neljapäev, 5. märts 2009

Teekond...

Täpselt ei teagi, millest see alguse sai. Ja täpselt ei teagi, kes meist esimesena selle idee välja käis. Aga fakt on see, et meie peres on juba paar viimast aastat vahel suurema innuga, vahel vaiksemalt, käinud jutt perekondlikust ümbermaailmareisist. Ja mitte mõnest nädalast, vaid ikka vähemalt aastast. Eriti tõsiseks läks jutt siis, kui asja uurima asudes nägime, et ümbermaailmareisi pileti koos kõigi vajalike maandumistega võib saada sama raha eest, mis muidu maksab lend Austraaliasse ja tagasi.

Hakkasime sarnaste seltskondade reise jälgima. Pidevalt elasin kaasa Triinu reisile eelmisel aastal ja ei saa salata, ka tema andis meie mõtetele hoogu juurde. Aitähh, Triin, siinkohal ka osutatud praktilise abi osas. Siis hakkasin jälgima sarnaste perede, kes rändavad maailmas oma väikeste lastega, blogisid. Ei näinud ühtki probleemi. Minu suurim mure, Manni tervis reisil, sai leevendust, kui lugesin ühe briti pere reisist. Neilt küsiti, et kuidas arstiabi reisil saite. Ja ema ütles, et tüdrukud ei ole Inglismaal kunagi aasta jooksul nii vähe haiged olnud kui reisil.

Asusime õiget aega ootama. Mann pidi suuremaks saama. Kui ta 3 sai (eelmisel suvel), siis tundus, et nüüd on reisisell valmis küll ja see mure lahenes. Ka muud mured lahenesid (neid enam ei mäletagi). Vaatamata sellele, et kindlat otsust minna ei olnud, hakkasin mina tegema üsna põhjalikku eeltööd - vaktsineerimisnimekirjast ja viisainfost kuni pakkimisnimekirjani välja. Olete ju kuulnud küll, et kui piisavalt palju unistad, siis läheb täide ka. Ja aina enam tunduski, et nüüd ongi õige aeg. Eriti õigeks läks aeg siis, kui enam muud ei kuulnud, kui majanduslangusejuttu. Hommikune ajaleht jäi õhukeseks, reklaami ju enam keegi ei telli, ja ainukesed uudised olid majanduslangusest, koondamistest, pankrottidest jne. No ja siis hakkasime mõtlema, et kas me tõesti tahame seda terve aasta kuulata. Ajastamise mõttes oli meile oluline, et kui otsustame aasta pärast tagasi tulla, oleks kevade lõpp. Siis ei oleks nii raske aklimatiseeruda. Kohe prauhh, pimedatesse, külmadesse ja tuulistesse päevadesse maanduda oleks ikka hirmus küll. Õnneks on lennukipiletid just sel perioodil, aprilist poole juunini, ka kõige odavamate hindadega. Piletiga aitab meid meie alatine abimees Estravel ja piletipakkuja on lennuallianss OneWorld.

Kahju on suvest Peedul. Samas, kui tuleb sama vihmane suvi nagu eelmisel aastal (siiajääjate pärast ma siiralt loodan, et mitte), siis nii kahju sellest suvest ei ole. Ja ega Peedu kuhugi kao. Järgmisel suvel saab teda siia kahekordselt nautida. Kahju on muidugi ka sellest, et kalleid inimesi terve aasta live`s ei näe. Selle eest loodame aasta jooksul korduvalt Skype`i tänada, et vähemalt virtuaalsel teel kallid inimesed kätte toimetab. Ja muidugi loodame, et õnnestub ka mõnda lennufirmat tänada, kes meile meie kallid inimesed reaalselt kohale toimetab.

Lendu tõuseme Londonist 18. mail. Ja esimene peatus on Rio de Janeiro. Marsruut on enam-vähem paigas. Brasiiliale peaks järgnema Argentiina, Tšiili, Uus Meremaa, Austraalia, Filipiinid, Malaisia, Indoneesia, Tai, Kambodža, Vietnam, Hiina, Jaapan. Võimalik, et põikame vahepeal ka nt Paapua Uus Guineasse või Cooki saartele või Tongale. Üsna suure tõenäosusega põikame Singapuri, Hong Kongi ja Macausse. Püüame iga mõne aja tagant mõnes riigis pikemalt peatuda, et mitte pidevalt teel olla ja sellega end liialt ära väsitada. Mann on selles suhtes hea reisukaaslane, et tema pärast tuleb tempot kindlasti aeglustada ja see tuleb meie reisile kindlasti kasuks.

Mina tahan muidugi maailma kööke korralikult tundma õppida, see on algusest peale minupoolne suur huvi sel reisil olnud. Lisaks tahan ma näha, kas ja kui suur igatsus tuleb kodumaa ja koduste järele. Et kas kannataks soovi korral perega paariks aastaks ka kuhugi mujale kolimise välja või oleks see lihtsalt asjatu piin. Eks teistel on omad soovid. Mannile oleme lubanud, et ta võib panna kokku maailma veelõbustusparkide TOP-i ja eri riikide jäätiste TOP-i ja mina võin neid siin kajastada, kui äkki see mõnele teisele lastega või lasteta reisijale huvi peaks pakkuma.

Suure tõenäosusega saate lisaks sellele blogile meie reisi jälgida ka ajakirjandusest, hakkan kirjutama iganädalast kolumni reisimisest ja avaldama igakuist kulinaarset päevaraamatut. Aga sellest kõigest hiljem täpsemalt. Toidu osas püüame võimalikult palju saada osa tavaliste perede toiduvalmistamistest, et näha, mida sel maal tõesti süüakse, mitte ainult, mida restoranis pakutakse. Ja kindlasti tahan ma muuhulgas proovida, kui suur on erinevus toiduainetel, mida meile kaugelt kaugelt tuuakse ja samadel toiduainetel seal, kus nad reaalselt kasvavad. Ma usun, et tean juba vastust :).

Seoses sellega pean juba ette vabandama, et kuni maini muutub minu blogi mõneti passiivsemaks, kui varem. Kolime nendeks paariks kuuks, mis reisini on jäänud, siit Tallinnast ära ja seega ei ole mul ei kööki ega internetiühendust. Kui just keegi mind lahkelt oma kööki vallutama ei lase! Loodame, et kevad tuleb sel aastal vara-vara ja meie saame oma kallist Peedut piisavalt enne ärasõitu nautida. Seda, kui aktiivseks mu toidublogi reisil olles muutub, ei oska ette ennustada. Loodetavasti jõuan siia ikka üht-teist kirjutada, kõige muu kõrvalt. Selleks, et erineva sisuga info väga sassi ei läheks, loome reisi jaoks eraldi blogi aadressil teeekond.blogspot.com. Siinkohal tähepepanu KOLMELE e-le aadressis. Meil oli soov panna just selline nimi, aga sellist aadressi hoiab keegi juba kinni (keegi, kes on mitme aasta eest 2 postitust kirjutanud ja siis blogi unustanud. Oleks nii tore, kui blogijad, kes enam ei viitsi kirjutada, ka aadressi vabaks laseks, kellelgi võib seda vaja minna!). Aga kuna reis on pikk, siis sobib see veitatud "teekond" ka suurepäraselt ma usun! Nii et reisi saavad kõik huvilised sealt jälgida! Kui mul mõnest maailmanurgast teile mõni tore retsept pakkuda on, siis jällegi siitsamast!
Maailm on imeline!

28 kommentaari:

Piret ütles ...

Super! Kadestamisväärne otsus! Muidugi teeb see ka veidi kurvaks,et mõneks ajaks sinu inspireerivad postitused harvemaks muutuvad,kuid hakkan kindlasti kaasa elama tulevastele postitustele. Esialgu ilmselt turvaliselt tugitoolist, kuid kes teab kauaks....Edu soovides

tiguteek ütles ...

Inimesed, kes oma unistusi teostavad, teevad alati mulle heameelt. Ja kes veel nii suuresti viitsivad unistada. Ma just mõtlesin selle üle, et mina pole mitte kunagi tahtnud ümbermaailma reisile minna..(ju siis sellepäeast polegi seda plaani võtnud) Alati leitakse ju 150 põhjust, miks ei saa seda teha ja lapsed on alati 1 põhjustest.
Ma ise kujutan ka ette, et Amazonase vihmaperioodil või ka Kaug-Idas see sama vihmaperiood, kus vesi lihtsalt nädalate kaupa seisma ei jää- on just lapsele kõige vaevalisem.
Aga kasutades filmiklassikat(Mehed ei nuta): eesrindlik mõte! toetame 100 %
Hakkan blogi lugema ja kui kaugel maal eestlaste järgi igatsus tuleb, eks me siis poeta paar hella sõna ka blogi sisse.. Ma küll loodan, et teil seda igatsust ei tule.

K.

Juc ütles ...

Piret ja Kristel, suured tänud toetavate sõnade eest. Ma tõesti loodan, et saan teile siia varsti palju inspireerivamaid lugusid kirjutada, esiotsa olen enamasti tegelenud Brasiilia ettevalmistustega, lugenud kohalikest puuviljadest, tänavaturgudest, rodiziost, muidugi mustadest ubadest riisiga. Ööbime 3 ööd Rio vanalinnas ühe Brasiilia köögile spetsialiseerunud peakoka juures, nii et loodan käe valgeks kohalikus köögis saada. :) Loodetavasti on, mida kirjutada. Kristel, ma ka väga loodan, et neid paari hella sõna vaja ei lähe, aga hea on teada, et nad vajadusel olemas on ;)

Sirliiz ütles ...

Mul tõusid ihukarvad püsti, kui ma su postitust lugesin, erutusest ikka :) Ma imetlen sind selle põneva otsuse eest, tundub täiesti uskumatu ettevõtmine. Ma jään suure-suure põnevusega sissekandeid Teie reisiseiklustest ootma! Edu Teile!

Juc ütles ...

Sirliiz, aitähh ilusate ja heade sõnade ja soovide eest. Nii tore, et lugejad juba olemas on :)

tiguteek ütles ...

Kui Brasiilias mingi probleem tekib, siis mul elab sõbranna, kes ka Eestis käinud Sao Paulos... küsige abi-Renata on muide surmkindel, et nn. gringod ei tohiks ilma kohalikuta ringi rännata sealkandis...

Juc ütles ...

Aitähh, Kristel, jätan meelde, et kui vaja, küsin sinult Renata kontakte. Eks see Brasiilia ohtlik veidi on jah, eriti Rio ja Sao Paolo. Üritame favelasid vältida ja pättide jaoks hoiame taskus veidi raha, et kohe vaikselt see ära anda. Loodame, et nii kaugele asi ei lähe. Ööbime enamasti ka kohalike juures, nii et ju nad vast oskavad ka head nõu anda, kus käia ja millal.

Pille ütles ...

Juc, kui põnev, kui põnev. Ootasingi juba pikisilmi, et kuhu täpsemalt ja kuidas ja miks ja millal. See, et te seda koos Manniga teete, on eriti vahva.
Mõtlen ka Su sihtpunktide ja oma rahvusvahelise sõpruskonna peale - ehk saan kuskil ja kuidagi kaudselt abiks-toeks olla...
Ja samuti ootan põnevusega Su teeekonna kirjeldusi - Sul on hea libisemisega sulg, nii et tõotab põnev lugemine tulla..
PS Võin Su mahlapressi aastaks rendile võtta, kui vaja :)

Anonüümne ütles ...

Olen ka Sind juba pikemat aega lugenud ja ohh neid toiduretsepte :)
Kadestan ja ühtlasi on hea meel, et on selline võimalus minna pikale reisile. Olen ka ise sellele mõelnud, aga ei suuda leida infot, et kuidas/kust jne. saab neid lennukipileteid ja kas reisifirmad tõesti panevad mulle mingi paketi (või midagi taolist) kokku, kui mul pikem reisiplaan tekib? Samas ei ole see niiii põletav idee ka, aga see tahe kasvab ajaga kogu aeg :) Teadagi.
Igatahes vahva! Jään ka pikisilmi ootama lugusid nii toitudest kui muust!
Edu ka minu poolt!
Liz

Kuutydruk ütles ...

Palju õnne ja ilusat reisi teie perele! Jään huviga ootama reisikirjeldusi ja köögipostitusi erinevatest maailmanurkadest. Kindlasti tuleb sellest elu põnevaim ja seiklusrikkaim reis. Edu teile!

Juc ütles ...

Pille, ma jah ei julgenud enne avalikult välja kuulutada, kui piletid broneeritud jne. Hea meelega ootan Su rahvusvahelisi kontakte, äkki mõned isegi toiduilmast :). Aitähh sulekomplimendi eest, see on minu jaoks väga suur ja ilus kompliment! Aga osta mahlapress parem ära, kunagi kirjutasid, et see on sul kodumasinatest veel puudu :).
Liz, tore, et sulle mu blogi meeldib lugeda. Püüan aja jooksul seal teeekond.blogspot.com kodukal infot jagada, kuidas sellist reisi ette valmistada ja millises osas reisibürood kasutada. Samas palju infot on ka selle Triinu lehel, kuhu mu postituse link on.
Kuutydruk, aitähh kõigi heade soovide eest. Püüan põnevaid lugusid leida ja edastada :)

Mari-Liis ütles ...

Mis ma ikka oskan öelda. LAHE! Hakkan samuti reisiblogi lugema. Ilusat teeekonda!

Juc ütles ...

Aitähh, Mari-Liis. Loodetavasti huvitavat lugemist! :)

triinu ütles ...

Elamusterikast aastat! Oleks vaid endal niipalju julgust ja pealehakkamist...

Kui teil peaks kuskil maailma nurgas abi vaja olema, siis salvestage igaks juhuks moblamällu number 372 53 01 9999 (välisministeeriumi konsulaarabi 24h). Okei, kõlab nagu reklaamspämm, aga ehk läeb vaja...

Loodetavasti jääb teil kõige muu põneva kõrval aega reisikirjelduste/toidupostituste jaoks :-)

Anonüümne ütles ...

Nägin sinu imeilusat kodu täna naistelehe nipiraamatus!
Vaimustav!

Juc ütles ...

Suured tänud, Triinu, see on küll hea number! Loodame, et ei lähe vaja, aga kes teab, kõike võib ette tulla. Ja reisi kohta peab ütlema, et asi, mida sellise reisi tegemiseks kõige enam vaja läheb, on pealehakkamine :)
Anonüümne, suured tänud ilusate sõnade eest minu kodu aadressil :). Nii tore, kui meeldib!

triin ütles ...

Minu lemmik toidublogi :) Siin on kõik alati nii kaunis ja tundub, et garanteeritult maitsev :).
Head reisi! Väga julge ja tore ettevõtmine. Paneb kohe kaasa unistama. Uue blogi panin juba RSSi :).

Juc ütles ...

Triin, oi kui tore, et mu blogi su lemmik on. Seda on nii tore kuulda (õigemini lugeda). Loodan siis varsti su RSSi õigustama asuda!

Anonüümne ütles ...

Palun palun.Tõesti väga hubane ja mõnus kodu tundus.
Ma tahtsin tegelikult küsida,et kuidas ja kust ameerikast omale diivanit tellida saab ja kas see on väga kulukas?

Juc ütles ...

Anonüümne, saab tellida Liivalaia tn olevast ClassicStyle kauplusest. Seal saad näidistel istumas käia ja kui korra käidud, siis enam teisi diivaneid ei taha :). Endalegi üllatuseks oli hinnaklass praktiliselt samasugune nagu meie mööblipoodides, võibolla väga väga vähe kallim. Valik on tohutu. Ainuke asi, et ootama peab mitu kuud.

leoola ütles ...

Kadestusväärne tõesti, väga head reisi ka minu poolt. ja korter oli tõesti ilus :D

Juc ütles ...

Leoola, aitähh ja aitähh:)

Ajastust kantud ütles ...

Nonii, pisike, lõpuks on see siis käes :) Ei oskagi midagi soovida, selline reis, pealegi koos kogu perega, on igaühe unelm, kes vähegi armastab maailma tundma õppida. M. luges kuskilt head lauset: maailm on nagu raamat ja kui sa ei reisi, oled sealt lugenud vaid ühe lehekülje.
Põnevaid seiklusi teile! Aga need tulevad niikuinii :) Kindlasti hakkan Su blogi jälgima ja kuna meie väga erinevatel põhjustel midagi nii suurejoonelist praegu ellu kutsuda ei saa, siis piirdume vähemaga. Aga ei suuda meiegi ilma olla :p Ja nimelt - Lõuna-Aasia augustis :)
Kõike toredat Sulle ja Su kallitele,
K.

Juc ütles ...

Ajastust kantud, suured tänud kõigi heade soovide eest. Loodame ka, et häid ja põnevaid seikluseid tuleb palju ja palju. Muide, äkki M. luges seda lauset minu blogist ;), vaata paremal olevat "Terade" kogu. Loodan, et teie erinevad põhjused on kõik positiivsed. Kuhu te täpsemalt siis Lõuna-Aasias lähete? kahjuks ei kohtu, meie oleme siis vist veel Okeaanias.

Ajastust kantud ütles ...

Täitsa võimalik, et Sinu blogist :) Äärmiselt terane tähelepanek, eks ole. Maailmas on ju nii palju imelist, tahaks kogeda ja näha..
Meil oli plaanis minna esmalt Hongkongi, sealt Malaisiasse (sh Borneo saarel asuvad osariigid ja Brunei), Kambodža, Macau. Ema muidugi küsis, et miks mitte ka Laos ja Vitnam :) Aga ei jõua ajaliselt. Soodsad hinnad on suveperioodil vaid kaks viimast nädalat augustis ja siis algab lastel kool (reis 16.08.-04.09). Pole hoidjat ka, kuna me mõlema emad tulevad kaasa. Inku tuleb ka, kogu pere ja suuremate lastega läheme järgmisel aastal.
K.
PS Eile kimasin muidugi Nipiraamatut ostma.. :D Ja minu lugupidamine! Nii mõnus on lugeda, kus taastatakse ja säilitatakse ehedat. Väga ilus kodu on Sul!

Juc ütles ...

Jaa, tähelepanek on tõesti terane. Inimesed ütlevad ikka tabavaid asju.
Ega ei ole jah mõtet püüda lühikese jaaga kõike haarata, nii ei saa üldse puhata. Pean siis su blogi reilil olles lugema, sest meie hakkame neidsamu maid läbima sügisel. Saan äkki häid ideid!
Ja suured tänud kodu aadressil öeldud ilusate sõnade eest! :)

Aet ütles ...

Leidsin Su hoogu koguva reisiblogi trip.ee-st. Tõeliselt suur ja julge ettevõtmine see ümbermaailmareis, eriti koos väikese lapsega. On väga vähe inimesi, kes julgevad lastega teha keerulisemaid reise kui nädal aega Egiptuse hotelliterritooriumil. Paradoksaalsel kombel olen ise just pärast lapse saamist muutunud rändajaks ning seda alati koos lapsega (mina olen veendunud, et lapsel on alati parim oma vanematega koos olla, kui nemad on õnnelikud ning ka lapsele saab reisi meeldivaks muuta, ise sealjuures kannatamata - lihtsalt aktsepteerides jooksvat eluperioodi). Lugesin, et plaanite tõenäoliselt külastada ka Jaapani; olen seal ise väikese lapsega käinud kaks korda ning pannud selle ka blogisse kirja, kui tahtmist on, võid lugeda : http://trisberg.blogspot.com/ (vaata Jaapanist 2007 ja 2008 a postitusi)
Peale tärkava reisiblogi meeldib mulle väga ka Su toidublogi, olen ise suur kokkaja ning hindan väga head sööki. Samuti on Sul vaimustavad ülevaated restoranidest!

Igatahes ootan Su sissekandeid peagi algavast reisist ning soovin jõudu ja kannatlikkust, samuti oskust nautida seda pikka rännakut.

Juc ütles ...

Aet, suured tänud julgustuse ja heade sõnade eest. Kindlasti loen enne Jaapanisse jõudmist ka sinu kogemusi, suured tänud lingi eest. Mina olen ka selles osas "sinu parteist", et arvan, et lapsel on vanematega kõige parem, ükskõik siis kus parasjagu ollakse. Teilegi edu edaspidistel reisidel.