neljapäev, 31. juuli 2008

Absoluutne suvelemmik - kukeseened



Niikaua kui mina ennast mäletan, olen olnud hull kukeseente järele. Ja nähes, kuidas nad nädal nädalalt turul aina odavamaks lähevad... no ei saa neid sinna letile jätta. Ostan jälle pool kilokest. Tavaliselt ei raatsi ma neid kuhugi ära peita ja praen neid niisama või ja sibulaga. Vahel segan hapukoort juurde. Lisandiks värske kartul tilliga. Aga seekord võtsin südame rindu ja tegin imelihtsaid kukeseenepirukaid peterselli ja parmesaniga. Lehttaigen on asi, mida ma ise teha kohe tõesti ei viitsi, ma leian, et see vaev ei tasu end ära. Nii et vaja läheb:

1 rull valmis lehttaigent
1 spl võid
hulk kukeseeni
veidi värskeid valgeid sibulaid
peotäis hakitud värsket peterselli
maitse järgi riivitud parmesani
1 muna valge

Sulata tainas ja rulli õhukeseks. Prae sibul, kukeseened võis pruuniks. Lõpus lisa ka hakitud petersell. Lõika taignast 4-nurksed (nt ca 8*8 cm) tükid. Pane igale tükile seenesegu ja riivi peale parmesani. Pööra taignatükk kahekorra ja suru kahvliga ääred kinni. Pintselda munavalgega ja küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures kuldseks.

teisipäev, 29. juuli 2008

Värskust täis külmsupp tsitruseliste ja avokaadoga

Nami-nami kooskokkamine on omadega jõudnud juba 6.-nda osani, mina olen kaasa löönud vist oma 4-s. Kui tavaliselt alustan millestki lihtsast ja klassikalisest (ja vahel selle juurde jäängi), siis sel korral (teemaks külmsupid) alustasin millestki päris veidrast. Šnitti sai taas võetud La Tartin Gourmande'lt.
Supi tegemiseks läheb vaja:

350 ml keedetud vett (külma)
1 avokaado
200 ml apeslinist pressitud mahla
50 ml laimist pressitud mahla
1,5 spl hakitud värsket koriandrit
1-2 spl sojakastet
musta pipart
0,5 spl Demerara suhkrut
1 talisibul (valge osa)

Tegemine on imelihtne - kõik saumikseriga ühtlaseks supiks purustada, külmkapis jahtuda lasta, serveerida! Kuumal suvepäeval väga mõnus ja lisas veel ülimalt tervislik - rasva pole üldse, sobib ka taimetoitlastele, avokaado teeb juuste ja küüntega imesid, koriander puhastab vere ja viib mürgid kehast, tsitruselised tugevdavad oma c-vitamiiniga organismi ja soja on vist üldse kõigi maailma hädade vastu! Tervislikku suve kõigile!

esmaspäev, 28. juuli 2008

Ürdimaskarponega täidetud kana

Nagu juba eelpool mainitud, oli esimeste uue kodu külaliste tuleku eel välja valitud 4 kanalist retsepti. Ühe neist valis Henri välja ja see läks käiku. Aga ega teised saanud ka unustustehõlma vajuda - saab ka need tasapisi ära tehtud. Hetkel on seis 2:2. Siit tuleb siis see nt 2. Retsept on põhiliselt taas BBCGoodFoodist. Mina kasutasin:
6 kanakintsu
5 spl maskarponet (Vigalas toodetud)
1,5 spl peenekshakitud värsket rosmariini
2 küünt küüslauku
soola-pipart
100 gr prosciuttot
1/2 sidruni mahl
törts oliiviõli

Sega maskarpone, rosmariin, hakitud küüslauk, maitsesta. Topi iga kanakintsu naha alla (ära nahka ära tõmba, kergita ainult) lusikatäis segu. Maitsesta õrnalt soolaga ka kana. Mässi iga kana tihedalt prosciuttosse, nii et segu välja ei tuleks (tegelikkuses tuleb niikuinii, aga tegutse selle nimel, et seda võimalikult vähe juhtuks). Prae kuumas oliiviõlis mõlemalt poolt kanad, tõsta ahjuvormi ja küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures ca 25 min. Tõsta kanad välja, pigista kastmesse poole sidruni mahl, sega ja vala see kanadele. Krõbe ja maitsekas! Jällegi üks hea asi, mida külalistele pakkuda, sest kanad saab enne valmis teha ja "riietada". Siis külmas hoida ja pool tundi enne külalisi kiirelt pannile ja ahju. Voila!
PS! Ei kujuta ette, kui palju prosciuttot oleksin pidanud kasutama, et see maskarpone kanasse vangistada. Ja lisaks peaks vist leidma prosciutto, mis ei rebene (jumal teab, kas sellist üldse on).

laupäev, 26. juuli 2008

Vapiano - koht, kus saab šikilt järjekorras seista ***

Mõne aja eest külastasime esimest korda sellist rahvusvahelisse ketti kuuluvat Itaaliapärast söögikohta, nagu Vapiano. Võtsin jupp aega sinna minemiseks hoogu... kuidagi hirmuäratav on, kui kuuled, et tegemist on ketiga. Meenuvad McDonalds, Hesburger... Uudishimu sai seekord õnneks võitu.

Peab ütlema, et mõnus koht. Sisekujundus on šikk ja modernne. Õhku jagub, ruumi ka. Klaasseinad annavad sellist... suurlinnahõngu. Hinnad on normaalsed, nt pastasid saad valida 4-s erinevas hinnaklassis 50, 75, 100 ja 125 eek eest. Portsud igal variandil ühtaselt kopsakad, hind oleneb pastakastmes sisalduvatest toiduainetest. Võtsime pastat, Granchi di fiume (merivähikaste vähisabadega) ja Scampi (hiidrevetid, kirsstomatid ja köögiviljad). Mõlemad olid väga maitsvad, aga erilise elamuse jättis see esimene. Ülimaitsev! Võtsime ka Caprese salati, aga see ei olnud midagi erilist, terve mozzarellapall keskel, terved kirsstomatid ja basiilikulehed äärtel, oliiviõli peal, maitsesta ise kui tahad :). Maitsestamise seisukohalt on lahedad laudade keskel kasvavad tüümiani ja basiilikupotid, kust saab ise naksata. Loomulikult ei puudu laudadelt ka oliiviõli ja balsamico. Pastaportsud olid nii suured, et magustoitudeni me ei jõudnud seekord. Ja kui kohalik värske pasta meeldima hakkas, saab seda ka koju kaasa osta!

Kui nüüd viriseda ka veidi, siis... pastalettide taha tekivad järjekorrad. Ja päris pikalt läheb. Selliselt püstijalatellimise kohalt eeldaks küll veidi kiiremat teenindust.

Ühesõnaga, igati kobe koht stiilseks ja maitsvaks toitumiseks!

neljapäev, 24. juuli 2008

Clafoutis' maania - seekord vaarika-rabarberi oma

Tegelikult kukkus lihtsalt nii välja, et sai suure hooga kaks clafoutis'd järjest tehtud. Pole mingi maania, aga head on nad küll. Minu lemmik on šokolaadi-kirsi, ülejäänud pereliikmetel vaarika-rabarberi clafoutis. Pärit taas selleltsamalt toredalt prantsuse päritolu blogijalt, La Tartine Gourmande.
Minu kohandatud retsepti järgimiseks läheb vaja:
100 gr rabarbereid
150 gr vaarikaid
3 spl jahu
8 spl suhkrut + 3 spl rabarberile
5 spl maisitärklist
2 muna
150 ml piima
50 ml koort
3 spl hapukoort
tuhksuhkrut pealeraputamiseks

Lõika kooritud rabarberid ca 2 cm pikkusteks juppideks (jäta läbimõõt endiseks, siis saad vormi põhja nad otsa peale laduda), sega 3 spl suhkruga ja jäta 0,5-1 h seisma. Mikserda munad suhkruga, lisa tärklis ja jahu, mikserda ühtlaseks. Lisa aeglaselt piim, koor ja hapukoor, sega ühtlaseks. Rasvata vormid sisse (kasuta väiksemaid nõusid, nii tuleb clafoutis kontsistent õigem), aseta põhja vaarikad ja rabarberitükid. Vala peale tainas. Küpseta eelsoojendatud ahjus 180 kraadi juures 35-40 min. Lase veidi jahtuda ja serveeri.
Mul oli siin kaks last, kes põhimõtteliselt ei söö ühtegi kooki, aga selle clafoutis' pärast pidi kakluseks minema. Ja ei... nende kõhud ei olnud mitte erakordselt tühjad! :)
Ja seekord oli seest märg, aga minu meelest oleks jälle pidanud veidi-veidikene vedelam seest olema. Tundub, et peab mõne prantslase leidma, kes õiged nipid kätte näitaks. Või siis mitte alla andma! Samas pean ütlema, et kuna maitse on mõlematel väga hea olnud ja kuna sööjad on mõlemaid kiitnud, siis ei leia ma vist küll piisavalt motivatsiooni clafoutis' lainel jätkamiseks, et leida see ainuõige kontsistents! Oluline on, et maitseks hea ja inimesi rõõmustaks! Aga neid desserte teen kindlasti veel, võibolla tuleb vilumusega ka õige kontsistents. Pidi ta ju nii olema, et harjutamine teeb meistriks!

kolmapäev, 23. juuli 2008

Kaua igatsetud clafoutis - mureli-šokolaadi oma

Ei mäletagi mitme aasta eest see oli, kui nägin ühes ajakirjas imeilusat ploomi-clafotis'd. Võtsin selle plaani, et kui sügis tuleb ja tulevad head eestimaised ploomid, teen ära. Ei tea, millega ma kõik need sügised tegelesin, igatahes mitte clafoutis' tegemisega. Ja sel kevadel oli jälle sügisese ploomi-clafoutis idee idanemas. Nagu ei tulnudki pähe, et on ka teisi variante peale ploomide. Ja siis "jalutasin" ühe oma lemmikblogi La Tartine Gourmande lehtedel ja leidsin isuäratava kirsi-šokolaadi clafoutis'.

Vaja läheb (4 portsu väikestes ca 15 cm läbimõõduga ramekinides)
ca 400 gr mureleid
2 suuremat muna
6 spl vahukoort
1,5 spl maisitärklist
2 spl jahu
60 gr mõru šokolaadi (ca 70 %)
4 spl võid
2,5 spl suhkrut
pealeraputamiseks tuhksuhkrut

Sega 1 muna 1 spl suhkruga. Lisa koor. Sega, lisa 1 spl jahu, sega ja pane kõrvale.
Sulata kuumaveevannis või ja šokolaad.
Löö 1 muna vahule ülejäänud suhkruga, lisa jahu ja tärklis. Sega läbi! Lisa sulanud šokolaad, sega hästi. Sega kaks segu omavahel kokku.
Rasvata vormid, aseta murelid vormide põhja ja vala peale tainas. Küpseta eelsoojendatud ahjus 160 kraadi juures 25 minutit.

Iseenesest sai selline, nagu peab. Sees oli ta vedel küll. Aga minu meelest pisut liiga vedel. Võibolla peaks teinekord küpsetamisaega veidi pikendama või veidi temperatuuri tõstma.

teisipäev, 22. juuli 2008

Laste rõõmuks, vanemate hingerahuks - konservanditud ja E-tud pulgajäätised

Oma kallite õelaste külaskäigu puhuks ja oma kalli lapse rõõmuks valmistasin midagi magusat ja imelihtsat - maasika pulgajäätiseid. Kõik 3 hullusid! Pulgajäätise vormid said ostetud kunagi IKEA-st, aga kindlasti on neid igasugustes köögi ja pudi-padi poodides ka. Eriti hea on nende jäätiste juures see, et seal ei ole ühtegi värvi-, lõhna-, maitse-, säilitusainet ega muid ebavajalikke ja ebatervislikke lisandeid.

Vaja läheb:
hunnik maasikaid (või vaarikaid, mustikaid, mureleid, virsikuid vms)
maitse järgi vahukoort
maitse järgi suhkrut

Kasuta saumikserit, et marjad purustada ja suhkruga segada. Lisa törts vahukoort ja mikserda veel veidi, kuni segu muutub veidi paksemaks. Vala jäätisevormidesse. Pista sügavkülma. Jaga laiali, kui korralikult ära on külmunud! Naudi väikseid rõõmsaid nägusid ja muri suid!

esmaspäev, 21. juuli 2008

Üks lollikindel suleline

Reedel võtsime vastu oma uue kodu esimesed külalised. Andsin Henrile oma 4 erinevat kanavarianti ette, mille hulgast tema valis ühe lollikindla ahjukana. Kana oli eriliselt oluline, sest külla tuli ka üks väike sell, kes eriti muud ei söögi. Ja minu meelest on ühe toreda üheks eelduseks see, et kõigil meetrimeestel oleks kõht ilusti täis. Retsept sai üles korjatud BBCGoodFood-st. Vaja läheb:
1 kana (minu oma oli nt 1,4 kg)
1 kg kartuleid
3 küüslauku
1 sidrun
2 vart värsket rosmariini
6 loorberilehte
100 ml kanapuljongit
100 ml valget kuiva veini

Võita sisse suur ahjupott. Aseta soolaga maitsestatud kana selle kesele. Ümberringi pane pooleks lõigatud kartulid (mul olid värsked ja küll läks ikka aega enne, kui nad valmis said). Soola peale. Lõika terved küüslaugud keskelt pooleks ja pane need poolikud kartulitele. Vala peale puljong ja vein ning küpseta kaane (või fooliumi) all 160 kraadi juures 1 h. Võta välja, raputa kartuleid, lisa sidruniviilud, loorberilehed ja rosmariinilehed. Küpseta ilma kaaneta veel 50 min. Nüüd tõsta kuumus 220-ni ja küpseta veel 30 min. Tõsta ahjust välja, lase veidi kaane all tõmmata ja serveeri.

Väga maitsev, huvitava maitsenüansi annab üsna suur rosmariini, loorberi ja sidruni kogus ning väga mugav - saab varakult juba ahju panna ja selle ajal nt koristada või muid toite ette valmistada.

Magustoiduks pakkusin hooajale omaselt värskeid vaarikaid ja mureleid. Ja külaliste kaasa toodud Kirju koera sarnast Siilikest.

laupäev, 19. juuli 2008

RIBE ****

Esimene kord nägin sellist Tallinna Vanalinnas asuvat restorani nagu Ribe paari kuu eest Stenhusi minnes. Ma olen alati olnud suur firmanimede arvustaja ja mäletan täpselt, kuidas ma kommenteerisin Henrile, et on ikka restoranile veider nimi pandud - Ribe. Mõtlesin, et ei tea, kas jälle mingite omanike esitähed või mis veel. Ja sellest hetkest loen sellest Ribest igalt poolt, küll on ta vaatamata oma noorusele (avati alles 2007) juba Eesti restoranide TOP 50-s auväärsel 11.-ndal kohal, küll kiidetakse teda ajakirjanduses ja küll kuuleb häid sõnu rahulolevatelt klientidelt. Sai siis ka pisut ära proovitud. Päris söömas me ei käinud, aga veidi sai söödud ka. Elamuse igaljuhul!

Alati, kui mainitakse Ribet, mainitakse ka seda, et selles restoranis on praktiliselt igal ajal kohal ja toimetamas ka üks 3-st omanikust. Nii ka täna, niikui ukse kõrval asuvat menüüd silmitsema hakkasime, seisis meie kõrval üks naeratav nägu... ja kohe oli aru saada, et see mees seal lihtsalt kelner ei ole. Menüüd antipastit ei olnud, aga kuna oli isu sooja õhtuga sobiva roosa veini kõrvale midagi näksida, pandi antipasti valik meile ruttu kokku. Klaasiga roosat oli pakkuda kahte sorti - Rose d'Anjou ja Chateau de Calissanne. Valisin esimese! Antipasti koosnes serrano singist, rohelistest oliividest, grillitud suvikõrvitsast ja päiksekuivatatud tomatitest. Kavatsesime sellega piirduda, aga uudishimulik nagu ma olen, hakkasin ka menüüd uurima. Ja kui me nägime menüüs aurutatud sinikarpe kooreses sinepikastmes, siis oli otsustatud (me oleme nende sinikarpide järgi vaikselt haiged, parimad siiani on olnud Cassis linnas Lõuna-Prantsusmaal). Palusime, et kokk teeks neid meile mitte sinepi vaid karrikastmes ja nii ka tehti. Lisatud oli veidi ka tšillit ja koriandrit. Mõnus! Ülejäänud kaste läks alla värske saiaga, mis kõrvale toodi! Rahul, rahul, rahul!

Kuna Ribeskäik oli täiesti ettekavatsemata tegu, siis kahjuks ei ole ühtegi pilti. Aga vaadake nende kodulehekülge http://www.ribe.ee/

kolmapäev, 16. juuli 2008

Think pink - punase veini risotto, Virsiku-maasika puding ja Rose D'Anjou

Mind on pärast Nami-Nami kooskokkamise risotoülesannet haaranud täielik risotohaigus. Veidi kurb muidugi, sest umbes samal ajal, kui sain teadlikuks oma risotoarmastusest, sain ROLE abil teada ka oma riisitalumatusest. Nii ma siis teen ja sööngi risotot nö patuga pooleks. Tänase risoto võiks liigitada teema "kõil lihtne on geniaalne" alla. Ehk siis punase veini ja punase sibula risoto. Magustoiduks oli virsiku-vaarika puding, mille kõrvale sobis imehästi mu lemmikvein - Rose D'Anjou. Aga sellest veidi hiljem.
Risotot teha on lihtne nagu ikka, vaja läheb:
300 gr risotoriisi
1 kl kuiva punast veini
1 suur punane sibul
2 küünt küüslauku
1 spl võid
1 l köögiviljapuljongit
peotäis hakitud peterselli
riivitud parmesani juustu (asutasin 22 kuud laagerdunud Parmigiano Reggianot)

Haki sibul ja küüslauk, sulata potis või ja prae sibul-küüslauk klaasjaks. Lisa riis, sega hästi kuuma või-sibula seguga läbi. Lisa vein, lase keeda, kuni alkohol välja aurab, st ca 5 min. Hakka lisama kulbihaaval kuuma puljongit, jälgides, et järgmist enne ei lisa, kui eelmine kulbitäis on täielikult "kadunud". Kuumus peab olema madal. Toimi nii, kuni riis on veidi al dente. Lisa petersell, sega läbi, kuumuta veel veidi. Enne serveerimist riivi peale pool parmesanist, sega läbi ja teine pool parmesanist raputa risoto peale serveerimisel.

Magustoiduks oli siis mainitud virsiku-maasika puding. Esimesena nägin seda retsepti Oma Maitses (juuli 2008) ja kuna ma olen suur virsikusõber, siis otsustasin järele proovida. Täna otsisin selle retsepti välja ka BbcGoodFood kodulehelt, kust see retsept Oma Maitsesse jõudiski. Ainus vahe oli neil selles, et Bbc käseb peale panna creme fraiche'i ja Oma Maitse 50:50 vahekorras hapukoore-vahukoore. Käiku läks viimane. Omalt poolt lisasin maasikad (sest meie poodide virsikutes ei ole veel piisavalt maitset mu meelest) ja veidi fariinsuhkrut nõutud demerarale. Lisaks ei leidnud ma Rimist mandliküpsiseid, nii et käiku läksid Digestived, mis on muidugi täiesti teine teema. Kokkuvõttes tuli üks teine, aga väga hea dessert :)

Ühesõnaga, vaja läheb:
3 küpset virsikut
100 gr maasikaid
5 Digestive küpsist
200 ml vahukoort + 200 ml hapukoort
50 gr demerara suhkrut
50 gr fariinsuhkrut
Pane ahi grillrežiimil sooja. Eemalda virsikutel kivid ja viiluta viljaliha. Viiluta maasikad. Purusta küpsised käte vahel. Tõsta ahjuvormi põhja küpsised ja peale virsikud-maasikad. Kata vahukoorega segatud hapukoorega. Kõik virsikud-maasikad peavad olema kaetud. Riputa üle suhkrutega. Tõsta grilli alla niikauaks, et suhkur karamellistuks. Mul võttis see oma 15 minutit. Peaks valima suhteliselt paksu hapukoore ja veidi ka vahukoort vahustama, muidu kipub suhkur ära uppuma, nagu mul juhtus. :)
Naudi koos jaheda roosa veiniga!

esmaspäev, 14. juuli 2008

Kojujõudmise puhuks - üdini värske ahjupraad

Peale pooleaastast ootamist ja elu üürikorteris, saabusime eelmisel nädalal oma uude koju. Esialgu ei ole asi nii romantiline muidugi, seda tänu suurele kogusele kastidele-kottidele-pakkidele iga seina ääres, iga kapi peal ja iga asja all. Aga see kolihunnik kaob ka samas päris suure kiirusega nendesse ohtratesse kappidesse, mis me siia teha lasknud oleme.

Igatahes, kojujõudmise tähistamiseks külastasin Keskturgu ja pistsin õhtuse ahjuprae jaoks oma turukotti kõike värsket, mida leidsin - kartulit, herneid, sibula, küüslaugu, kukeseened, puraviku (ühe hiiglase), porgandid, peterselli ja sealiha. Ja muidugi oli vaja ka hääled sisse ajada minu uuele intelligentsele ahjule ja uuele "hingavale" ahjupotile (ostsin IKEAst glasuurimata savist ahjupoti, mida peab enne kasutamist vees leotama, nii täituvad tema poorid veega ja ahjuroog valmib osaliselt aurus, nii ei ole ka rasvainet vaja ning toit jääb mahlasem).



Retsept (tegelikult olematu retsept) on järgmine:


Lao kihiti ahjupotti toiduained, alt alates järgnevalt - kartul (viilud või sektorid), sool, porgand (viilud), värsked herned (või suhkurherne kaunad), puravik (tükeldatud), kukeseened, värske tüeldatud valge ja roheline sibul, värske küüslaugu küüned, veidi võid, soola-pipart, mehine peotäid peterselli, soola-pipraga maitsestatud liha. Küpseta ahjus 200 kraadi juures kuni liha on kuldne ja kartul läbi küpsenud.

neljapäev, 10. juuli 2008

Baccara uudised - seebivabrik taas avatud, valminud ka aroomiteraapilised küünlad

Teatan rõõmuga, et Baccara-rindel on mitmeid uudiseid.


Esiteks, on taas, peale pooleaastast pausi, avatud Baccara seebivabrik. Hetkel on valmis suvelille seep meega (sees kõik Peedult oma käega korjatud suvelilled)
ning niisutav ja kooriv oliiviõli seep (roosipuu eeterlik õli niisutab, kaerakliid koorivad ja nahka toidab suures koguses extra virgin oliiviõli).
PS! Valmistan looduslikke seepe külmprotsess-meetodil. Kasutan kõrgekvaliteedilisi rasvasid, mis mõjuvad nahale niisutavalt, noorendavalt, puhastavalt – kakaovõi, palmirasv, extra virgin oliiviõli, päevalilleõli jne. Aroomi- ja värvainetena kasutan Inglismaalt pärit spetsiaalseid seebiaroome ja -värve või 100% looduslikke eeterlikke õlisid ja taimseid värvaineid (nt mesi värvib seebi pruuniks).







Ja veel... Kas teate sellist linna nagu Grasse Lõuna-Prantsusmaal?! Vaat see on koht, kus toodetakse maailmakuulsate parfüümide jaoks õlisid. Ühesõnaga, maailma lõhnapealinn. Ja Grasse'st on pärit minu aroomiteraapilistes küünaldes kasutatavad eeterlikud õlid (aroomiküünla ja aroomiteraapilise küünla erinevus seisneb selles, et esimese toime on emotsionaalne, meeldiv aroom teeb tuju heaks, aroomiteraapiline küünal aga aitab erinevate probleemide korral, nt lavendli eeterliku õli sissehingamine mõjub lõdvestavalt ja stressivastaselt). Puhtaimad lõhnad, mida tundnud olen. Hetkel on saadaval helelilla küünal lavendliõliga (rahustab, tugevdab organismi) ja roosa küünal palmaroosi ja ylang ylangi seguga (rõõmustav, stressivastane ja seksuaalsust stimuleeriv).

Lisaks on valminud uute lõhnadega aroomiküünlad:

* roosilõhnaline Windsor
* vanillilõhnaline Bali
* laimi ja märja rohu lõhnaline Birma
* orhideelõhnaline Chiang Mai
* freesialõhnaline Johannesburg



Ja last but not the least... the new look!

Aadress ikka jutaraudnask(ätt)hot.ee

kolmapäev, 9. juuli 2008

Uus elu wok-pannile




Mul on juba ammu wok-pann. Mõne aja eest sain teada, et wok-panniga pole midagi peale hakata, kui sul on tavaline elektripliit. Just see mul ongi! Wok peab siiski kuumenema ka külgedelt, mitte ainult alt. Loogiline! Ja nii turgataski mulle pähe, kus ma vokkima hakkan - maal kuppelgrillil. Ja see toimib! Neile, kes sama teha tahab, üks lihtne retseptisoovitus - vokitud köögiviljad sojakastmes.
Vaja läheb:

1/2 lillkapsast (järjekordsed tänud Marile ja Kitse talule)
2 punast sibulat
3-4 küünt küüslauku (peeneks hakitud)
100 gr šampinjone (lisasin ka mõned oma aia puravikud)
1/2 suvikõrvits
punt küüslaugupealseid
ca 20 lehte spinatit
1 porgand (lõigata võimalikult õhukeseks)
punt suhkurhernekaunu
3 cm jupp ingverijuurt (peeneks hakitud)
6 spl sojakastet
tšillipipart (mul oli käepärast chilli explosion segu)
4 spl õli praadimiseks

Aja õli vokil kuumaks, prae kergelt läbi küüslauk, ingver, siis lisa sibul, spinat ja hakitud küüslaugupealsed. Lisa järjest teised köögiviljad - lillkapsas, porgand, seened, suvikõrvits. Sega pidevalt, maitsesta tšilliga. Jäta köögivili veel krõmpsuks, lisa sojakaste. Sega korralikult läbi ja serveeri! Viib keele alla!

Sain kasutada oma aia spinatit ja suhkurherneid. See andis toidule emotsionaalsema varjundi. Ja muidugi oma aia puravikud... paar päeva varem sain lausa panniprae neist teha (õige väikse küll :) ). Ka on valmis vaarikad, avanenud karikakrad ja rukkililled. Nüüd ootan kohe kohe avanevaid kõrvitsaõisi, kolm retsepti ootamas.


teisipäev, 8. juuli 2008

Hommikusöök muffinivormist - peekoni-muna kuhi ja värske kartuli-muna kuhi

Siit tuleb üks lihtne ja kiire hommikusöögivariant munasõpradele ja muffinivormiomanikele. Kujutan ette, et eriti lihtne on niimoodi hommikusööki pakkuda, kui on palju ööbima jäänud külalisi.
Vaja läheb:
kanamune (vastavalt sööjate arvule)
suitsupeekoni viile (igale munale 1,5 viilu)
keedetud värsket kartulit (igale munale ca 1 õhukeselt viilutatud keedukartul)
soola/pipart
värsket tilli ja peterselli

Kuumuta ahi 200 kraadini. Polsterda pooled muffinivormid külgedelt ja põhjalt peekoniga, pooled keedukartuli viiludega (või polsterda küljed peekoniga ja põhi kartuliga või vastupidi). Löö igasse vormi üks muna. Maitsesta soola, pipra ja maitserohelisega. Küpseta ahjus kuni muna on küps ja peekoni-kartuli ääred kuldsed. Serveeri koos oliiviõlis praetud saiaga, mida on hõõrutud küüslauguga!

esmaspäev, 7. juuli 2008

Retseptikatsetused Oma Maitse juulinumbri tarvis

Sai Oma Maitse ajakirja jaoks tapase retsepte katsetatud. Ja nüüd, kui ajakiri juba poelettides, saan neilt ka siin blogiveergudel jutustada.

I katsetus oli lihtsad bruschetta´d tomati ja taheda pestoga

Vaja läheb:

2 väiksemat ciabatta-tüüpi saia
praadimiseks oliivõli
1 küüslauguküüs
4 pehmet ja magusat tomatit
punt basiilikut
50 g parmesani
röstitud metsapähkleid või seedermänniseemneid

Tahedas pestos pole oliiviõli. Vajalik maitsekooslus tekib hoopis lõppviimistlusel ja saiaviilude läbipraadimisel, et selle krõbedat pinda oleks mõnus küüslauguga hõõruda.
Poolita pikuti mini-ciabatta´d ning prae nende lõikepinnad oliivõliga mõõdukas kuumuses krõbedaks. Hõõru pinda kooritud küüslauguküünega, suru siis peale poolitatud tomatid. Purusta või haki juust, pähklid ja basiilikulehed ning puista saiadele. Nirista peale head oliiviõli, maitsesta musta pipra ning vajadusel soolaga. (OM)

Meie valmistasime bruschettasid väligrillil. Kasutasime Rimi ciabattat ja Parmigiano Regiano juustu. Pritsisime enne grillimist saia lõikepindu oliiviõliga, et saaks tulemus, nagu oleks oliiviõlis praetud. Kuna hetkel ei olnud veel saada väga pehmeid ja mahlakaid tomateid, siis grillisime ka neid veidi enne saiale vajutamist, samuti eemaldasime peale grillimist neil nahad. ma ei ole väga suures koguses parmesani fänn, nii et selle kogust vähendasime retseptis. Kõige peale panime rukolat. Väga meeldiv suupiste soojadeks suveõhtuteks jaheda veini juurde, sööjad kiitsid. Järgmisel korral panen tomati alla veel õhukese viilu prosciuttot!

II katsetuseks osutus tortilla roheliste ürtidega


Vaja läheb:

3 keskmist kartulit
1 mugulsibul
4 muna
peotäis basiilikut või spinatit
soola, musta pipart
praadimiseks õli või peekonirasva

Lihtne omletisugulasest „ühikaroog“ on mõnus amps, kui märkad olulist tehnoloogilist eripära – küpsed ja maitsekad köögiviljad segatakse hoolsalt lahtiklopitud munaga. Sel viisil toimides püsib see kopsakas omlett hästi koos.
Tükelda kartul ja sibul õhukeseks ning prae pehmenemiseni. Maitsesta sobivalt. Klopi kausis munad lahti ning lisa siis pisut jahtunud köögiviljasegu ning hakitud maitseroheline. Sega hästi läbi ning vala uuesti vähese õliga pannile. Prae mõõdukas kuumuses kaane all, kuni alumine pind on pruunistunud ja pealmine kergelt hüübinud. Keera siis taldrikut abiks võttes ümber ning pruunista ka teine pool. (OM)

Retsepti alguses vaadates tundus, et "seda toitu oleme ju aegade algusest teinud, kui keedukartulit üle on", aga nii see tegelikult ei ole. Tulemus oli hoopis parem ja ilusam kui tavaline "kartuli peale lahti löödud munad"! Kasutasime naabrimehe kanade mune, eeastimaiseid kartuleid ja koduaia spinatit. Tortilla tuli superilus kuldne ja seda oli lihtne ümber pöörata, võibolla andis sellise tulemuse munade korralik kloppimine ja vahepeal panni puhastamine-uuesti õlitamine.

Vot selline üritus siis sel korral! Oli täitsa tore, osaleks sellistes eksperimentides teinekordki!

neljapäev, 3. juuli 2008

Rabarberid ja maasikad vanillikastme ning purukattega




Ostsin täna endale lõpuks ometi muffinivormid ära. Sellised ilusad sinised ja silikoonist. Ja hea oli, sest mul oli plaanis valmistada õhtul La Tartine Gourmande blogist sellist desserti nagu Stewed Fruit and Vanilla Custard Crumble. Asjaga algust tehes leidsin aga, et olen oma desserdivormid juba uude korterisse kupatanud. Kuidas ma küll nii lühinägelik olin! Ühesõnaga, muffinivormi ristsed said siis tehtud ja serveerimine nägi päris naljakas välja - muffinivorm keset lauda, igaühel lusikas käes! :) Igatahes tasub see asi vaeva, proovige kindlasti. PS! Mina vahetasin originaalretseptiga võrreldes välja õuna ja punased sõstrad ning kasutasin tavalist jahu. Minu retsept sai selline:

Vanillikastmele läheb vaja:
200 ml vahukoort
1/2 vanillikauna
1/4 kl suhkrut
3 munakollast
1/8 kl maisitärklist

Purukate:
1/2 kl jahu
1/4 kl fariinsuhkrut
1,5 spl külma võid

Hautatud viljad:
hulk rabarbereid ja maasikaid
1/2 vanillikauna
2 spl keedetud vett
1 kaneelikang
1/3 kl suhkrut

Vala koor potti, lisa vanillikaun (enne tõmba noaga vanillikaunast seemned lahti ja lisa ka need koore sisse). Lase keema, eemalda tulelt, kata ja pane ca 30 minutiks jahtuma. Võta vanillikaun välja, kuumuta uuesti.
Mikserda munakollased suhkruga. Lisa maisijahu ja sega ühtlaseks. Lisa aeglaselt, pidevalt segades kuum koor. Aja segu uuesti keema, lase sellel pakseneda. See võtab jupp aega madalal tulel. Vala kaste teise kaussi, kata ja pane jahtuma.
Puru jaoks sega kõik puru koostisosad ja näpi sõrmede vahel sõmeraks. Kui või kipub ära sulama, pane vahepeal külmkapi seisma ja jätka siis uuesti.
Aja peeneks tükeldatud rabarberid suhkru, vee ja maitseainetega keema. Kuumuta, kuni rabarber on pehme. Võta välja vanill ja kaneel. Lisa maasikaveerandid ja lase paar minutit veel keeda.
Eelkuumuta ahi 175 kraadini. Võita vormid. Alumiseks kihiks pane hautatud viljad, siis kiht vanillikastet, siis veel hautatud vilju ja peale purukate. Küpseta ahjus ca 30-35 minutit, kuni kuldpruun. Lase veidi jahtuda enne kui serveerid!

kolmapäev, 2. juuli 2008

Imearmsad kombekad kassipojad




Minu sõber, kass Triibu-Triinu Tartust, sai hiljuti maha suure teoga ja tõi ilmale 4 ilusat kassipoega - must, triibuline, valge-hallilaiguline ja valge-mustalaiguline. Kiisud on heast perest ja oskavad juba "potil" liivakastis käia. Üritan siin neile neljale iludusele head peremeest leida. Kes on huvitatud, võib helistada Antsule 56981518 või Kairile 56463618!




teisipäev, 1. juuli 2008

Suverull kodumaistest maasikatest



Sain eelmisel nädalal heteks arvuti taha ja avastasin, et Nami-namis on välja kuulutatud järjekordne kooskokkamine ja teemaks sel korral igasugused rullid - rullbiskviidid ja rullkoogid jms. Tegin siis kohe omapoolse otsa lahti ja alustasin tasa ja targu, lihtsa maasika-kohupiima suverulliga. Kuna ahi oli pisike, siis sai rullist sujuvalt toru, kuna biskviit lihtsalt oli nii kitsas. Aga ega see maitset sega. Kasutatud sai Elva turult ostetud kodumaiseid maasikaid, naabrimehe kanade värskelt munetud mune ja kodumaist Ricotta tervisekohupiima.

Taigen:
3 muna
3 kuhjaga supilusikatäit suhkrut
3 kuhjaga supilusikatäit jahu
1 supilusikatäis kartulitärklist
1/4 tl küpsetuspulbrit
2 tl kakaopulbrit

Täidis:
200 gr kohupiima
200 ml vahukoort
2/3 kl suhkrut
1/4 sidruni mahl
hunnik maasikaid

Vahustasin munad suhkruga heledaks vahuks, segasin juurde jahu, tärklise ja küpsetuspulbri. Valasin pool taigent küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile. Segasin ülejäänud taignasse kakao, valasin peene nirena kakaotaigna heleda taigna sekka. Küpsetasin 200 kraadises kuumuses ca 10 min. Võtsin ahjust välja, kummutasin biskviidi teisele küpsetuspaberile, mis oli eelnevalt suhkruseks tehtud. Keerasin biskviidi koos uue küpsetusaberiga rulli ja panin rulli jahtuma.

Täidiseks vahustasin vahukoore suhkruga, lisasin kohupiima ja sidrunimahla. Segasin juurde hulga tükeldatud maasikaid. Osa maasikaid surusin suhkruga toormoosiks.

Kui taigen oli jahtunud, rullisin biskviidi lahti, määrisin toormoosiga ja katsin kohupiimaseguga, rullisin tagasi kokku, lasin veidi seista ja serveerisin päikselises aias! :)


Oli väga maitsev, aga järgmisel korral teeksin veidi väiksema jahukogusega. Saaks õhulisem. Ja kindlasti suurel ahjupannil!