Hurraa, ongi käes! Paari tunni pärast lendame Türki. Ega midagi kirjutada sellest polegi, kirjutasin juba mõned teemad eespool, siin. Lihtsalt et, nägemiseni nädala pärast!
Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin . Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht. Taigna jaoks läheb vaja: 200 gr jahu 50 gr suhkrut suts soola 100 gr külma võid 1 munakollane 1 spl maitsestamata jogurtit Kreemikihi jaoks: ca 700 gr tükkideks ...
Kolm on kohtu seadus, eksju? Nii et postitan siis jutti kohe kolmanda magustoidu rabarberi teemal! Millest me siin kevade hakul ikka muust räägime, kui umbrohust, rabarberist ja natuke sparglist ka sekka. Prantsuse ahjupannkooki ehk clafoutid olen ma siin varemgi teinud, viimati mirabellidega , ükskord varem vaarikatega ja virsikutega, siis jälle šokolaadi ja murelitega , täna jätkan rabarberiga. Tegelikult on see põldmarjadega Bretooni far ka üks clafoutis lähisugulane. Nii et üks tõeliselt populaarne külaline siin minu Võrratus maailmas. Asi on lihtsalt selles, et clafoutis valmistamine on lihtne ja tulemus ääretult maitsev. Nüüdseks oleme avastanud, et kõige rohkem meeldib meie perele see küpsetis siis, kui ta on peaaegu jahtunud. Sööme seda samamoodi nagu kodumaist saiavormi, külma piimaga. Kui clafoutis ahjust välja tuleb, siis on tegu millegi pudingilaadsega, kuid kui veidi kannatada (mis ei ole üldse lihtne, kui ahjuvormist selliseid magusaid aroome eritub), siis ta...
See on nüüd selline kiire roog, et ei saa valmistamist alustadagi, kui juba ongi valmis. Mis on ju supertore, kes ikka tahaks tundide viisi kuuma pliidi ees tammuda. Ma arvan, et see peaks olema üks maailma parimaid (ja tervislikumaid) fast food ´e üldse. Ja selle maitsva roa eest, mida meie pere nüüd kindlasti nii mõnelgi korral sööb (ja äkki õnnestub külalistelgi vahel jaole saada) pean ma tänama oma kallist õde Evat, sest just tema saatis mulle retsepti, kui minu ajus hetkel kulinaarne auk valitses ja ma appi hüüdsin. Igatahes aitäh, Eva, olime kõik vaimustuses, kaasa arvatud Mann! Vaja läheb: 4 küünt küüslauku 3-4 cm jupp ingverit 1 suur porgand 1 paprika 1 väike suvikõrvits ca 300-400 gr lõhefileed ilma nahata 50 ml sojakastet 25 ml magusat tsillikastet oliiviõli praadimiseks Haki küüslauk ning ingverijuur peenikeseks. Porgandist, paprikast ning suvikõrvitsast lõika peened ribad. Prae küüslauk ja ingver oliiviõlis kuni nad on klaasjad. Lisa köögiviljaribad, prae mõned minutid, ise...
"Samba, sake ja tsillikaun - maid ja maitseid avastamas" on minu pea pooleteise aasta pikkuse töö vili. See on retseptidega reisiromaan, mis on äärest ääreni täis meie ümbermaailmareisi seikluseid (muuhulgas meenutused öödest Rio de Janeiro slummis automaadivalangute saatel, džunglimatkad Austraalia vihmametsades ja Malaisia metsikutel jõgedel, unustamatu sünnipäevapidu Bangkoki kuumas öös, kohtumine maoga omaenda kodus ja ujumine hiigelkilpkonnaga Suurel Vallrahul, Tai pulm, elu moslemiperes, külaskäik Vietnami mägirahvaste juurde, pidu Tōkyō kesklinna minikorteris, elamine Samoal seinteta majas jne jne), teel kohatud põnevaid inimesi, kogetud emotsioone ja muidugi parimaid maitseelamusi Brasiiliast, Arentiinast, Tsiilist, Samoalt, Uus Meremaalt, Austraaliast, Malaisiast, Hong Kongist, Taist, Hiinast, Vietnamist ja Jaapanist. Retsepte jagasid meiega meie kallid sõbrad üle maailma ja neid sai kogutud terve teekonna jooksul! Kõik retseptid, kokku ligi 50 erinevat, said hiljem...
Kui tahad kodust toitu, seda kõige kõige kodusemalt maitsvat toitu, siis on minu Manni 78-aastane vanavanaema just õige inimene, kelle juurde minna. Ta on nagu eestimaise toidu sammas, perfektse mäluga, võib siiani üles loetleda detailselt, mida tema ema omal ajal lõunaks või õhtuks valmistas. Siiamaani jookseb ta köögi ja söögitoa vahel kergelt nagu polekski varsti 8 kümmet täis. Hoog on veel sees suur, kuna peale pensionile jäämist töötas ta üle 10 aasta kohvikus kokana - hommikul turule, kotid liha täis, bussiga esimesena kohale, päev auravas köögis ja viimasena koju. Vot nii elataksegi kaua! Igatahes, täna pakun teile tema moodi valmistatud pannišašlõkki, vaja läheb: 300-400 gr sealihatükke (ca 4*4 cm, parem veidi läbikasvanud, nt küljetükist) 1 suur salatisibul õli soola pipart 150 ml äädika-vee segu (lahjenda endale sobiva kangusega marinaadiks) keedetud vett Lõika sibul õhukesteks rõngasteks, pane kaussi. Tõsta sibula peale lihatükid. Maitsesta soola ja pipraga. Vala peale äädik...
Kommentaarid