What a wonderful world!

Eelmine nädal oli nagu päikeseline unistus, kas polnud? Täitsa mitmes seltskonnas sai arutatud, et suvekuumusest võiks isegi loobuda kui aasta läbi selline mõnusa olemise ilm oleks. Mõned talvesõbrad vaidlesid vastu, aga mina olen mõnusa suveilma poolt iga kell! Päikesepaiste praadis sügisesed puud kaunilt kollase-punase kirjuks, nii et hea oli olla ja ilus oli vaadata. Milline õnn septembri lõpus aina aiapidusid nautida, seega käisime kohe mitmel, kõigepealt mõnusal kunsti ja kunstnikehõngulisel lõkkeõhtul ühes väga tšillis Tähtvere aias, kus jäid pildile need võrratult värvilised Ojasilla Talu sügisannid, mis siin all näha on.  Ojasilla talu sügisesed maitsed Ja kohe järgmisel päeval täiesti retrohõngulisel grill-lõunal vanade Luksemburgi sõprade juures ühes Variku aias, kus koos retro veiniklaasidega jäid pildile perenaise küpsetatud imeliselt sügisesed prosciutto-viigimarja pirukad.  Kristina võrratud prosciutto-viigimarja pirukad Lisaks kasutasime juhust ja testisime üks...

Mul on Karlova kiiks. Tunnistan seda endale juba aastaid. Minu meelest on Tartus Karlova linnaosas midagi nii idüllilist ja hubast. Kui me endale Tartusse uut pesa otsima hakkasime kui eelmine väikseks jäi (Emily sündis 7 aasta eest, seega väikseks jäi see vähemalt 7 aastat tagasi), siis mõtlesime välja, millistele tingimustele meie uus pesa vastama peaks. Tingimusi sai üksjagu. Tulemus oli selline, et üks kinnisvaramaakler ütles meile, et soovime leida korterit, mis oleks kesklinnas mere ääres. Ideaalis plaanisimegi leida endale koha Karlovasse. Aegajalt viskasime pilgu peale ka mõnes teises linnajaos asuvatele korteritele ja majadele, aga hing hakkas kohe sees kisama, et tegelikult tahaks ikka Karlovasse rohkem. Ja lõpuks me oma Karlova pesa leidsimegi. Mida rohkem Karlovasse toredaid kohakesi tekkis, seda värvikamaks kujutlus minu Karlova idüllist mu peas läks. Ja üks selline idülliline mõte oli see, et magad nädalavahetusel kaua ja magusalt ja seejärel jalutad ilusa päiksepaiste sa...

Seekord kirjutan Umami.ee blogis : *kuidas "targalt näksida" ehk milliseid snäkke koos süüa, et neist maksimaalselt kasu lõigata ja *leiad ka ühe lihtsa "targa snäki" retsepti, mida ise kodus järgi teha, kui järgmine kord sõbrad külla tulevad või filmi kõrvale toidupoolist otsid! Loe edasi siit !

... lühidalt ja lihtsalt, et see käepärast oleks ja ma iga kord ei peaks tund aega paberihunnikutes tuhnima enne salatitegu! Kuidagi veider tundub see lihtsalt siia üles lajatada, ilma piltideta ja puha, aga tegelikult see toidublogi algselt ju selleks tehtud saigi, et endal retseptid alati käepärast oleksid! Päris korrektne niimoodi seda Caesari kastet teha ei ole, peaks ikka ise munadest tegema, aga mul on toore muna kasutamisega seoses mõningaid eelarvamusi ja seetõttu valmib meie Caesari kaste majoneesist. Nii et siit ta siis tuleb: Vaja läheb: 1 küüslaugu küüs 1 anšoovis 5 spl head majoneesi 1 spl sidruni mahla 1/4 tl Dijoni sinepit 1 tl Worcestershire kastet 1 spl oliiviõli musta pipart Sega kokku kõik koostisosad peale oliiviõli ning musta pipra ja püreesta saumikseriga. Lisa õli ja sega kaste ühtlaseks. Maitsesta musta pipraga. Salati osas meeldib mulle eriti ahjust tulnud küpse lõhe, äsja röstitud ning küüslauguga määritud täisterasaia tükki...

Kas pole mitte ilus ja poeetiline nimi sellel lihtsal dipikastmel - borani-e bademjan ! Ausalt öeldes hakkaski see mulle esmapilgul silma just oma kaunikõlalise ja eksootilise nime poolest ja seda Saveuri kodulehel uidates. Seejärel piilusin juba retsepti sisse ja vaatasin, et ohoo, väga põnev ja natuke teistmoodi lähenemine juba tuntud baba ganushi kõrvale! Aiapidude aeg on tulemas ja huvitavad dipikastmed lauale igati teretulnud, ma leian. Lisaks on enne liha grillile panekut väga lihtne oma pommud grillil mustaks kõrvetada ja üks iraanipärane kaste kokku segada. Küüslaugud-sibulad peavad siis küll enne ette valmistatud olema, aga see pole just suur tegemine. Vaja läheb: 2 pommut 70 ml õli (retsept nägi ette extra virgin oliiviõli kasutamist, aga mina segaksin selle kokku mõne maitsetu toiduõliga, et õli praadimisel tossama ei läheks, aga oliiviõli maitse alles jääks) 1,5 kollast sibulat 2 küüslauguküünt (üks purustatud, teine õhukesteks viiludeks lõigatud) 100 g Kreeka jogurtit sool...

Ongi kiirkäigul Eestis käidud. Selline tunne on, nagu oleks kohe kaua ära olnud. Selles suhtes on kodumaast eemal töötada väga hea, et kui oleksin Eestis töötades mõned vabad päevad võtnud, siis poleks kuidagi suutnud töömõtetest täielikult välja astuda. Kui aga oma mõneks vabaks päevaks teise Euroopa otsas sõita, võib lausa ära unustada, et kuskil ka mingi töö ootab. Eriti muidugi, kui need mõned vabad päevad nii põnevalt sisustatud saavad. Nagu juba eelmisel korral sai mainitud, sain möllata Umami uute maitsete sees (kes veel jõudnud pole, vaadake uut kaupa siit ), sain näha kalleid inimesi ja sain ühe uue ning ütlemata põneva kogemuse võrra rikkamaks - käisin nimelt saate Lusikas võtetel. Suured tänud Tuulile kutsumast! Täpsemat infot, millisel laupäeva hommikul ma teid Kanal2 eetris tervitan, annan kunagi lähitulevikus. Töö unustamine pole muidugi sugugi ainus pluss, mis mulle siin elamise puhul meelde tuleb. Pean kindlasti mainima, et miinuseid on muidugi ka vähemalt sama palju, a...

Täna ma plaanisin teile kirjutada sellest, kuidas me kaheksajalga töötlesime ja kalmaarirõngaid nautisime. Aga hommikul tuli välja, et alustada tuleb hoopis muust. Nimelt valis Perenaine.ee välja 2011. aasta parimaid kodumaised toidublogid (nagu ta varem on teinud ka 2010 . ning 2009 . aasta kohta) ja taaskord on mul suur õnn ning au olla esikümne ridades. Sel korral siis jagamas 8.-9. kohta alati vaimuka ning stiilse blogiga " Mitmekesi köögis korraga ". Esikoht läks teist aastat järjest Mari-Liisile ning tema Siit nurgast ja sealt nurgast blogile ja teine koht Marjule ning tema imelilusale Tassikesele . Palju õnne meile kõigile ning suurimad tänud auväärt žüriile! Aga et tunnustuse vääriliselt esineda, jätkan nüüd ühele korralikule toidublogile omaselt toidulainel. Juttu tuleb kahest kapriissest mereelukast - kalmaarist ja kaheksajalast Mul on senimaani meeles oma esimene kalmaarirõnga "elamus". Elamus oli ere, aga mitte sugugi meeldiv. See juhtus aastaid tagasi...

Meil on Eesti toidublogijatega selline ühine asi nagu kollektiivne alateadvus. Sealt me siis võtame oma ideid ja tihtipeale juhtub nõnda, et mitu blogardit samal ajal sama idee kallal nokitsevad. Seekord läks meil Piretiga samamoodi, sest enam-vähem ühel ajal valmisid meie ahjudes, ühel Eestis, teisel siin Luksemburgis, tomati tarte tatin ´id ( tarte tatin on prantsusepärane tagurpidi küpsetatud kook, originaalis valmib see õuntega). Küll veidi erineval moel. Võibolla isegi täpselt samal ajal, mine sa tea! Aga tomati tarte tatin on üks järjekordne asi, mis on nii lihtne ja samas nii maitsev, et sellest oleks patt mitte korduvalt ja mitmetes kohtades juttu teha. Minu tarte tatin ´i idee tuli ühest Marabout kokaraamatust ja väikeste mugandustega valminud šalottsibulakastmega on tegu tõeliselt harmoonilise söömaajaga. Veini ei tohi ka mingil tingimusel unustada! Vaja läheb: 400 gr lehetainast 9 väiksemat tihket tomatit 30 gr võid 2 küüslauguküünt (peeneks hakitud) 1 sl pruuni suhkrut 2 sp...

Ras el Hanout on Marokost pärit segu parimatest vürtsidest. Nimi ras el hanout tähendab väidetavalt „poe juhti”, kelle päralt oli siis vastutusrikas töö parimat vürtsisegu kokku segada. Igal poel ja kaupmehel oli oma retsept ja igaüks tahtis kuulus olla just oma segu headuse poolest. Kõige levinumad koostisosad on kardemon, nelk, vürtsköömen, kaneel, koriander, tšilli, muskaat ja kurkum. Aga mõned segud sisaldavad lausa üle 100 koostisosa. Ras el hanout väidetakse olevat ka afrodiisiak! Nii et igaüks võib vabalt endale meelepärase segu kokku segada, üks variantidest on ära toodud ka näiteks siin Nami-Namis . Mina kasutasin poesegu, mulle meeldis, et see sisaldas lavendlit ja roosiõielehti, lisaks muskaatõit ehk maasist, kalganirohtu (galangal) ja kaneelipungasid. Minu meelest väga põnev kraam ja ise ma otsiks kõike seda teab kui kaua kokku! Niisiis sai ette võetud ras el hanoutiga maitsestatud kanakintsud, marokopärane riis ja jogurtikaste harissaga. Kui juba katsetamiseks läks, siis k...

Sel ajal, kui nii mõnedki teised Eesti toidubogijad Tallinnas Solarise keskuses oma erakorralist kohvikut "Blogi" pidasid ja nii mõnedki teised nende küpsetisi maitsesid, pistsin mina siin paartuhat kilomeetrit lõuna pool parajasti ahju potitäie osso bucot. Mõnes mõttes sain niimoodi samuti maitsta veidi tänast "Blogi" kohviku repertuaari. Väga kaudselt ainult, kuna oma osso bucco retsepti võtsin ühe täna üles astunud toidublogija, Liina, suurepärasest kulinaarsest ajaveebist Aglio e Olio . Olin selle retsepti ausaltöeldes enda jaoks juba ammu ammu välja valinud. Liina kohe oskab oma mahlaka sõnavara ja jutustamisoskusega isu tekitada. Ja tulemuses ma pettuma ei pidanud. Seni, kuni liha ahjus valmis, külastasime Luxembourgi linna ajaloomuuseumit, et veidi paremini oma uuest elukeskkonnast ja selle kujunemisest aru saada. Oli päris huvitav, küll need ümberkaudsed kuningad on ikka ahnelt seda väikest Luxembourgi endale krabanud korda mööda. Jalutuskäik kevadehõnguses ...

Mulle meeldib viimasel ajal teha igal õhtul toite uuest maailma otsast. See toob ellu nii kaudses kui otseses mõttes vürtsi juurde. Igal nädalal leiab tee meie toidulauale paar Tai rooga (enamasti küll Tom Yum , millest meie pere vist suisa sõltuvuses on), aegajalt midagi Indiast, siis midagi kodumaist, siis jälle siitsamast lähedalt Prantsusmaalt, üleeile oli Mehhiko kord... ja nüüd siis Lähis-Ida ja Kreeka. Lähis-Ida köögist võtsin vürtsikate lihapallide Kefte idee ja Kreekast sinna juurde kurgi-jogurtikastme Tzatziki. Kõrvale soojendasin pitaleibasid. Kes neid ise tahab teha, siis üks hea lahendus on siin Mari-Liisi blogis. Vürtsikad lihapallid sobivad jahutava tzatzikiga lihtsalt suurepäraselt. Viimasel ajal on mulle vürtsköömne maitse metsikult meeldima hakanud, nii et sedasorti roogasid võib lähiajal veelgi oodata :). Kefta jaoks läheb vaja: 500 gr loomahakkliha 1 sibul (peeneks hakitud) 3 küüslauguküünt (peeneks hakitud) 1 tl vürtsköömet (jahvatatud) 2 spl värsket paterselli 1...

Kunagi poole aasta eest, kui ma järjekordselt käisin Tais toidupoes salaja ühte oma lemmikajakirja Delicious sirvimas (Tais olid inglisekeelsed ajakirjad nii kallid, et ma neid päriselt ära osta ei raatsinud), nägin seal ilusat ideed - banaanikeeks grenadillivõiga. Kõik, mis mulle meelde jäi, oli see, et või sisaldas toorjuustu ja vaniljekreemi ( vanilla custard ). No igatahes oli see mõte mul kõik need kuud kukla taga ja etterutates võin öelda, et täiesti teenitult! Banaanikook sündis legendaarse Nigella retsepti järgi väikeste mugandustega ja või tegin oma äranägemise järgi! Keeksi jaoks läheb vaja: 2 suurt muna 180 gr jahu 2 tl küpsetuspulbrit 0,5 tl soodat 0,5 tl soola 70 gr hakitud kreeka pähkleid 50 gr hakitud tumedat šokolaadi ca 300 gr püreestatud banaane (hästi küpseid) 150 gr suhkrut 100 gr võid 0,5 tl vanilliekstrakti 50 ml piima Sega kausis jahu, küpsetuspulber, sooda ja sool. Teises kausis sega omavahel sulatatud või ja suhkur. Lisa sellele segule ükshaaval kloppides munad...

Kuigi alles maikuu, on mul tunne, nagu suvi oleks täies hoos. Eks need paar nädalat mõnusat suveilma selles süüdi vist ole. Grillil on arvatavasti sama tunne, sest igal nädalal kohe mitmel korral tõuseb tema sees hõõguvate süte kohalt mõnusaid toidulõhnasid. Nagu juba mõne päeva eest kirjutasin, sattusid osad ümbermaailmareisilt kõrva taha pandud grillinipid lausa Postimehe Grillilehte . Lisaks valmisid ühel päikselisel päeval ka maitsetest tulvil grillitud halloumi-kanavardad külma petersellikastmega. Saatsin selle retsepti ka Kodukokk 2010 võistlusele, kuna ta nii hästi tingimustele vastas, aga finaali vääriliseks mind ja mu vardaid ei peetud. Võin kinnitada, et nende maitsvust see karvavõrdki ei vähenda. Enda rõõmuks avastasin täna lõppvõistluse kuupäeva vaadates, et isegi kui auväärt žürii oleks mu välja valinud, poleks ma sel päeval kuidagi Tallinnas saanud olla! Nii et lõpp hea, kõik hea ja grillvardad veel kõige paremad! Vaja läheb: 500 gr broileri nahata kinstuliha 150 gr Hall...

Kanaretsepti sel korral ei tule. Mul ei ole siin endal grilli ja ausalt öeldes ei näe ma ka põhjust, miks ma peaksin ise grillima, kui igal hommikul, kl 11 sõidab grill mootorrattal maja ette ja laseb signaali. Kõik naabrid kogunevad lõunat ostma - proua ronib motikalt maha oma mobiilsesse kööki, võtab kätte hiiglasliku uhmrinuia ja hakkab vürtsikat papayasalatit valmistama - tundub, et taidel ei saa sellest iial küllalt. Vahepeal müüb ta mulle otse grillilt särisevadi kanatiibasid, 3 eek tk. Õhtuti on lood veel paremad, siis võid tänavate viisi valida, millised vardatäied lõhnavaid lihasid sind sel päeval kõige rohkem tõmbavad. Küll aga jagan ma teiega kolme retsepti, mis kõik värskele grillkanale suurepärast lisaväärtust annavad. Esimene neist, mangosalsa, on midagi nii kerget ja mahlast, et kui vähegi võimalik, siis ma väga väga soovitan seda proovida. See sobib ka kerge kalaga. Ja kui aus olla, siis ka niisama lusikaga söömiseks, nagu mina peale grillkanalõunat ülejäänud salsaga sa...

Kuna teil on seal tõsine grillihooaeg käsil, siis ei hakka ma siinkohal kirjutama talvistest Argentiina toitudest, nagu vürtsised supid või suitsulihaga läätsehautised. Kirjutan hoopis Argentiina grillipeo, parillada , asendamatust koostisosast - chimichurrist , millega maitsestatakse liha nii grillimise ajal, kui söömise kõrvale. Minu suureks üllatuseks, kasutavad argentiinlased selle tõelise chimichurri tegemiseks kuivatatud koostisosi, mitte värskeid. Ühe hea purgitäie jaoks läheb vaja: Purgipõhjas on sutsuke chimichurrit , kõrvale keedetud manjokk ja grillitud veiseliha tüüpilisel puust parillataldrikul Täida 1/3 purgist kuivatatud küüslauguhelveste, kuivatatud peterselli, kuivatatud tšillihelveste ja kuivatatud punega. Lisa 1/3 valge veini äädikat. Oota, kuni vedelik on kuivadesse maitsetaimedesse imbunud. Täida ülejäänud 1/3 purgist (oliivi)õliga. Sega läbi, maitsesta soolaga ja pane külmkappi grillipidu ootama! Muy rico (hisp k väga maitsev)!

Jätkan oma eelmisel suvel alguse saanu lihata grilli teemal. Mul kummitas juba pikemat aega halloumi - see soolane juust, mis grillides ära ei sula. Mõtlesin tükk aega, mida temaga peale hakata. Ja välja mõtlesin sooja suvesalati, millele kastmeks sobis suurepäraselt Argentiina petersellikaste chimichurri. Varsti saame sellest maitsvast kastmest enda isu täis süüa - argentiinlased pidid oma superveiseliha maitsestama soola ja sidrunimahlaga ning kõrvale pakkuma ohtralt chimichurrit. Eks näis! Aga halloumisalatiga sobis suurepäraselt, vaatamata asjaolule, et minu chimichurri oli väga rustikaalse välimusega - mul ei olnud käepärast ei uhmrit nuiaga ega ka saumikserit! Vaja läheb: pakk halloumi juustu 3 tomatit saia grillimiseks (nt ciabatta) oliiviõli soola, pipart balsamiäädikat Kastme jaoks läheb vaja: terve kuhi lehtpeterselli maitse järgi: oliiviõli veiniäädikat (mina kasutasin tegelikult hoopis tomatiäädikat) tšillihelbeid hakitud küüslauku soola Valmista esmalt kaste - sega kõik ko...

Nagu lubatud , võtsin sel korral ahjueksperimendi korras ette eestimaise lihaveise liha, tagaosa sisetüki, mis peaks praeks väga hästi sobima. Kastmeks valmistasin punase sibula ja punase veini kastme, mille idee pärines BBCGoodFood veebilehelt. Valisin režiimiks " roast beef well done ", kuna mul oli veel meeles itaallaste Bistecca alla Fiorentina " well done ", mis oli igati punane veel ja ma otsustasin, et kontrollin enne ahju arusaamad üle. Liha küpses 4 h ja sai mõnusalt pehme. Söödi ära suure isuga ja kiiresti. Samas pean ütlema, et kuigi lihast mahlasid välja ei tilkunud, oleks võinud veidiveidikene siiski mahlasem olla. Nii et järgmisel korral tuleb valida " roast beef rare ". Nii ma teengi. Seni aga lasime heal eestimaisel veiselihal heamaitsta ja kastsime teda punase sibula ja punase veini kastmega . Selleks läheb vaja: 1 keskmine punane sibul (peeneks hakitud) 1 küüslauguküüs, kooritud ja muljutud, aga mitte hakitud 1 oksake rosmariini 4 spl b...