What a wonderful world!

Üle pika aja tuleb minu poolt üks gurmaani-Tallinna postitus ja seekord ikka tõsiselt GURMAANi. Kohe hõbelusikaga pärjatud! Olime täna Henriga päris kahekesi, Maria Tartus vanema-vanaisa juures. Ja pärast pikka päeva, mis seisnes põhiliselt Helisingi kaubanduse kiirkammimises ja tipnes väga närvesööva laevale hilinemisega (õnneks sain siiski pardale), otsustasime end kostitada Stenhusi gurmeerestoranis peakoka 6-käigulise üllatusmenüüga. Imeilusa ilma puhul jalutasime jalgsi kohale ja võin juba etterutates öelda, et küll mul oli hea meel, et sai pärast jalgsi tagasi jalutada - 6 käiku + peakoka tervitus on siiski liig mis liig. Õhtusöök oli mõnes mõttes täielik katsumus, sisaldas enamust neist asjadest, mida kas mina või siis Henri süüa ei armasta. Aga, nagu ma ka vargsi lootsin, kui keegi üldse suudab need toiduained minu jaoks meeldivatesse kooslustesse seada, siis võiks see olla Tõnis Siigur , Stenhusi peakokk. Ja nii ka läks! Peakoka tervitus ehk amuse bouche (mis on iga päev er

Nädalase Türgireisi jooksul tuli hirmus igatsus sealiha järgi. Nii on meie pere õhtusöögilaual ahjupraad sea küljetükilõikudega. Retsept on sarnane sellele siin . Mõningate modifikatsioonidega, nii et panen kirja. Vaja läheb: 8 keskmist kartulit 1 suur porgand 3 küüslauguüünt oliiviõli toorest peekonit või nt küljetükilõike, 5-6 lõiku peotäis musti oliive 100 gr hapukoort punt peenekshakitud lehtpeterselli Koori kartulid ja lõika kuubikuteks. Pane vormi põhja oliiviõli ning sellele kordamööda kartulid, sool, porgandiliistakad, hakitud küüslauk, sool, pipar, kartul, sool, hakitud küüslauk. Vala peale veidi oliiviõli. Määri toores liha mõlemalt poolt soola ja pipraga, aseta köögiviljadele. Küpseta ca 180 kraadi juures niikaua, kuni kartul on peaaegu pehme. Sega kokku hakitud petersell, hapukoor ja viilutatud oliivid. Maitsesta soolaga. Lisa segu köögiviljade peale ja küpseta, kuni kartulid ja liha on täiesti valmis. Kõrvale kavatsen pakkuda tomateid sidrunimahla ja oliiviõliga ning rohel

Täna lõuna ajal leidiski meie järjekordne reis oma õnneliku lõpu päikeselises Tallinnas, kui väsinud kuid õnnelikud Raudnaskid sukeldusid perioodika- ja mänguasjakuhjadesse, kes kuidas. Seekordne Türgi oli hoopis midagi muud kui talvine Istanbul. Türgis on alati minu jaoks teatav salapära, müstika. Istanbulis oli see pisut kõhedusttekitav, hall ja tige. Antalyas aga vastupidiselt soe ja rõõmsameelne. Kuigi mulle meeldis väga ka Istanbul, oli seal tunne, nagu liiguksin ringi mõnes thrilleris , tumedad silmad altkulmu jälgimas. Antalyas saatsid meid kõikjal rõõmsad ja heatahtlikud pilgud. ILMADega vedas meil hullupööra. Midagi paremat ei oskaks tahtagi. Nagu parim Eesti suvi, palju päikest, umbes 27-28 kraadi sooja, samas õrn tuuleke ja värske looduse ning õite lõhnad. Mõni nädal enne reisi olin endast täiesti väljas, sest vaatasin ilmaportaalist http://www.gismeteo.ru/ , mis tavaliselt enamvähem tõtt on rääkinud, et enne ja peale meie puhkusenädalat on ilus suveilm, aga meie auks on il

Siin on p2eval ligı 30 kraadı ja p2ike sirab p2rıs kr6bedalt. Vesi on kylm, aga Mann hulluke k2ib siiski regulaarselt (s6idab m66da lium2gesid vette, yhe korra s6itsid Henriga koos ka suurest torust alla, rohkem Mann ei tahtnud :), ei tea miks). İsegı mina k2isin t2na ujumas 2ra peale mitmetunnist k6rbemist. Enamasti tegeleme magamise ja s66misega, nii et tundub, et ROLEt v6ıb Eestisse j6udes lahjumise eesm2rgil veel tarvis minna. Hommikul magame oma 10 v6i 11-ni, siis hommikus66k, sııs randa lesima. Eile kl 16, kui l6unatatud oli, magasime k6ık 4 h ja l2ksime siis 6htustama. Puhkus, kas pole! Siis m2ngısıme bowlingut (koos Manniga). T2na 6htustasime İtaalia a la carte restoranis, kus olid t6eliselt head pastad ja bruchettad. Millalgı rendime auto ja vaatame veidi ringi ka, Antalyas pidi v2ga ilus vanalinn olema. T2pselt nagu eelmisel aastal Egiptuses, ei meeldi Mannile hommikus66gi ja tema s66b rannas alles, ıgal hommiıkul Tyrgi saia sisse pandud kebab liha, Döner kebabi. Tervitused k

Hurraa, ongi käes! Paari tunni pärast lendame Türki. Ega midagi kirjutada sellest polegi, kirjutasin juba mõned teemad eespool, siin . Lihtsalt et, nägemiseni nädala pärast!

Seda sööki hakkasin ma tegema juba oma 7 aasta eest. Saime Henriga tuttavaks ja mina muidugi käitusin vastavalt vanarahvatarkusele "armastus käib kõhu kaudu". Päris mitu korda sai 3 kihti värskelt küpsetatud kohupiimataskuid kilekotis Henri poole kõnnitud. Ja teisigi Henri lemmikuid pakutud. Tundub, et mõjus! :) Kui keegi on käinud Tartus Tsink Plekk Panges, siis võibolla olete söönud sealseid Pange trumme (7 aasta eest oli nende nimeks Taevatrummid, siit ka minu tehtud söögi nimi). Ja vaat need olid juba siis ühed Henri suured lemmikud. Kõigepealt üritasin ise aru saada, mis selle söögi sees peidus on. Tookord ei olnud ma veel nii paljude maitsete, maitseainete ja toiduainetega sinasõber ja muidugimõista ei saanud ma niimoodi maigutades suurt midagi teada Trummide retsepti kohta. Siis üritasin tegeleda spionaažiga, iga kord kui kuulsin, et keegi tuttav kas töötab ise Panges või tunneb kedagi, kes töötab Panges, palusin, et ta uuriks Trummide retsepti. Mõni ütles kohe ära, mõ

Oma uute suviste toidunõude ostu tähistamiseks tegin ühe kiire magusa snäki. Vaja läheb puuvilju, mul olid õunad, nektariinid ja banaanid. Tegelikult tegin neid snäkke nii vähe, et keerutasin karamellis ainult 2 nektariini sektorit, 4 õunasektorit, 2 ca 4 cm pikkust banaanitükki. Nende jaoks läks vaja ca 2-3 tl võid 2/3 kl suhkrut Sulatasin potis või ja suhkru, kuni tekkis karamell. Keerutasin puuviljatükke karamellis, tõstsin välja, raputasin peale purustatud Kalevi küpsiseid ja riivisin mõru šokolaadi. Need ei tule paksu kõva karamellkihiga kaetud, vaid õrnalt küpsetatud ja õrna karamellimaitsega puuviljatükid! Mõnus suupiste tee juurde!

Kell oli eile öösel 11.30, kui meie pere pikutas voodis ja unistas... praemunast, praepeekonist ja värskest saiast. Tõdesime lõpuks heldimusega, et seda luksust peab veel nädalakese ootama. Päris normaalne see vist ei ole! Tavaliselt asi nii hull ei ole. Eile oli asi selles, et keegi ei viitsnud õhtusööki valmistada ja õhtuks oli "kõht selja küljes kinni". Tegelikult arutasime eile ka, et ROLE programmi järgi toitudes on niii hea ja kerge olla, et päris nurka ei raatsi seda küll visata peale Türgit (Türgis küll, hommikuks ikka need munad ja peekon :) ). Kaal hakkab ka langema, mis on alati teretulnud kõrvalmõju. Tasapisi, aga siiski! Esimesed 1,5 ndl oli pidev nälg, ma mõtlesin, et nii ei saa ju elada! Et sööd ära ja vaatad: "appppiiii, millal juua võib", või "oh, alles 1 h pärast võib süüa, aga mul juba kõht tühi". Aga organism harjus uute reeglitega kiirelt ära ja nüüd ei ole need ettenähtud joogi ja söögi vaheajad mingi probleem, nendele lihtsalt ei mõt

Kevadväsimus on vist võimust võtnud, ei ole kohe seda tunnet, et valmistaks midagi põnevat. Ausaltöeldes on selline tunne, et ei valmistaks kohe üldse mitte midagi. Seega kirjutan vahelduseks veidi hoopis oma lemmiktoorainetest. KÜÜSLAUK - seda paneks igale poole ja mida aeg edasi, seda rohkem. Üks parimaid aroome on minu jaoks lõhn, mis tekib, kui kuumutada heas oliiviõlis tükeldatud küüslauku. Ma ei pressi peaaegu kunagi küüslauku katki, minu meelest kaob siis tema maitsest suur osa ära. Alati ikka hästi hästi peenelt tükeldatult! TOMAT - parim on meie oma eestimaine. Ja kõige kohutavam on see roosa kõva maitsetu pallike, mida talvel kaubanduskeskustes Hispaania tomati nime all müüakse. Ei tea, miks seda nii nimetatakse! Kahtlen väga, et hispaanlased selliseid söövad. Õigemini tean, et ei söö! Neid võiks nimetada külmkambris hoitud tomatilaadseteks viljadeks! Mitte-Eestimaistest tomatitest on parimad kirsstomatid ja kirss-kobartomatid. Ja eriti head muidugi veel Eestimaised kirsstoma

Kuna hea toit ei ole kaugeltki mitte ainuke asi, mis on meelierutav ja kuna maailmas on veel nii palju huvitavat, mida jagada, siis on alates tänasest minu blogis mõned uued osad: 1. Olen jaotanud huvitavad lingid parema orienteerumise ja ülesleidmise huvides ära - kokandus eraldi, reisimine eraldi jne; 2. Lisasin viimati loetud raamatute nimekirja (linkidega Apollole) ja uuendan seda pidevalt; 3. Lisasin lemmikraamatute nimekirja (linkidega Apollole ja Amazonile); 4. Lisasin lemmikkunstnike nimekirja (linkidega Wikipediale ja kunstnike kodulehtedele). 5. Lisasin lemmikmuusika nimekirja, kuna vaikus on minu jaoks alati muusika Nr 1, siis neid, kes konkureerida suudavad, ei ole palju. Mõned siiski! (linkidega You Tube'le) Ühesõnaga üritan lisada siia lehele uut vürtsi, ka sellist, mida ära ei sööda :)

Suupiste, mida pakkuda näiteks siis, kui külla tuleb mõni taimetoitlane. Mina pakkusin seda endale täna lõunaks hoopis! Kõige parem soojalt! 1/2 lavašši 6 šampinjoni 2 šalottsibulat 1 sl oliiviõli 1 sl rapsiõli 6 suuremat kirsstomatit veidi seedermänniseemneid 1 sl sojakastet veidi tšillit (mina kasutasn tegelikult hoopis tšilli-küüslaugu kastet) musta pipart Prae rapsiõlis peeneks hakitud sibul klaasijaks, lisa hakitud seened ja hakitud tomatid, hauta veidi. Maitsesta pipra ja sojakastmega, lisa maitse järgi tšillit ja veidi seedermänniseemneid. Kuumuta läbi! Pintselda lavašš üle oliiviõliga, laota ühtlase õhukese kihina üle lavaši seenesegu. Rulli peeneks rulliks. Lõika terava noaga ca 4-5 cm pikkused rullid. Mina sidusin kinni murulauguga.

Lubasin teha vahekokkuvõtet, kui 2 nädalat Rolet on seljataga. Kaal on endine, ei ole juures, ei ole maas. Aga ega see ei olegi meie eesmärk olnud, nii et pole hullu. Enesetunne on hea, aga ega tal enne ka viga polnud. Üks asi on selgeks saanud küll Role programmi järgi toitumise kohta. Kui niimoodi süüa, nagu ette on nähtud, ei teki kunagi peale sööki sellist tunnet, nagu kivi oleks alla neelanud, ei lähe uniseks ja kõht ei lähe ka punni. Lihtsalt on hea ja kerge olla. Mis veel. Role reeglite järgi toituda ei olegi eriti raske, aga pidevalt peab leiutama. Ma ei kujuta lihtsalt ette, et ühel päeval sööme grillitud kanafileed kurgisalatiga ja teine päev grillitud loomaliha kurgisalatiga ja kolmandal grillitud kalafileed tomatisalatiga... Igav! Nii peangi iga päev nuputama, kuidas reeglitele kindlaks jäädes maitsvaid ja huvitavaid roogi valmistada. Ja ausalt öeldes, niipalju kui mulle ka meeldib leiutada ja katsetada toitudega, olen ma väsinud. Tahaks vahelduseks teha mingi tavalise söög

Vahele üks väike nali meie pere igapäevaelust. Eile, pühapäeval, saabusime perega pargist ja mina valmistasin omletti. Eva Maria (minu 2a 8 kuune tütar) otsis endale meelepärase kausi ja lasi mul sinna panna tükeldatud omleti. Viis kausi lauale, istus laua taha ja küsis: "Emme, kas ma võin kohe sööma hakata või tahad sellest enne pilti ka teha?" :)

Üks lihtne, kiire ja maitsev söök. Vaja läheb (1,5 in): 4 muna 2 küüslaugu küünt peotäis värskeid spinatilehti peotäis (pool)kuivatatud tomateid 2 spl oliiviõli sool/pipar veidi vett Värskeid ürte serveerimiseks Klopi munad lahti, maitsesta soola/pipraga, lisa sorts vett. Sega hästi ühtlaseks. Prae oliiviõlis hakitud küüslauk, spinati ribad ja tükeldatud kuivatatud tomatid. Vala peale munasegu. Küpseta ühelt poolt, pööra omlett teistpidi pannile ja prae ka teine pool küpseks. Tõsta taldrikule ja raputa peale värskeid ürte.

Mida teha sombuse ilmaga pühapäeval Tallinnas... Selle küsimusega seisime täna hommikul silmitsi. Otsustasime teha teise katse minna Park Cafesse Kadriorus. Esimesel korral sattusime ühel ajal jääskulptuuride tegemise üritusega ja mõistagi ei olnud kohvikus ühtki kohta. Sõitsimegi Kadriorgu ja tegime väikse ringi pargis. Vaatamata halvale ilmale oli park jalutajaid täis. Üldse tundub viimasel ajal, et eestlased leiavad järjest enam tee värskesse õhku, parkidesse, mänguväljakutele. Nii tore! Ja nagu tellimise peale oli Park Cafe esimesel korrusel meie pere jaoks vaba üks nurgalaud veidi eraldatud toasopis. Kohviku interjöör on soe ja meeldiv. Tumedad lühtrid, pruun puitmööbel, igal laual väike küünlake põlemas. Valgust annavad suured valgete kardinatega aknad, õrnust imeilus pitsi meenutav valge serviis. Põrand on kaetud vaibaga. Salongilik oleks vist õige sõna. Saiad, koogid, tordid on "õige magusad". Võtsime vahukoore-kohupiimatordi, mis oli pisut liiga vahukoorene ja pisut

Olen täna eriti produktiivne. Aga kuna Mann tahtis hirmsasti kivikõvasid tooreid punaseid läätsesid ära süüa, siis pidin nendest midagi valmistama. Inspiratsioon tuli Eva soovitatud Nami-nami retseptist, täna saabunud viimasest Oma Maitsest leitud läätse dhali retseptist ja kodus leidunud toiduainetest. Kokku sai maitsev, soojendav ja vürtsine supp, mis sobiks eriti ideaalselt külmaks talveõhtuks. vaja läheb (3 inimesele): 200 gr punaseid läätsesid 1 l köögiviljapuljongit (kasutasin kuubikut) 1 porgand 1 sibul 2 suurt küüslauguküünt 200 ml purustatud tomateid 1/3 tl koriandripulbrit 1/3 tl currypulbrit 1/3 tl India maitseainesegu (mul Meira oma) 1/2 tl rohelist karripastat 1 cm jupp ingverijuurt 1/2 tšilli 2 sl oliiviõli maitse järgi soola Serveerimiseks hapukoort Tore oleks, kui saaks serveerida värske mündi ja/või koriandriga. Mul ei olnud muud kui murulauku, panin seda. Prae oliiviõlis hakitud küüslauk ja sibul, lisa hakitud ingver, tšilli, maitseained, sega ja kuumuta. Lisa purusta

Otsustasin täna hommikul lasta Marial nii kaua magada, kui tal hing ihkab. Nii oli kl 10.30-ks, kui ta lõpuks ärkas, mind haaranud selline hundiisu, et hommikusöögist sai sujuvalt hommiku- ja lõunasöök ühes isikus. Role programm on meil ära keelanud 3-ks kuuks kõik saialised-leivalised, millel on pärm sees (eile ma muidugi seda "ei mäletanud", kui Nopis värsket saiapoolist pakuti). Nii jääb üksainus hele sai, mida süüa võime - kollase sildiga lavaš, mida ma ainult Stockmannis näinud olen. Sellest saigi mu hommikusöök alguse. Vaja läheb (1,5 inimesele): 1/2 lavašši suts oliiviõli suts rapsiõli suts balsamiäädikat 1 väiksem sibul ca 7 šampinjoni 1 avokaado ca 6 kirsstomatis suts sidrunimahla rohelist (minul oli murulauk ja koriander) sool/pipart Prae rapsiõlis sibul ja šaminjonid, maitsesta soola ja pipraga. Valmista avokaadosalat - koori avokaado, tükelda, pigista sidrunist mahla, lisa oliiviõli, soola/pipart, sega ja pane ootama. Laota lavaš lauale, tilguta peale oliiviõli, p

Tore, et teid siin nii palju on! Lisasin nimelt eile õhtul oma blogile loenduri (vt "lammas all paremal nurgas" :)). Ja täna hommikuks juba oli number hoopis teistsugune, kui oodata oskasin. Nii tore! Siit ka üleskutse - hirmus tore oleks, kui Te, proovinud mõnda siintoodud (või muud) retsepti, kirjutaksite/kommenteeriksite siin blogis, et saaksin veidi tagasisidet ja teistel oleks ka huvitav saada nn second opinion . Onju? Mõte tuli sellest, et minu hea sõber Mari nt kirjutas täna mulle, et lisas eile siitvõetud Spaghetti olio, aglio e pepperoncino retseptile päiksekuivatatud tomateid ja seedermänni seemneid ja sai eriti hea. Ja et mitu inimest on eraviisiliselt küsinud palju palju küsimusi Role kohta, millele ma olen ka vastanud, aga äkki tahaks keegi veel teada. Igatahes, sõnavõtud on teretulnud ikka ja alati! Muidugi jätkan ka eraviisilisi vestlusi suurima heameelega. Kasutan ka võimalust ja kirjutan siis, kas patustamine eile Nopis oli magus! Menüüga meil ei õnnestunud s

Luban teha täpsemat kokkuvõtet, kuidas meil Rolega läheb, täpselt siis, kui 2 nädalat on algusest möödas. Siis vaatame ka, kas kaal on endine või uus ja muud huvitavat. Seniks aga muud juttu. Eile käisid külalised. Olin väga rahul, kuna väga väikse patustamisega sai pidulaud korralik. Kuna külalised on Aasia köögi lembesed, siis pakkusin lõhet sojakastmes , Baan Chao Lay köögivilju (seekord spinat, suhkurhernes, sibul, suvikõrvits, küüslauk, porgand ja seened) ja pastat väikse küüslauguga Nopist ostetud Tai kastmes. Magustoiduks viinamarjad. Ainuke patt sealjuures olid sojakaste ja väike törts äädikat Tai nuudlikastme koostises. Külalised arvasid ka, et nagu oleks restoranis käinud :). Õhtul kiitlesin Henri ees, et ma pole praktiliselt õigelt teelt kõrvale kaldunud kogu selle 1,5 ndl jooksul. Ja nagu minu puhul ikka, tasub kiitlemine end kiirelt kätte. Läksin Mannile jala lasteaeda järele, tagasi veeresime oma 2 tundi või veel rohkem (mänguväljak, väiksed puhused Toompea nõlval, Haridu

Proovisin teha tomatist pastakastet tavalise liha või hakkliha asemel sojahakklihaga. Polnud paha! Samas, sõime hea meelega, aga järgmine kord proovin sojahakkliha seente vastu vahetada. Panen retsepti üles kui näide tervislikust ja heast toidust! Vaja läheb: 1/2 pk Sojahakkmassi oliiviõli küüslauku (4 küünt) 1 sibul jupike suvikõrvitsat 1 väike purk purustatud tomateid 1/2 tl tšillit 2 sl punast pestokastet Mina lisasin Vahemere maitseainesegu veidi ja pool purki musti oliive 1/2 pakki pastat (kui rohkem rahvast, suurenda koguseid) Keeda sojahakkliha suures koguses soolaga maitsestatud vees 5 min, kurna sõelal, suru liigne vedelik välja. Prae oliiviõlis tükeldatud küüslauk, sibul ja ribadeks lõigatud suvikõrvits, lisa sojahakkliha. Maitsesta soola/pipra ja ürdiseguda. Prae veidi, kuni sojast on enamus vedelikku välja praadinud. Lisa tšilli, tomatipasta ja pesto. Sega läbi, lase vaiksel tulel keeda. Lõpuks lisa oliivid. Kuumuta ja serveeri pastaga. Mul ei olnud täna käepärast, aga värs