What a wonderful world!

Nii palju põnevat on vahepeal toidumaailmas toimunud, aga minul pole üldse aega olnud, et seda kõike teiega jagada. Nüüd püüan siis taganjärele kõik kirja panna. Esiteks oli nädala eest novembri kolmas neljapäev. Mis iseenesest pole ju midagi erilist, aga veinimaailmas küll. Just sel päeval, igal aastal, lastakse müügile sama aasta vein Beaujolais Nouveau. Üks igavene suur turundustrikk iseenesest, aga samas on ka päris põnev sellist noort kerget punast maitsta. Poodidesse, baaridesse ja restoranidesse ilmuvad välja sildid: " Le Beaujolais Nouveau est arrivee " (Beaujolais Nouveau on saabunud). Meie maitsesime Beaujolais Nouveau ala kõige tuntuma veinimeistri Georges Duboeuf´i kireva sildiga veini. (Beaujolais Nouveau sildid ongi enamasti värvilised ja rõõmsameelsed). Keda see noorvein lähemalt huvitab, siis siin Tigu blogis on Kristel sellest ilusti ja eestikeelselt pikemalt kirjutanud. Wikipediast lugesin, et keegi tuntud veinikriitik olevat öelnud, et Beaujolais Nouveau on...

Siit tuleb nüüd küll üks lootusetult hilinenud isadepäevajutt. Isadepäevaks tehtud koogid, portugalipärased pastéis de nata ´d valmisid küll siiski õnneks õigel päeval. Pühapäeva hommikuks oli üle pika aja taevas täiesti sinine ja päike soojendas mõnusalt. Päeval oli vist lausa 16 kraadi sooja olnud. Mannike laulis Henri "Lumi tuli maha ja valgeks läks maa..." abil üles ja kinkis talle karbikese vajalike vidinatega, peal silt "superissi toolbox". Mina omaltpoolt püüdsin tähtpäevale kaasa aidata millegi magusaga. Juba mõne aja eest oli mulle minu uues Jamie "30 minute meals" raamatus silma jäänud tema kiirelt valmivate pastéis de nata ´de retsept. Oligi plaan need ette võtta. Ärkasin veidi liiga vara üles ja kuna nii vara voodist välja ei viitsinud ronida, hakkasin öökapil olevaid toiduajakirju uurima. Silma jäi eelmises Cuisine et Vins de France numbris olnud pastéis de nata ´de retsept. Mõlemas oli midagi, millest ma loobuda ei tahtnud ja nii sai kahest...

Oh ma ei viitsi praegu süüa eriti teha. Kas pole imelik esimene lause ühele toidublogi postitusele?! Igal õhtul ütlen kodus oma kallile perele, et mis te arvate, teeks homme nii, et süüa ei teekski :). Ja nemad on nii toredad ja on kohe kahe käega poolt. Eks me midagi ikka sööme - puuvilju, juustu, viinamarju, millalgi said mingid kanatiivad ahju pandud, Mann tellib riisi sojakastmega... Aga sellist igaõhtust suurt söömaaega pole peale seda eelmist Jamie õhtusööki olnudki. Eile tegin suuuuuuure potitäie Tom Yum Gaid, et jätkuks terveks nädalavahetuseks. Aga mõne päeva eest saabus Henri poest, kus parasjagu oli käimas mereanninädal või -päev või mis iganes, hunniku langustiinidega. Võin kohe ära öelda, et ma nende elukatega enne kokku puutunud polnud. Välja näevad nad nagu suurema kreveti suurused väiksed vähid. Ja hinnatakse neid maitsva valge liha pärast. Asusuin siis netiavarustest uurima, mis nendega ette võtta. Mulle meeldis idee risottost, aga kuna see pole Henri lemmiksöök just, ...

Plaanisime veeta kulinaarse nädalalõpu Brüsselis. Süüa mõnes ilusas restoranis rannakarpe ( moules ) koos päris kartulitest tehtud friikartulitega, juua kõrvale sidrunilõiguga külma nisuõlut, maiustada hommikul pehmete Belgia vahvlitega koos kõigi lisadega - vahukoore, värskete maasikate ja vedela šokolaadiga, lõunatada ühes loendamatutest kebabikohtadest jne jne. Aga alati ei lähe kõik nii nagu planeeritud. Võib öelda, et positiivse suhtumise säilitamiseks oli vaja kogu tolerantsust, mis me aastate jooksul kogunud oleme :). Otse halvasti polnud suurt midagi, aga päris hästi ka midagi ei läinud. Kõik sai alguse sellest, et võtsin reedel pool päeva töölt vabaks, et varem Brüsselisse kohale jõuda. Lõunatasime meie kodumaja lähedal ühes popis sushikohas nimega Takajo, mis on ainult lõuna ajal lahti. Jäime väga rahule. Nii head sashimit saime viimati igatahes Jaapanis. Kõht täis, jõudsime Luxi rongijaama ja siis öeldi kassast, et järgmised 3 rongi (tunnis läheb 1) ei välju tehniliste prob...

Käesolev nädal on nagu pool puhkust. Meil oli esmaspäeval nimelt siin Kõigi Pühakute päev ja teisipäeval Kõigi Hingede päev ning seetõttu kohe 4 vaba päeva järjest. Mida me ka suurepäraselt ära kasutasime, sest meil käisid külas kallid sõbrad - minu õde Eva oma laste Agnese ja Robertiga otse Londonist :). Nüüd kavatsen veidike pätti teha ja suunata teid selle lookese asjus E va blogisse , kus tema imeilusaid fotosid täiendab tema suurepärane jutustamisoskus. Sealt saab näha, milline sügisene Lux välja näeb ja kui vahvalt me siin need 3 päeva aega veetsime. Kõrvitsate, Halloweeni ja värviliste lehtede aeg Ise oskan lisada vaid mõned väiksed märkused. Kuna siinkohal on enamasti tegu siiski toidublogiga, siis täpsustan, et tuhatriibuga juust oli Morbier ja pealt kollakas kera, mida Burgundia Marciga kasteti, oli Trou du cru. Esimest oli meie pere juba varem proovinud, meeldis hästi. Aga teine oli tõeline hea üllatus, seda hakkame nüüd kindlasti aegajalt ostma. Kallid sõbrad saabusid ot...