What a wonderful world!

Mõtlesin, et enne veel, kui homme Portugali poole teele asume (juhuuuuu!), jagan teiega midagi magusat. Ja muidugi prantsusepärast ja lisaks veel hooajalist ka. Käimas on nimelt kastanihooaeg (ettevaatust, siin ei sööda mitte hobukastaneid, millest meie lapsed sügiseti koolis tikuloomi ehitavad, vaid päris kastaneid, ingl k chestnut ja pr k marron või châtaigne). Tegelikult müüakse viimasel ajal kastaneid vist ka Eesti paremini varustatud poodides. Kastanikreemi võibolla aga mitte. Nii et kes saavad kätte kastanid, need võivad ise kõigepealt kreemi teha, see pole üldse väga keeruline, vaja läheb: 1 kg kastaneid 700 gr suhkrut 200 ml vett 1 tl vanilliekstrakti Tee kõigile kastanitele madal sisselõige. Pane kastanid potti ja kata külma veega. Aja vesi keema ja keeda mõned minutid suurel kuumusel. Keera kuumus maha, jättes kastanid kuuma vette seisma kuni neil ükshaaval koore eemaldad. Pane kooritud kastanid potti poole liitri kuuma veega ja keeda mõned minutid, kuni nad on pehmed. Kurna ...

Ma vaatan, et väga prantsuspäraseks kisub siin blogis viimasel ajal. Frankofiil, nagu ma olen, pole selles midagi imestamisväärset, aga ühtlasi olen ma hull eksootiliste maitseelamuste järele. Nii et rändame üle pika aja jälle Lähis-Idasse. Menüüs on sumahhi ja pistaatsiapähkli dukkah ning tahiinikastmega krevetid . Ausalt, need viivad keele alla ja kui silmad kinni paned, siis Sa nagu polekski enam kuigi kaugel nende tahiinide ning sumahhide kodukandist. Sellest, misasi see sumahh selline on, sai juba põgusalt siin räägitud. Paar sõna ( Nami-Nami abiga) siis ka dukkah´ ja tahiini kohta nende jaoks, kes alles alustavad Lähis-Ida köögiga tutvumise põnevat teekonda. Dukkah on Lähis-Ida piirkonnas laialdaselt kasutatav kuiv pähkli-seemne-vürtsisegu. Kasutatakse saia jms dippimiseks - sai kastetakse esmalt oliiviõlisse, siis pähklisegusse. Samamoodi võib dukkah-segu puistata salatitele ja köögiviljadele, kasutada lamba- ja kanaliha või kala paneerimiseks jne. Tahiini on jahvatatud seesa...

Kuidagi jahe on! Sügisene päike on küll ilus, aga sooja ta enam suurt ei anna. Minu keha on seda ka märganud ja ei taha enam kuidagi pelga salatinäksimisega rahule jääda. On aeg minna üle tummisematele roogadele ja unustada mõneks ajaks jahutatud rosé´d - käes on soojendavate punaveinide aeg. Et hooaeg pidulikult avada ja oma kallile sealihasõbrast abikaasale rõõmu valmistada, sai ühel jahedal pühapäeval ahju pistetud põrsakülg. Lasin tal seal paraja kuumuse käes kohe mitu tundi koos erinevate juurviljadega ja salveilehtedega küpseda. Tulemuseks krõbe kamar ja pehmemast pehmem liha. Kõrvale sobis suurepäraselt ka üks pudel burgunlast! Vaja läheb: 1,5 kg sea- või põrsakülge (ingl k belly of pork , pr k poitrine de porc(ine) ) 1 spl oliiviõli 4 sibulat (kooritud ja sektoriteks lõigatud) 6 porgandit (kooritud ja tükkideks lõigatud) 4 väiksemat peeti (kooritud ja sektoriteks lõigatud) 6 kartulit (kooritud ja sektoriteks lõigatud) 6 värsket salveilehte (tükkideks rebitud) soola ja pipart Ku...

Käes on täiesti tagumine aeg ennast kätte võtta ja valmistada midagi makrellist, sest makrelli tipphooaeg algab kuskil veebruaris ja leiab oma otsa oktoobris. Imelik mõelda, et alles nagu oli suvi ja juba koputab oktoober uksele. Meie tervitame oktoobrit õnneks (loodetavasti Luksemburgist pisut soojemas) Portos ja kavatseme muuhulgas ka hunniku mereande nahka pista. Seni pean aga oma kasuliku kalarasva annuse enda jõududega lauale tassima ja mis saaks selleks veel parem vahend olla, kui see triibuline, tihke ja rasvane makrell. Loen siin just kõrvale, et makrellis on palju Omega 3 rasvhapet, lisaks veel D vitamiini (mida peale suvepäikse plehkupanekut hädasti juurde oleks vaja) ja B12 vitamiini (mis teeb tuju heaks ja seda on ju samuti alati tarvis). Nii et igati kasulik ettevõtmine. Äärmiselt maitsev niikuinii, sest minu makrellipoisid said peale väikest ümbersündi rillette ´i kuju. Rillette on prantsuse köögist pärit pasteedilaadne üsna rammus suutäis, mida originaalis valmistatakse...

Niikui ma juulikuus Eestisse jõudsin, ostsin endale värske Oma Maitse numbri. Esialgu sellepärast, et seal ilmus minu sulest pikk lugu sellest, kuidas me Tais kokakoolis käisime. Aga nagu välja tuli, peitus ajakirjas veel nii mõndagi põnevat ja isuäratavat. Tuuli jagas ideid põnevate vürtsiste kastmete/hoidiste keetmiseks ja Eva kirjutas erinevatest beseerullidest, millest üks oli kohe eriti vastupandamatult ilus - helevalge, kreemine, tumeroosade vaarikalaikudega. Nimeks oli tal Brita beseerull vaarikatega, sest inspiratsioon selle küpsetamiseks oli tulnud legendaarsest Brita koogist . Igatahes, kui augusti lõpus meie peres järjekordne sünnipäev käes oli, valmis üks taoline ka meie ahjus. Omapoolt lisasin vaarikatäidisele veel grenadilli sisu, mis lisas omaltpoolt nii suviseid värve kui troopilist maitset. Nii sünnipäevalaps kui teised sööjad jäid tulemusega ääretult rahule! Vaja läheb: 100 gr mandlilaaste 4 munavalget 220 gr + 0,5 dl suhkrut 1 spl maisitärklist 1 spl sidrunimahla 2 d...

Meil siin on ploomiaeg juba ühele poole saamas, aga nagu ma aru saan, siis teil seal Eestis on hooaeg veel hoos. Mõne aja eest, kui meil siinsed kohalikud tumesinised ploomid ehk quetschid ohtralt ja soodsalt poe- ning turulettidel esindatud veel olid, jäi silm pidama Tassikese Marju imeilusal ploomikoogil. Ploomid olid kodus olemas, järgmisel päeval külalised saabumas ja retsept võluvalt lihtne, nii ta siis saigi kohe samal päeval ette võetud. Olen alati arvamusel, et häid asju peab jagama korduvalt ja nii ma selle kaunitari siia oma blogisse üles riputangi. Marjule suur aitäh retsepti eest! Ilusat värvilist sügist teile! Vaja läheb: 250 gr lehttainast u 1 kg ploome 2 peotäit Kreeka pähkleid 2 sl rummi 100 gr pruuni suhkrut 1 kergelt lahtiklopitud muna 1 sl pruuni suhkrut 2 sl jagu külma võid, kuubikuteks lõigatud Soovi korral serveerimiseks vaniljejäätist, aga ilma on ka võrratu! Eelkuumuta ahi 200 kraanini. Poolita ploomid, eemalda kivi ja lõika veelkord pooleks. Pane ploomid pruuni...

Meil on Eesti toidublogijatega selline ühine asi nagu kollektiivne alateadvus. Sealt me siis võtame oma ideid ja tihtipeale juhtub nõnda, et mitu blogardit samal ajal sama idee kallal nokitsevad. Seekord läks meil Piretiga samamoodi, sest enam-vähem ühel ajal valmisid meie ahjudes, ühel Eestis, teisel siin Luksemburgis, tomati tarte tatin ´id ( tarte tatin on prantsusepärane tagurpidi küpsetatud kook, originaalis valmib see õuntega). Küll veidi erineval moel. Võibolla isegi täpselt samal ajal, mine sa tea! Aga tomati tarte tatin on üks järjekordne asi, mis on nii lihtne ja samas nii maitsev, et sellest oleks patt mitte korduvalt ja mitmetes kohtades juttu teha. Minu tarte tatin ´i idee tuli ühest Marabout kokaraamatust ja väikeste mugandustega valminud šalottsibulakastmega on tegu tõeliselt harmoonilise söömaajaga. Veini ei tohi ka mingil tingimusel unustada! Vaja läheb: 400 gr lehetainast 9 väiksemat tihket tomatit 30 gr võid 2 küüslauguküünt (peeneks hakitud) 1 sl pruuni suhkrut 2 sp...

Eestimaiste kukeseente ja Luksemburgi põldmarjadega sai seda sügiseteemat alustatud, täna jätkan samas vaimus, aga seekord siinsete vast kõige kuulsamate sügisandide mirabellidega . Kas pole mitte ilus nimi pandud neile pisikestele magusatele kuldkollastele punasetäpilistele ploomidele? Neist luuviljadest tehakse siin moosi ja kooki ja napsu (likööri ja kanget eau de vie ´d) ja mida kõike veel. Mina otsustasin nad prantsusepäraselt clafoutis sisse pista. Olen varemgi siin teiega mõningaid erinevaid clafoutis´sid jaganud, näiteks see virsikutega variant või see vaarika-rabarberi maitseline või hoopis selline sokolaadi ning murelitega. Aga kõik see oli juba ammu-ammu ja juba pikemat aega polnud minu ahjus valminud ükski pehme clafoutis. Igatahes, enne kui asun järgmiste sügisandide kallale (ma pole sugugi veel lõpetanud nendega nimelt, oma järge ootavad tumesinised ploomid quetschid, küpsed kobartomatid ja kastanikreem), mismoodi see mirabelli clafoutis mul valmis (tegelikult võib mirabe...

Suur rõõm on teile välja hõigata, et minu Võrratu maailm koos paremate hõrgutiste, põnevamate käikude ja toredamate elamustega on nüüd leidnud endale koha ka Facebooki avarustes ! Aja jooksul on mu arvutisse kogunenud üle ääre ajav hulk põnevaid toiduseid ja mittetoiduseid leide (uskumatult ägedaid blogisid, imeilusaid küpsetisi, übercoole leiutisi jne) internetiavarustest (ja neid lisandub iga päevaga), mida teiste huvilistega kohutavalt jagada tahaksin, aga mis ei ole päris terve blogipostituse mõõtu. Neid kavatsen igapäevaselt nüüd Facebookis teile kõigile pakkuda. Lisaks on igale Facebooki kasutajale ju väga mugav, kui kõik uued postitused endast otse Wall´il ise märku annavad! Nii et tere tulemast minuga koos elu nautima nii endistviisi siinsamas blogis, kui ka Facebookis . Selleks klikka blogi paremas ääres asuvat nuppu "Like"! Mõned vahvad leiud illustratsiooniks ka: * Perekonnaküpsised pulmapeoks ning maailmakuulsa kingakunstniku Christian Louboutin´i 2011....

Meil on õnn elada kohas, kus igal kraavipervel ja võsas kasvab metsikutes kogustes magusaid põldmarju ja kus nende korjamine kedagi eriti ei huvita. Meid küll huvitab. Päris lahe on minna niimoodi marjule, et kõnnid 3 minutit koduuksest eemale, laskud kraavi ja muudkui korjad. Ära ei tohi ainult unustada hoolikaid ettevalmistusi - olgu väljas kasvõi 30-kraadine saunailm, jalga tuleb panna kinnised tugeva tallaga jalanõud, selga paksust kangast pikad püksid ja pikkade varrukatega pluus ning kätte nahkkindad. Just sellises varustuses on paras asuda nende pikkade okkaliste väätidega võitlusse, mis nii kiivalt oma mustjaid marju kaitsta on otsustanud. Osa sai kohapeal nahka pistetud, osa kodus Kreeka jogurti, mee ning rüstitud kaerahelvestega söödud, mõned läksid sügavkülma talve ootama ja viimse osa pistsin ahju Bretooni vast kõige kuulsama küpsetise far´i sisse. Far on pisut clafoutis´ sarnane ja meenutab ka pisut meie saiavormi. Igatahes üks ütlemata mõnus küpsetis, kuhu põldmarjad ja t...