neljapäev, 29. mai 2008

Brownies - õige magus!!!



Brownies peaksid olema šokolaadiruudukesed, aga kuna minul oli kodust minema jalutanud küpsetuspaber ja täiesti olemas olis aberist muffinipaberid ja Maria spetsiaalselt nõudis sokolaadikooke, mida saaks näpu vahelt süüa nagu lasteaias, siis tulid seekord ringikujulised šokolaadiruudud :).

Õiged Brownied peavad pealt olema heledamad, kuivad ja pragunevad, seest veidi niisked. Nii nad umbes tulidki. Tellija (Mann) jäi ülimalt rahule ja ütles, et just neid oligi vaja. Retset on pärit Nami-namist.

Vaja läheb:

PS! mina kasutasin 1/2 osas Kalevi 56% metspähkli Bitterit ja 1/2 osas Henri poolt mulle Inglismaalt toodud kvaliteetsetest Ghaana kakaoubadest tehtud 85% šokolaadi.
Kreekapähklid asendasin mandlitega.
Vanilliekstrakti mul ei olnud.
Väikse osa suhkrust asendasin fariinsuhkruga.

Toimi nii:
Vooderda 24x24 cm koogivorm küpsetuspaberiga (või pane ahjuplaadile valmis hulk muffinipabereid, nagu mina tegin) ning pane ahi 170˚C peale kuumenema. Sulata või ja šokolaad veevannil või mikroahjus. Klopi munad ja suhkur elektrimikseriga vahule. Lisa sulanud šokolaadi-võisegu ning sega ühtlaseks. Lisa jahu, sool, hakitud pähklid (ja vanilliekstrakt), sega täiesti ühtlaseks. Kalla tainas vormi(desse) ning küpseta 170kraadises ahjus 30-35 minutit (väikeste vormide puhul on 25 kraadi piisav), kuni kook pealt kuiv tundub. Serveeri soojalt või lase vormis jahtuda, siis tõsta vormist välja (ning lõika tükkideks).

kolmapäev, 28. mai 2008

Kreemjas rabarberikook



Sattusin selle koogi peale siin ja seal, ühes blogis ja teises foorumis. Lõpuks, kui olin näinud imeilusaid Thredahlia tehtud koogipilte, siis otsustasin ära proovida. Retsept on algselt pärit ühest 2003. aasta Pereköögist, sealt sai see Nami-nami retseptlasse ja sealt edasi Thredahlia juurde ja sealt ma selle lõpuks üles korjasingi! Minu pildid kahjuks nii imeilusad ei ole seekord, kuna kook valmis kl 22.30 ja selleks kellaajaks oli ilusast suvevalgusest saanud hämar õhtuvalgus. Mis on muidu väga ilus ja tore, aga mida toidufotod just ülearu ei armasta :).


Retsept näeb välja selline:



Sega jahu, küpsetuspulber, suhkur ja jahtunud sulavõi ühtlaseks tainaks. Vajuta tainas Ø 26 cm koogivormi põhja ja äärtele ning pane 30 minutiks külma. Seejärel küpseta 200kraadises ahjus 10 minutit. Koori ja tükelda rabarbrid. Sega omavahel rabarber, suhkur, kaneel, kardemon ja jahu ning kalla vormi. Vahusta munakollased, sega koorega ja vala samuti vormi. Küpseta kooki veel 30 minutit. Täidis peab jääma pehme ja kreemjas. Lase jahtuda, nii muutub pirukas tahkemaks ja seda on kergem lõigata.Soovi korral serveeri kooki vahukoore või vaniljejäätisega.

Kook on superhea, tõesti. Aga:

1. mina ei leidnud eile poest kardemoni ja kuna olin esmaspäeval ühest Tallinna väiksest söögikohast toidumürgituse saanud, siis ei olnud ka jaksu teisi poode kammima minna;
2. mul oli kodus ainult 2 dl vahukoort, teine kord panen kindlasti nõutud 3 dl
3. meie pere jaoks oli kook veidi liiga hapu, seda isegi koos vaniljejäätisega.
4. Minu meelest sai tainast veidi liiga vähe.

Kahest viimasest punktist ajendatuna teen järgmine kord seda kooki (ja järgmisi kordi tuleb veel je veel selle koogi puhul) sellise retsepti järgi:


teisipäev, 27. mai 2008

Karulaugu risotto väikse puravikuga

Nami-namis on käimas aktsioon Kokkame koos # 4 ja teemaks on risotto.

Tänaseks oli risotto niikuinii plaanis ja täna hommikul juhuslikult märkasin, et sama teema on võetud ette ka kooskokkamise sildi all. Nii et sain seekord esimese pääsukese õite vara valmis - vähem kui 24 h jooksul väljakuulutamisest.

Risottosid on sadat sorti, oma retseptiotsingutel sattusin selliste huvitavate variantide peale nagu Risotto rohelise õunaga, must-valge risotto kuivatatud mustade ploomidega, suitsujuustu risotto šampanjaga, risotto kõrvitsaõitega (see võib küll ilus olla) ja eriti huvitav oli risotto mustikate ja vorstidega. Aga sellised huvitav-erilised katsetused las jäävad järgmiseks korraks, kui ma juba "kogenud" risottomeister olen (loe: 1 kord juba risottot teinud).

Risotto juures on oluline kasutada õiget riisi, mina kasutasin Veski-Mati risottoriisi ja sobis hästi. Põhilised risotoriisi sordid on arborio, carnaroli või vialone nano. Risoto struktuur peab olema kreemjas, see saavutatakse segamise, õige riisisordi ja vedeliku järk-järgulise lisamisega.


Niisiin, katsetamisele läks Karulaugu risotto puravikuga. Põhiretsept ja õpetused said võetud Thredahlia blogist. Mõningate pisimuudatustega siiski.

Vaja läheb:

50gr sibulat
40 g võid
250 g risotoriisi
100 ml kuiva valget veiniõ
ca 800 ml aedviljapuljongit
kuni 100 g karulauku
15 g Parmesani, riivitult
veidi kuivatatud puravikke

Muudetud on parmesani kogust - ma ei armasta seda suurtes kogustes, nii et minu risotto sees oli parmesani maitse õrn, nii, nagu mulle endale meeldib. Ehk siis, seda võib suurendada, kellele meeldib. Samuti lisasin ma puravikke, mida originaalretseptis ei olnud.

Lase valmis puljong keema ja keera kuumus väiksemaks. Sulata või potis ja lisa peenelt hakitud sibul. Prae klaasjaks. Lisa riis ning sega nii, et kogu riis saaks võiga kaetud. Kuumuta, kuni kõik terad on kuumad. Lisa vein ja lase täielikult aurustuda, kuni riis ja sibul on jälle kuivad.Lisa kulbitäie kaupa kuuma puljongit ja sega. Uus kulbitäis lisa alles siis, kui eelmine on pea täielikult imendunud. Jätka puljongi lisamist ja keetmist kuni riisiterad on küll pehmed, kuid siiski "al dente", sest riis valmib iseenda kuumuses tulelt võttes edasi. Keera kuumus maha ja lisa hakitud karulauk ja hakitud seened (kuivatatud seeni peab enne soojas vees lasma vähemalt pool tundi seista, siis tuleb liigne vesi välja pigistada ja seened hakkida). Lase risottol mõni minut seista. Klopi risottosse riivitud Parmesan.

esmaspäev, 26. mai 2008

Kevad on seekord kannus!



Kui eelmisel korral sai kevad (loe: rabarber) kommidesse pandud, siis sel korral sai rabarberist ilusat roosat morssi tehtud. Retsept on võetud Nami-namist ja näeb välja järgmine.


Vaja läheb:






Ja teguviis selline:

Vali välja punase koorega rabarbrivarred - tuleb ilus roosa morss. Pese puhtaks, ära koori. Lõika paarisentimeetristeks juppideks, pane veega keema. Kui vesi on keema tõusnud, keera tuli vaiksemaks ning lase kaane all tund aega tasakesi podiseda. Tõsta pott tulelt, kurna läbi sõela. Lisa vedelikule suhkur ja sega läbi, et suhkur korralikult ära sulaks. Jahuta. Serveeri!


Superhea aseaine, kui laps on armunud poemahladesse. Ainuke probleem on, et kuna see on palju maitsvam, kui poemahlad, siis saab hirmus kiiresti otsa :)

Pestode kahevõitlus


Täna võistlevad meie koduköögis kaks päiksekuivatatud tomatitest tehtud pestot - poest ostetud pesto vs kodus värskelt valmistatud.

Võistleja nr I - Tigullio Gran Pesto Siciliana. Koostis: poolkuivatatud tomatid, päevalille õli, ricotta juust, basiilik, kartul!!!, Grana Padano juust, Pecorino Romano juust, küüslauk, tšilli, sidrunihape, india pähklid ehk nakrad (vasakul pildil esiplaanil)

Võistleja nr II - täitsa kodune. Koostis: päiksekuivatatud tomatid (150 gr), küüslauk (2 küünt), seedermänni seemned (25 gr), Parmiggiano Reggiano juust (15 gr), Extra Virgin oliiviõli, kild tšillit ja meresoola. (paremal pildil esiplaanil)

Värv on kodusel ilus punane, poe omal oranž. Aga see iseenesest võib tulla basiilikust, mis poepesto sees oli. Maitsevahe oli aga suur ja tõsine - poepestol oli mingi võõras kõrvalmaik, kodusvalmistatud oli aga selgete äratuntavate maitsete segu. Igatahes läheb võit 1:0 kodupesto kasuks!
Kellel on huvi sellise Itaaliast pärit toidu, nagu pesto, kohta rohem teada saada, siis Thredahlia kirjutab sellest põhjalikult ja ilusti siin!

Uued koduloomad

Paar nädalat ei saanud Peedul käia ja juba olid uued elanikud sisse kolinud. Noh, mitte päris sisse, välja pigem, või siis tiiki. Meie tiigis on nüüd lisaks kümnele priskele punasele ja punase-roosakirjule kuldkogrele üks pardipaarike. Tunnevad end seal päris tugevalt, tantsivad ja kudrutavad. Istuvad silla peal, minul vaja vett võtta, nemad veidi prääksuvad, ujuvad paar meetrit eemale, kui mul vesi võetud, tulevad jälle vana sooja koha peale tagasi. Ei nad karda trimmerit ega lähenevaid inimesi. Väga tore muidugi, Mannil koguaeg kino! Lisaplussiks see, et nad puhastavad tiiki, mida me ise ei saa hetkel puhastada, kuna võime taimedega koos kalamaimud välja tirida.





Üldiselt oli kevad jõudsalt edenenud - mandliõitest olid järel ainult rootsud, nii mets- kui aedmaasika magusad õied vaatasid lehtede vahelt välja, aiaäärtes laiusid meelespea mered, kuutõbiserohi oli enda alla võtnud teise jupi aiapinda ja hernetaimed olid juba väiksema pöiaikkused. Eine roheluses ja värske õhk! Juba 3 päeva pärast tagasi!








neljapäev, 22. mai 2008

kolmapäev, 21. mai 2008

Kolmel moel kolm korda kolm sparglit



Viies katse Keskturult spargleid saada õnnestus - Uus-Kongo talu letis, müüja ees kinnises poolläbipaistvas karbis ta oligi, kulinaaria "valge kuld". Hind on tal kullale vastavalt krõbe, aga see oli juba ette teada. Ostsin siis veidi üle 200 grammi, mis tegi täpselt 9 vart. Mis sobis hästi, sest plaanis oli teha sparglit 3-l erineval moel.

Spargel tuleb igal juhul ette valmistada ühtmoodi: pese spargel, naksa ära puitunud varreosa, soovi korral koori pealt veidi koort ära.


I Spargel röstitud seedermänniseemnetega (retsept Nami-namist, ära jätsin laimi mahla)

Vaja läheb:
spargleid
veidi seedermänniseemneid
meresoola
suts võid

Rösti kuival pannil seemned ja pane ootele. Keeda spargleid soolaga maitsestatud vees ca 4 min. Sulata pannil või. Pane taldrikule sparglid, peale seemned ja sulavõi.

II Spargel parmesani juustuga(retsept Nami-namist)

Vaja läheb:
spargleid
oliiviõli
meresoola
Parmesani juustu

Eelkuumuta ahi 200 kraadini. Piserda vormi põhja oliiviõliga, pane sparglid vormi, maitsesta meresoolaga ja pritsi peale oliiviõli. Küpseta ca 10 minutit, küpsetamise lõpuosas keera sparglid teistpidi. Võta sparglid välja, aseta taldrikule ja riputa peale parmesaniliistakuid.

III Spargel prosciuttosse mähitult (retsept Lucullian Delight'st)

Vaja läheb:
spargleid
oliiviõli
meresoola
Prosciutto sinki, sama palju kui on spargleid

Eelkuumuta ahi 200 kraadini. Piserda vormi põhja oliiviõliga, keera iga spargli varre ümber prosciutto viil, pane sparglid vormi, maitsesta meresoolaga ja pritsi peale oliiviõli. Küpseta ca 10 minutit, küpsetamise lõpuosas keera sparglid teistpidi. Võta sparglid välja, aseta taldrikule ja serveeri soojalt.






Minu isiklikud lemmikud olid seedermänniseemnetega ja parmesaniga. Prosciutto tappis minu meelest spargli õrnalt pähklise maitse. Kuigi, grillitud prosciutto on iseenesest maitsev ;)

Baccara küünlad


Ikka needsamad omavalmistatud sojavahast aroomiküünlad. Mulle meeldib, kuidas kõlab sõna Baccara, sellepärast ongi Baccara küünlad ja sellpärast ka "B" täht mu küünalde pitsatitel:). Ja lisaks ühele lõbusale kaardimängule on bakkara ka roosisort, mis ju lõhnab samuti hästi nagu minu küünlad. Nagu ikka, lõhnavad minu küünlad maailma eri paikade moodi. Olemas on hetkel järgmised küünlad:

net w ca 150 gr/ põlemisaeg ca 35h/silindrikujuline klaas

Salzburg lõhnab nagu šokolaadikook kirssidega parima magusameistri juures (tumepunane, pruunika varjundiga)

Marrakech lõhnab nagu Maroko souk - vürtside mäed ja apelsinide kuhjad (oranžikas punane)
Buckingham lõhnab nagu varasuvised sireliõied Inglise parkides (roosa)

Provence lõhnab nagu värske kastene rohi suvehommikul (roheroheline)


Belize lõhnab nagu mimoosiväli Kesk-Ameerika metsades (õrnroosa)



net w ca 50gr/ põlemisaeg ca 18h/koonusjas klaas (pilte vaata siit)

Copacabana lõhnab nagu rummikokteil kookospähklikoore sees Copacabana päikselisel rannal (pruunikas)
Peach Melba lõhnab nagu legendaarne vaarika-virsikudessert Ritzi restoranis (kollane)
Cadiz lõhnab nagu värske kurk ja melon mereäärses tapasebaaris (rohekassinine)
Amazonas lõhnab nagu aurav roheline tee troopilise vihma ajal (sinakasroheline)


Lisan juurde, kui juurde tekib. Kellel huvi, võiks mulle kirjutada aadressil
jutaraudnask(ätt)hot.ee


NB! Osad saab kohe kätte; kui otsa saavad ja materjal on mul olemas, saab ca 4-5 päevaga; kui materjali pole, siis läheb paar nädalat. Marrakech'i ja Provence'i soovi korral läheb aega mõni nädal!!!


Aita mul järgmiseid küünlaid enda soovidega sobitada ja vasta paremal pool olevale küsitlusele!

Meeldetuletuseks kopeerin eelmisest küünlateemalisest postitusest paar fakti sojavaha kohta:

Sojavaha on tavalisest parafinist parem mitmel põhjusel:
* on 100% looduslik (seega ka keskkonnasõbralik, kuna laguneb täielikult ja seda toodetakse taastuvatest loodusvaradest)
* sojavaha ei eralda pratiliselt põledes tahma, mida ei saa parafiini kohta öelda
* sojavaha on ise täiesti lõhnatu, nii et aroomid on puhtamad ja pääsevad paremini esile
* sojaküünal põleb kuni poole kauem sama suure parafiinküünlaga võrreldes
* sjavahaplekke on kerge eemaldada, vaja on lihtsalt sooja vett ja seepi
* sojavaha põlemisel jääb küünlaklaas praktiliselt puhtaks, nii et ilus leek on kuni küünla lõpuni ilusti paista


teisipäev, 20. mai 2008

Pagana tehnika

Läks katki. Arvuti nimelt. Eks ma pisut aimasin ka, kui juba jupp aega pidi vasakut kätt kasutama juhtme kinnihoidmiseks ja lõpuks lisaks ka juhtme keerutamiseks, et kontakti saada. Kui arvutimehega ühendust võtsime, tuli välja, et kõige hullem asi, mis teha saab sellise probleemi puhul, on juhtme keerutamine ja niimoodi kontakti otsimine. Ta olevat päris hirmsasti läbikärsatatud eksemplare juba näinud. Hoidsin siis hinge kinni! Ja tundub, et Jumal hoidis meid seekord. Asi ei olnudki väga hull. Aga paranduses on arvuti siiski ja paar päeva ei ole suurt uudist oodata.
Nädalavahetusel lähen Peedule, loodetavasti saan sealt lisaks kevadise Peedu pildikesi-lookesi järgmiseks nädalaks. Ka sain lõplikult läbi Frances Mayes "Aasta maailmas", kust sai ka üks toit järele proovitud - Peperoni ripieni, mida pakkus autorile ja ta kaaslasele ühes Napoli trattorias kohalik Mamma. Aga sellest juba siis kui tehnika jälle inimestele järele jõuab! Praegu saan aegajalt halastuse korras Henri tööarvutisse toksida. Ja keda huvitab, siis valmisid ka uued ja kevadiselt värvikad küünlad - värske rohu lõhnaga rohe-roheline (üks mu isiklikust kolmest lemmikust), tumeroosa sirel (teine lemmik), kirsi-šokolaadi tumepunane, oranživärviline idamaised vürtsid apelsini, laimi ja geraaniumiga ja õrnroosa mimoos (mmm, kolmas isiklik lemmik).

pühapäev, 18. mai 2008

Kuldsed praekalad tädi Helja moodi


Eelmise nädala esimene kolmandik oli meie peres kõike muud kui kulinaarne, pigem võiks seda laatsaretiks nimetada. Mina tegin otsa lahti, kolmapäevaks oli minu maitsmis ja haistmismeel nagu peoga pühitud. Ja siis jätkas Maria samas vaimus. Ühesõnaga, soov midagi köögis teha tuli enamvähem tagasi laupäevaks ja sel korral saabus see koos kalaisuga. Mul oli suts heigifileed ja mõtisklesin siis, mis sellega teha. Ja tegin praekalasid oma tädi Helja retsepti järgi, hästi lihtne ja traditsiooniline oma headuses.

Vaja läheb:

400 gr valge kala fileed (minul oli heik)

1 muna

pool klaasi jahu

pool klaasi piima

soola/pipart

muskaatpähklit

Serveerimiseks sidrunit (sellest pressitud mahla) ja värsket peterselli või tilli.

Lõika fileed parajateks tükkideks. Sega kokku muna, jahu, piim, sool, pipar, riivi segusse veidi muskaatpähklit (piima ja jahu kogused ei pruugi mul väga täpsed olla, segu peaks vedelama pannkoogitaigna moodi tulema). Kuumuta pannil õli, pista fileed ükshaaval muna-piima-jahu segusse ja prae pannil mõlemalt poolt kuldpruuniks. Valminud kaladele pigista peale sidrunimahla ja raputa värsket rohelist.

Sobib nii kartuli kõrvale kui niisama soojaks või külmaks suupisteks. Isegi muidu mitte väga suurele kalasõbrale Mariale läks väga hästi peale!