud toidublogija, Liina, suurepärasest kulinaarsest ajaveebist Aglio e Olio . Olin selle retsepti ausaltöeldes enda jaoks juba ammu ammu välja valinud. Liina kohe oskab oma mahlaka sõnavara ja jutustamisoskusega isu tekitada. Ja tulemuses ma pettuma ei pidanud. Seni, kuni liha ahjus valmis, külastasime Luxembourgi linna ajaloomuuseumit, et veidi paremini oma uuest elukeskkonnast ja selle kujunemisest aru saada. Oli päris huvitav, küll need ümberkaudsed kuningad on ikka ahnelt seda väikest Luxembourgi endale krabanud korda mööda. Jalutuskäik kevadehõnguses ...
Palju oliiviõli sinna sisse kuumenema palju hakitud küüslauku ja veidi väikseks hakitud tšillit kui küüslauk läbipaistev, siis lisada krevetid (kui krevetid olid soolvees, siis enne nõrutada ja soola mitte lisada), krevette praadida õlis mõned minutid Krevetid välja tõsta, õlile lisada 200 ml vahukoort, segada kastmeks, lasta keema. Süüa koos värske saia ja toorsalatiga Sööks iga päev, aga siis läheks paksuks. Ettevaatust, palju kaloreid. Aga keele viib alla, nii et loobuda ka ei suuda. Tasuks jätta pidupäevaks ja siis nautida, mitte mõelda kehakaalule. Mina ei soovitaks väherasvase koore peale minna - kaotab maitses tohutult.
Kuna minu kallis abikaasa armastab hirmsasti sealiha, siis olen viimasel ajal üritanud leida erinevatest toidublogidest uusi põnevaid sealiharetsepte. Midagi nagu on ka, aga tegelikult on sõber sealiha toidusõprade tähelepanu alt täiesti teenimatult välja jäänud. Tegin siis ise väikse sammu selles suunas, et sealihasõpradel üks retsept leida oleks. Valmistasin punaste läätsede ja sealiha hautist, mis on pisut nagu plov, ainult et läätsedest riisi asemel ja sealihast lamba asemel. Vaja läheb: 0,5 kg sealiha 250 gr punaseid läätsesid 400 gr purustatud tomateid 2-3 sibulat 3 küünt küüslauku 2-3 porgandit 0,5 tl safranit 1/2 kl kuiva valget veini 1/2 hakitud tšilli Prae sealihatükid kuumas õlis kuldseks, maitsesta soola ja pipraga, tõsta kõrvale. Prae samas rasvas sibul, küüslauk, kui need on klaasjad, siis lisa ka porgandikettad ja sega läbi. Kuumuta veidi, lisa juurde liha ja vala peale vein. Lase keeda ca 5 minutit, et alkohol välja keeks. Lisa torts keedetud vett ja lase segul kaane al...
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht...
Kuidagi jahe on! Sügisene päike on küll ilus, aga sooja ta enam suurt ei anna. Minu keha on seda ka märganud ja ei taha enam kuidagi pelga salatinäksimisega rahule jääda. On aeg minna üle tummisematele roogadele ja unustada mõneks ajaks jahutatud rosé´d - käes on soojendavate punaveinide aeg. Et hooaeg pidulikult avada ja oma kallile sealihasõbrast abikaasale rõõmu valmistada, sai ühel jahedal pühapäeval ahju pistetud põrsakülg. Lasin tal seal paraja kuumuse käes kohe mitu tundi koos erinevate juurviljadega ja salveilehtedega küpseda. Tulemuseks krõbe kamar ja pehmemast pehmem liha. Kõrvale sobis suurepäraselt ka üks pudel burgunlast! Vaja läheb: 1,5 kg sea- või põrsakülge (ingl k belly of pork , pr k poitrine de porc(ine) ) 1 spl oliiviõli 4 sibulat (kooritud ja sektoriteks lõigatud) 6 porgandit (kooritud ja tükkideks lõigatud) 4 väiksemat peeti (kooritud ja sektoriteks lõigatud) 6 kartulit (kooritud ja sektoriteks lõigatud) 6 värsket salveilehte (tükkideks rebitud) soola ja pipart Ku...
Kommentaarid