Baccara küünlad


Ikka needsamad omavalmistatud sojavahast aroomiküünlad. Mulle meeldib, kuidas kõlab sõna Baccara, sellepärast ongi Baccara küünlad ja sellpärast ka "B" täht mu küünalde pitsatitel:). Ja lisaks ühele lõbusale kaardimängule on bakkara ka roosisort, mis ju lõhnab samuti hästi nagu minu küünlad. Nagu ikka, lõhnavad minu küünlad maailma eri paikade moodi. Olemas on hetkel järgmised küünlad:

net w ca 150 gr/ põlemisaeg ca 35h/silindrikujuline klaas

Salzburg lõhnab nagu šokolaadikook kirssidega parima magusameistri juures (tumepunane, pruunika varjundiga)

Marrakech lõhnab nagu Maroko souk - vürtside mäed ja apelsinide kuhjad (oranžikas punane)
Buckingham lõhnab nagu varasuvised sireliõied Inglise parkides (roosa)

Provence lõhnab nagu värske kastene rohi suvehommikul (roheroheline)


Belize lõhnab nagu mimoosiväli Kesk-Ameerika metsades (õrnroosa)



net w ca 50gr/ põlemisaeg ca 18h/koonusjas klaas (pilte vaata siit)

Copacabana lõhnab nagu rummikokteil kookospähklikoore sees Copacabana päikselisel rannal (pruunikas)
Peach Melba lõhnab nagu legendaarne vaarika-virsikudessert Ritzi restoranis (kollane)
Cadiz lõhnab nagu värske kurk ja melon mereäärses tapasebaaris (rohekassinine)
Amazonas lõhnab nagu aurav roheline tee troopilise vihma ajal (sinakasroheline)


Lisan juurde, kui juurde tekib. Kellel huvi, võiks mulle kirjutada aadressil
jutaraudnask(ätt)hot.ee


NB! Osad saab kohe kätte; kui otsa saavad ja materjal on mul olemas, saab ca 4-5 päevaga; kui materjali pole, siis läheb paar nädalat. Marrakech'i ja Provence'i soovi korral läheb aega mõni nädal!!!


Aita mul järgmiseid küünlaid enda soovidega sobitada ja vasta paremal pool olevale küsitlusele!

Meeldetuletuseks kopeerin eelmisest küünlateemalisest postitusest paar fakti sojavaha kohta:

Sojavaha on tavalisest parafinist parem mitmel põhjusel:
* on 100% looduslik (seega ka keskkonnasõbralik, kuna laguneb täielikult ja seda toodetakse taastuvatest loodusvaradest)
* sojavaha ei eralda pratiliselt põledes tahma, mida ei saa parafiini kohta öelda
* sojavaha on ise täiesti lõhnatu, nii et aroomid on puhtamad ja pääsevad paremini esile
* sojaküünal põleb kuni poole kauem sama suure parafiinküünlaga võrreldes
* sjavahaplekke on kerge eemaldada, vaja on lihtsalt sooja vett ja seepi
* sojavaha põlemisel jääb küünlaklaas praktiliselt puhtaks, nii et ilus leek on kuni küünla lõpuni ilusti paista


Kommentaarid

Pille ütles …
Oi, see Baccara-templi mõte on väga šikk. Kui ma USAst tagasi jõuan, siis mõtlen tõsiselt mõne küünla muretsemise peale.
(Ja endiselt on laadaplatsil hõikamine lubatud:)
22. mai 2008, kell 15:06
Juc ütles …
Pille, suured tänud! Mul on väga hea meel, et mõtled ära proovida mu leiutised :).
Hõikan kindlasti, kui Tartust tagasi olen, st siis järgmisel nädalal!
22. mai 2008, kell 15:44
Juc ütles …
Hõikasin siiski juba ära. Naljakas, kuidas vahel lükkad asja edasi, mille ärategemine võtab vähem aega, kui edasilükkamisele mõtlemine :)
22. mai 2008, kell 15:50
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Türgi munad ja ürdine lambakints

Kujutis
Millest teile järgmisena kirjutada... just selline küsimus vaevab mind praegu. No ei ole ju normaalne ühte postitusse 11 uut retsepti jutti panna. Sest just niipalju mul neid siin ootel hetkel on... Aga tõesti tundub, et mind on tabanud toidukatsetuste palavik. Mulle tundub, et minu energia on minu juurde tagasi tulnud ja teate, see on hiiglama hea tunne. Kust siis alustada... Võibolla sellest, mis on siinses blogis aastate jooksul kõige vähem tähelepanu saanud. Ma arvan, et kui valikus on lambaliha, munad, karrid, passionivili ja suupisted, siis esikoht kõige vähem tähelepanu saamises läheb lambalihale. Seega, küpsetame seekord kõigepealt koos ühte mõnusalt ürdist punemarinaadis lambakintsu ja siis kui midagi kintsukondi peale veel alles peaks jääma, siis jagan teiega ka mõnusat kauaküpsenud leftover-lambakarri retsepti. Ahjaa, tegelikult pean siiski ka Türgi hommikumunadest rääkima, sest lamba juurde käiv külm kaste sai alguse neist munadest. Nüüd on siis plaan paigas seekordsete ret
Loe edasi »

Kõige mahlakam sealiha, retseptitu

Kujutis
Võtsin juba mitu kuud hoogu, et ära katsetada oma uue ahju madalal temperatuuril küpsetamise režiim. Uurisin siit sealt infot. Madalal temperatuuril küpsetamise idee seisneb selles (vabandage ming nüüd kõik keemikud, anatoomiatargad ja toidutehnoloogid maalähedase lähenemise eest), et kõrgel temperatuuril küpsetades tõmbuvad lihas olevad proteiinid kokku ja suruvad lihasrakkudest vedeliku välja. Mistõttu liha muutub nätskeks ja kuivaks. Samas kui madalal temperatuuril pikalt küpsetades hakkab muidu liha tugevalt koos hoidev kollageen muutuma zelatiiniks, mis seguneb lihamahladega ja teeb liha omakorda veel mahlasemaks. Mina vähemalt sain loetud informatsioonist nii aru ja mulle see sobis! :) Kuna esimeseks katsejäneseks võtsin sealiha, siis huvitas mind ennekõike see, kui kõrge peab temperatuur olema ahjus, et ma saaksin täiesti kindel olla võimalike halbade bakterite hävimises sealiha pinnal. Ma ei saanud kuskilt teada, millise temperatuuri juures mu ahi kavatseb mu liha küpsetada ja
Loe edasi »

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Kujutis
Nagu lubatud , võtsin sel korral ahjueksperimendi korras ette eestimaise lihaveise liha, tagaosa sisetüki, mis peaks praeks väga hästi sobima. Kastmeks valmistasin punase sibula ja punase veini kastme, mille idee pärines BBCGoodFood veebilehelt. Valisin režiimiks " roast beef well done ", kuna mul oli veel meeles itaallaste Bistecca alla Fiorentina " well done ", mis oli igati punane veel ja ma otsustasin, et kontrollin enne ahju arusaamad üle. Liha küpses 4 h ja sai mõnusalt pehme. Söödi ära suure isuga ja kiiresti. Samas pean ütlema, et kuigi lihast mahlasid välja ei tilkunud, oleks võinud veidiveidikene siiski mahlasem olla. Nii et järgmisel korral tuleb valida " roast beef rare ". Nii ma teengi. Seni aga lasime heal eestimaisel veiselihal heamaitsta ja kastsime teda punase sibula ja punase veini kastmega . Selleks läheb vaja: 1 keskmine punane sibul (peeneks hakitud) 1 küüslauguküüs, kooritud ja muljutud, aga mitte hakitud 1 oksake rosmariini 4 spl b
Loe edasi »

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal

Kujutis
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht
Loe edasi »

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Palju oliiviõli sinna sisse kuumenema palju hakitud küüslauku ja veidi väikseks hakitud tšillit kui küüslauk läbipaistev, siis lisada krevetid (kui krevetid olid soolvees, siis enne nõrutada ja soola mitte lisada), krevette praadida õlis mõned minutid Krevetid välja tõsta, õlile lisada 200 ml vahukoort, segada kastmeks, lasta keema. Süüa koos värske saia ja toorsalatiga Sööks iga päev, aga siis läheks paksuks. Ettevaatust, palju kaloreid. Aga keele viib alla, nii et loobuda ka ei suuda. Tasuks jätta pidupäevaks ja siis nautida, mitte mõelda kehakaalule. Mina ei soovitaks väherasvase koore peale minna - kaotab maitses tohutult.
Loe edasi »