Clafoutis' maania - seekord vaarika-rabarberi oma
Tegelikult kukkus lihtsalt nii välja, et sai suure hooga kaks clafoutis'd järjest tehtud. Pole mingi maania, aga head on nad küll. Minu lemmik on šokolaadi-kirsi, ülejäänud pereliikmetel vaarika-rabarberi clafoutis. Pärit taas selleltsamalt toredalt prantsuse päritolu blogijalt, La Tartine Gourmande. 
Minu kohandatud retsepti järgimiseks läheb vaja:
100 gr rabarbereid
150 gr vaarikaid
3 spl jahu
8 spl suhkrut + 3 spl rabarberile
5 spl maisitärklist
2 muna
150 ml piima
50 ml koort
3 spl hapukoort
tuhksuhkrut pealeraputamiseks
Lõika kooritud rabarberid ca 2 cm pikkusteks juppideks (jäta läbimõõt endiseks, siis saad vormi põhja nad otsa peale laduda), sega 3 spl suhkruga ja jäta 0,5-1 h seisma. Mikserda munad suhkruga, lisa tärklis ja jahu, mikserda ühtlaseks. Lisa aeglaselt piim, koor ja hapukoor, sega ühtlaseks. Rasvata vormid sisse (kasuta väiksemaid nõusid, nii tuleb clafoutis kontsistent õigem), aseta põhja vaarikad ja rabarberitükid. Vala peale tainas. Küpseta eelsoojendatud ahjus 180 kraadi juures 35-40 min. Lase veidi jahtuda ja serveeri.
Mul oli siin kaks last, kes põhimõtteliselt ei söö ühtegi kooki, aga selle clafoutis' pärast pidi kakluseks minema. Ja ei... nende kõhud ei olnud mitte erakordselt tühjad! :)
Ja seekord oli seest märg, aga minu meelest oleks jälle pidanud veidi-veidikene vedelam seest olema. Tundub, et peab mõne prantslase leidma, kes õiged nipid kätte näitaks. Või siis mitte alla andma! Samas pean ütlema, et kuna maitse on mõlematel väga hea olnud ja kuna sööjad on mõlemaid kiitnud, siis ei leia ma vist küll piisavalt motivatsiooni clafoutis' lainel jätkamiseks, et leida see ainuõige kontsistents! Oluline on, et maitseks hea ja inimesi rõõmustaks! Aga neid desserte teen kindlasti veel, võibolla tuleb vilumusega ka õige kontsistents. Pidi ta ju nii olema, et harjutamine teeb meistriks!
Kommentaarid
tegin täna seda desserti :p aga ei tea, kas seda süüakse külmalt v soojalt, panin igaks juhuks külma :) et siis hommikuks.. seda ka, et vaatasin, et suhkrut ei käinudki koore sisse, ma ikka natuke panin, ei tea, kas sai liiga magus... aga igal juhul, megatänud lahedate retseptide eest! ma kohe ka, justnagu, olen hakanud rohkem tegema. varsti lähen koju tagasi, siis saan ka kodus Su blogi uurida ja katsetada. kokaraamatud niikuinii tolmuvad... :o)
ja ma sain aru, et ettenähtud suhkur oli pealeraputamiseks ainult..:) aga ei, magus ei saanudki, sest kasutasin maasikate asemel vaarikaid ja unustasin ära, et need ju töödeldult annavad hapuka maitse, nii et minu oma sai pigem natuke hapukas:) aga digestive all ja magus küpsenud koorene osa peal andis hea tulemuse. kindlasti proovin veel, aga konserveeritud virsiku ja maaaaagusate maasikate, vm muu mittehapuga;)
PS Sinu gurmaani-reisid.. kuidas Sulle African Kitchen meeldis?