Hurraa, ongi käes! Paari tunni pärast lendame Türki. Ega midagi kirjutada sellest polegi, kirjutasin juba mõned teemad eespool, siin. Lihtsalt et, nägemiseni nädala pärast!
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht...
Kui tahad kodust toitu, seda kõige kõige kodusemalt maitsvat toitu, siis on minu Manni 78-aastane vanavanaema just õige inimene, kelle juurde minna. Ta on nagu eestimaise toidu sammas, perfektse mäluga, võib siiani üles loetleda detailselt, mida tema ema omal ajal lõunaks või õhtuks valmistas. Siiamaani jookseb ta köögi ja söögitoa vahel kergelt nagu polekski varsti 8 kümmet täis. Hoog on veel sees suur, kuna peale pensionile jäämist töötas ta üle 10 aasta kohvikus kokana - hommikul turule, kotid liha täis, bussiga esimesena kohale, päev auravas köögis ja viimasena koju. Vot nii elataksegi kaua! Igatahes, täna pakun teile tema moodi valmistatud pannišašlõkki, vaja läheb: 300-400 gr sealihatükke (ca 4*4 cm, parem veidi läbikasvanud, nt küljetükist) 1 suur salatisibul õli soola pipart 150 ml äädika-vee segu (lahjenda endale sobiva kangusega marinaadiks) keedetud vett Lõika sibul õhukesteks rõngasteks, pane kaussi. Tõsta sibula peale lihatükid. Maitsesta soola ja pipraga. Vala peale äädik...
Kes on lugenud minu kahte eelmist postitust Mykonosest ja Parosest teab, et istusime taaskord praamile ja jõudsime piltilusale Santorinile! Ettevaatust, kuna tegemist on äärmiselt fotogeenilise kohaga, siis on postituses rikkalikult fotosid! :) Kui aus olla, siis ma natuke isegi kartsin Santorinile minekut. Kartsin pettuda. Mõtlesin, et kindlasti on tegu mingi täieliku turistilõksuga. Õnneks polnud mu hirmul alust. Või õigemini, võibolla oleks olnud ka, kui oleksime reisinud Santorinile südasuvel, mitte maikuus. Sest südasuvel on Santorini nii inimesi täis, et päiskeloojangu vaatamiseks on tänavalgi raske kohta leida. Meie saime Santorinit nautida uhkes privaatsuses ja saime täieliku elamuse! Aga alustame algusest! Esiteks sõitis praam Paroselt Santorinile hirmus kaua ja küll mul oli hea meel, et olin omale soojad riided kaasa võtnud. Praamid on nii jääkülmaks konditsioneeritud, et ilma paksude riieteta saaks raudselt köha ja nohu kaasa! Ronisime siis praamilt maha ja hakkasime transpo...
Kirjutasin juba korra varem , et kui H-ga tuttavaks sain, lähtusin rahvatarkusest "armastus käib kõhu kaudu" ja küpsetasin plaaditäite viisi H lemmikuid - tuuletaskuid. Ja ma mitte ainult ei küpsetanud, vaid tassisin neid käe otsas improviseeritud koogitornis kohale. Suutis mul vist pea väga sassi ajada :). Aga siiamaani tundub, et mõjus! Vanarahvas ikka teadis, mis rääkis. No ja nüüd pole ma neid hõrgutisi aastaid enam teinud. Piinlik, piinlik! Kogu selle aja on H pidanud tuuletaskuid poest ostma. Ja noh, on ka täitsa hea olnud. Aga tegelikult, tuleb tunnistada, oli asi selles, et me olime ära unustanud, kui maitsev on üks värskelt kodus küpsetatud tuuletasku, mis on äärest ääreni täis värskelt valmistatud kohupiimakreemi. Ja neid valmistada ei ole üldse mitte keeruline. Keedutaigna jaoks läheb vaja: 2,5 dl vett 100 g võid 120 g nisujahu suts soola 1 tl suhkrut 2-3 muna Kohupiimakreemi jaoks läheb vaja: 200 gr kohupiima 2 dl vahukoort 1 dl suhkrut Aja vesi keema, lase või v...
Neile, kes selle pealkirja peale tulid otsima uusi imetablette võin kohe ära öelda, et vastus on lihtne - tuleb see pasta ise käsitsi valmis teha. Ja sellest siin järgnevalt juttu tulebki. Lisaks kokaraamatute vahel olevatele ajaleheribadele on mul ka üks nimekiri. Sinna panen kirja kõik hõrgutised, mis lähiajal plaanis on ja mis ei tohiks meelest ära minna ja mis ilma selle nimekirjata tingimata meelest läheks, see on järgi proovitud ja tõestatud. Ja selle nimekirja kõige väärikam (loe: puhta rauk) on käsitsivalmistatud pasta. Teised nimekirjalised tulevad ja lähevad, pasta jääb. Kuni eilseni. Esialgu oli mul vabandus endale olemas - mul ei ole pastamasinat. Siis lugesin raamatut Tasting Tuscany, kus kirjeldati, kui imelihtne on pastat valmistada ka ilma igasuguse masinata. See oli mitme kuu eest. Siis järgnes vähemalt 20 õhtut (ilma liialdusteta), mil mõtlesin, et homme ärkan vara ja hakkan pastat meisterdama. Aga hommikuti ma nii ei mõelnud - tundub, et pastategu ei ole varajaste ho...
Kommentaarid