Postitused

Kuvatud on kuupäeva detsember, 2008 postitused

Ilusaid...

Kujutis
... magusaid, maitsvaid, rahulikke, lähedasterohkeid, sõbralikke, valgeid, vaikseid ja rõõmsaid jõule! Juc

Sametine kõrvitsa-jõulusupp

Kujutis
Kaunid kõrvitsad. Alates helekollastest kuni punasteni, alates väiksetest pudelikujulistest kuni hiiglaslike vöödilisteni. Imetlen ja imetlen, aga ainult silmadega. Veel rohkem imetlen iga kord, kui näen kellegi tehtud sametist kõrvitsapüreesuppi. Miks ma siis ise ette ei võta? No ütleme nii, et kõrvitsatoidud ei kuulu meie pere lemmikute hulka... või oleks õigem öelda "ei kuulunud". Kunstnikuhing ja ilumeel said maitsemeelest võitu paari päeva eest, kui poeriilulil imeilusaid sügavoranže kõrvitsaid nägin. Ise õigustasin ostu endale sellega, et tuleb ära kontrollida, kas prantsusmaine tumeoranž kõrvits (ei julge teda oma võhiklikkuse tõttu päris muskaatkõrvitsaks kutsuda, kuigi tahaks) on maitsekam ja erilisem, kui kodumaine kahvatukollane. Ja muidugi ka sellega, et kõrvits on jõululaua vili. Igatahes, hakkas kõrvitsasupi teemaline fantaasia kiirelt tööle ja siit ta siis tuleb - kõrvitsa püreesupp tšilliõliga. Vaja on: 1 kg kooritud ja tükeldatud kõrvitsat (seemned ja niidi

Toidublogija lapse karm reaalsus vol 2

Kujutis
Mann on nüüdseks 3 a ja 4 kuud. Viimasel ajal tellib ta (peale mõningate katkendite kuulmist "Koka rännakutest") unejutuks Punamütsikese asemel lugusid erinevate rahvaste kummalistest toitumisharjumistest, no näiteks praetud konnadest ja linnupesasupist. Kuulnud, et nt Kambodžas süüakse putukaid ja ussikesi ütleb Mann: "niisama ei tahaks ma küll neid süüa, aga kui need ära praetud on... siis võiks ju proovida küll!". Pika peale on mul raskusi tekkinud uute põrutavate toitumisharjumiste meenutamisega (jaa, mädanenud räimed ja oinasilmad on ka räägitud). Mann küsib: "Aga kas hiinlased söövad kuud ka?". Mina ütlen, et minuteada ei söö - nad ei saa kuud kätte. Mann küsib: "aga äkki neil on nii pikk redel, millega nad kuu kätte saavad!" :)

Rännuisu... friteeritud kevadrullid krevettidega

Kujutis
Rännuisu... minu jaoks ei ole see tuju või hetkeemotsioon, minu jaoks on see täiesti tavaline igapäevane seisund. Kannatan pideva rännuisu all. Vaheldub ainult eufooria, mis sellega kaasneb, vahel planeerin ja unistan mõne reisi kallal kuu aega ööd ja päevad, vahel mõtlen vaikselt ja rahulikult, ilma teisi pisiasjadega koormata. Ju ma olen siis nii loodud! Hetkel aga on minu maitsemeel reisile läinud, aga minu koju unustanud. Juba mitu nädalat ei taha ma süüa midagi eestipärast. Tom Yum ja Tom Kha ära tehtud ja nahka pistetud, läksin eelmisel nädalal Viru keskuse Bestsellerisse ja kogu menüüst tekkis isu ainult järjekordse Tom Kha järele. Mis siis ikka, tellisin Tom Kha ja jäin rahule. Aga hing ei jäänud. Endiselt on täiesti out mu jaoks kotletid, praekartulid ja ahjupraed, ikka kisub maailma maitseid proovima. Peale paarinädalast eneseanalüüsi tundub, et kõht ja maitsemeel suundusid kuhugi aasia poole. Loodetavasti õnnestub mul varsti neile järele minna! Igatahes, et leida veidi

Vana-vanaema pannišašlõkk

Kujutis
Kui tahad kodust toitu, seda kõige kõige kodusemalt maitsvat toitu, siis on minu Manni 78-aastane vanavanaema just õige inimene, kelle juurde minna. Ta on nagu eestimaise toidu sammas, perfektse mäluga, võib siiani üles loetleda detailselt, mida tema ema omal ajal lõunaks või õhtuks valmistas. Siiamaani jookseb ta köögi ja söögitoa vahel kergelt nagu polekski varsti 8 kümmet täis. Hoog on veel sees suur, kuna peale pensionile jäämist töötas ta üle 10 aasta kohvikus kokana - hommikul turule, kotid liha täis, bussiga esimesena kohale, päev auravas köögis ja viimasena koju. Vot nii elataksegi kaua! Igatahes, täna pakun teile tema moodi valmistatud pannišašlõkki, vaja läheb: 300-400 gr sealihatükke (ca 4*4 cm, parem veidi läbikasvanud, nt küljetükist) 1 suur salatisibul õli soola pipart 150 ml äädika-vee segu (lahjenda endale sobiva kangusega marinaadiks) keedetud vett Lõika sibul õhukesteks rõngasteks, pane kaussi. Tõsta sibula peale lihatükid. Maitsesta soola ja pipraga. Vala peale ääd

Cantuccipõhjal kohupiimakook virsikutega

Kujutis
Säästuaeg, säästuaeg! Ehk siis, kõik tuleb kasulikult ära kasutada. Nimelt tegime eelmisel nädalal cantuccisid (Toskaanast pärit kõvad mandliküpsised, mida kastetakse Vin Santosse ning süüakse desserdina) mandlite ja tumeda šokolaadiga. Cantuccid peavad olema kõvad. Ja nii nad olidki. Nii kõvad, et mulle see asi kohe mitte ei istunud. Igatahes purustasin cantuccid küpsisepuruks (ja sain sellest suurest saagimisest hiiglasliku villi, saate aru, kui kõvad nad ikka olid) ning küpsetasin nad kohupiimakoogiks. Mandli ja šokolaadine krõbe põhi oli väga maitsev ja tuntavalt eriline. Aga sama kooki saab muidugi teha ka muude küpsistega. Vaja läheb: hulk küpsiseid (purustatud) 100 gr võid (toasooja) virsikupoolikute kompott 200 gr kohupiima 2 muna 3 spl hapukoort maitse järgi suhkrut 2 spl sidrunimahla Sega purustatud küpsised ja või ühtlaseks massika ja pressi lahtikäiva vormi põhja. Lõika virsikupoolikud sektoriteks ja laota üle koogipõhja. Sega ühtlaseks kokku kohupiim, munad, sidrunima

Valge kala... ja ikka tegin ta punaseks, oliivi-tomatikastmega

Kujutis
Harva jõuab meie pere lauale valge kala, kahetsusväärselt harva. Võibolla on asi selles, et H. eriti valget kala ei armasta. Või vähemalt nii ta arvab. Enamasti söövad eestlased tänapäeval ikka forelli ja lõhet (muidugi on erandeid, nagu ikka). Ja nüüd, tegin valget kala ja tegin ta ikkagi punaseks - kastmega. Ja mul on selle üle hea meel, sest kala oli maitsev ja meeldis ka H.-le. Vaja läheb: 400 gr valge kalafileed (külmutatud või värsket, mina kasutasin pangassiust) 1 purk purustatud tomateid 2-3 küüslaugu küünt 1 sibul 1/2 tl tšillit 1/2 sidrunit peotäis hakitud värsket peterselli oliiviõli kuni 100 gr musti oliive Kui kasutad külmutatud kala, sulata see üles kindlasti külmkapis. PS! See võtab touhutult aega, pane sulama juba eelmisel õhtul. Prae oliiviõlis hakitud küüslauk ja samal ajal kala mõlemalt poolt. Maitsesta kala soola ja pipraga ja eemalda kala pannilt. Lisa pannile hakitud sibul, veidi riivitud sidrunikoort ja tšilli. Prae veidi, aga nii, et küüslauk kõrbema ei l

Seebitegu, kõigi pisiasjadeni

Kujutis
Paljud Baccara küünalde-seepide ostjad on huvi tundnud, kuidas ma neid teen. Selle asemel, et kõigile ükshaaval kirjeldada, püüan kõik oma teadmised siia kirja panna. Äkki keegi soovib proovida. Vajaminev varustus : Roostevabast terasest potid tugevast plastikust anumad hästi täpne kaal (soovitavalt elektrooniline) roostevabast terasest või tugevast plastikust segamisvahend termomeeter (termomeeter, mille võib happe sisse torgata, st siis kas klaasist või metallist otsaga, oluline on, et temperatuurinäidikul oleks olemas vahemik 40-80 kraadi) kummikindad põll prillid vorm (mina lasin oma kuldsete kätega isal ehitada mulle puidust lahtikäiva seebivormi ja lõikamismehhanismi, aga olen seepe teinud ka nt ühekordsetesse plastist kohvitopsidesse jms, vorme müüakse ka mõnedes hobipoodides, katsetamise ja fantaasia teema) elektriline saumikser (täiesti tavaline) toidukile küpsetuspaber Vajaminevad materjalid : seebikivi (ettevaatust, ülimalt happeline, mürgine ja söövitav, m

Mmmmagusad suudlused - Baci di dama

Kujutis
Need ümarad Piedmontest pärit küpsised on saanud nime oma kuju järgi. Nad näevad välja täpselt nagu üks magus daami suudlus (või neiumusi, kuidas kellelegi meeldib), mis itaalia keeles kõlab Bacio di dama . Retsept on minusugustele unustajatele just sobilik - kõike tuleb võtta ühepalju. Vaja läheb (ca 18 väikse küpsise jaoks): 100 gr mandlilaaste 100 gr toasooja võid 100 gr jahu (võib ka veidi rohkem panna) 100 gr suhkrut veidi riivitud sidrunikoort 1 munakollane "huulte" kokkukleepimiseks 50 gr tumedat šokolaadi ja 2 sl vahukoort (võib ka ära jätta) Purusta mandlilaastud peeneks. Sega kõigist koostisosadest ühtlane mass. Vooli väiksed pallid, aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 190 kraadi juures kuldseks. Lase pallidel jahtuda. Sulata veevannil šokolaad (sega vahukoorega). Kui šokolaad ei ole enam liiga vedel, "liimi" šokolaadiseguga 2 palli kokku. Lase jahtuda külmkapis.