What a wonderful world!

Pulli nimega salat, kas pole - yam som oo . Pomelo on üks huvitav tsitruseline, ta ei ole liiga hapu, nagu laim, ega ka liiga magus, nagu mandariin, ega ka mõru nagu greipfruit. Ta ei hakka toitudes domineerima. Lisaks on tal superilus koor, mille seest salatit serveerida saab. Plaan pomelost salatit teha oli mul juba tükk aega, aga vahepeal kogusin ma ideid, kuidas seda kõige parem teha oleks, vaatasin, mida temaga kohalikud kokad teevad ja juurdlesin, mida teisiti teha. Selge oli see, et pomelosalatist saab midagi kerget, värsket ja vitamiinirikast. Tulemus oli ootamist väärt! Kummalisel kombel oli Taist kõige keerulisem leida kookoshelbeid. Täiesti arusaamatu. Ühes poes oli äsja olnud, Hiina päritoluga, umbes 300 eek/kg ja uued pidid saabuma kahe nädala pärast. Sellise hinnaga poleks ma siin maal kookoshelbeid küll ostnud. Mis siis ikka, läksin turule, otsisin üles värske kookospiima müüja ja palusin, et ta mulle veidi kookost purustaks. Suur kotitäis kookospiimast mahlast puru käes

Panna cotta on üks minu kindlatest lemmikutest. Juba Eestis mõtlesin, et kunagi tahaks proovida ka kookosega panna cottat . Aga kus mujal oleks veel õigem seda teha, kui kookospiimamaal Tais. Ja kuna mul ahju pole, siis oli kangesti tarvis midagi maitsvat ja veidi pidulikumat jõululauale. Salatiidee sain poes toiduajakirju sirvides. Ühes neist nägin pilti puuviljasalatist laimikastmes, panin mõtte idanema, aga mis ajakiri see oli, läks meelest. No vahet pole, sest retseptid on minu omad, nii et kuhugi viidata pole vaja. :) Panna cotta jaoks läheb vaja: 200 ml vahukoort 400 ml kookoskoort 80 gr tuhksuhkrut 0,5 vanillikauna või 1 tl vanilliseemnetega pastat 0,5 tl laimi-, sidruni- või apelsinikoort või nende segu (mina kasutasin laimi ja kumkvaadi oma) 1/2 laimi mahl 3 lehte želatiini Hoia igaks juhuks oma kookoskoort enne kasutamist umbes pool tundi külmas ja kui pinnale eraldub vesi, viska vesi minema. Pane zelatiinilehed vette ligunema. Pane potti vahukoor ja kookoskoor, kaunast väl

Kallid lugejad ja kaaskokkajad! Soovin teile kõigile imeilusaid jõule ja maitsvat uut aastat ! Nende soovide illustreerimiseks pakun välja talvise variandi maiustusest, mida nimetatakse kiviseks teeks (rocky road). Minu oma on siis vastavalt lumine talvetee ! Vaja läheb: 500 gr tumedat šokolaadi 3-4 spl võid 0,5-1 kl maitsestamata kooritud pistaatsiapähkleid 1-1,5 kl väikseid vahukomme (või suuri tükeldatult) 1 kl kookoshelbeid Polsterda laia põhjaga nelinurkne vorm fooliumiga. Sulata šokolaad ja või, sega ühtlaseks. Vala 1/3 vormi põhja. Sega 1/3 šokolaadisegust pähklite, vahukommide ja 1/2 kookoshelvestega. Vala vormi. Vala ülejäänud 1/3 šokolaadisegust kõige peale. Raputa veidi vormi, et šokolaad ühtlaselt vahedesse vajuks. Pane külmkappi. Umbes 5 minuti pärast raputa ülejäänud kookoshelbed maiustuse pinnale. Lase terve öö külmikus seista. Lõika ruutudeks ja paku sõpradele!

Nagu näete, ma tõepoolest nüüd tean, kui maitsev on omatehtud jäätis. Sel korral valmis taas jäätis, mida teiega jagada soovin - värske peenekshakitud mündi ja laimi seest pigistatud mahlaga. Põhiretsept on nagu eelmiselgi korral, vahe on lihtsalt maitsestamises. Nii et vaja läheb: 400 ml vahukoort 1 purk magusat kondenspiima maitse järgi laimimahla hästi hästi peeneks hakitud 1 kl värskeid mündilehti Vahusta vahukoor, sega sellesse toasoe kondenspiim. Vahusta veelkord läbi. Enne mündilehtede hakkimist pigista neile laimimahla, et nad mustaks ei läheks. Haki nii peeneks, kui oskad, viitsid ja tahad. Lisa laimimahla jäätisesegule kuni soovitud hapukus on saavutatud. Laimi ja kondenspiima kooslus võib liigse mahla puhul väga vängeks minna, aga võibolla sulle just nii meeldibki. Nii et maitse asi. Lisa mündilehed, nende maitset on tunda rohkem peale jäätise valmimist, kui maitse lehtedest jäätisesse ühtlaselt laiali on läinud. Pane jäätisesegu madalasse laia anumasse ja sügavkülma. Sega k

See minu jäätisetegemise lugu sai alguse kummalisel kombel. Nimelt, mõne aja eest sain mina valmis ja panin siia blogisse üles Tom Yum Goongi nimelise vürtsika Tai supi retsepti. Paar päeva enne seda oli toidublogija Mari-Liis käinud Tai kokakursustel ja hoog oli veel sees. Tegi supi ära ja kirjuta Nami-Nami foorumis , et supi järel pakkus ta desserdiks omatehtud mangojäätist . Minul hakkas suu vett jooksma ja kirjutasin vastu, et oleks mul siin vaid jäätisemasin. Ja tema vastas, et tema jäätis valmis täiesit ilma masinata. Mul hakkas kohe mõte tööle kõigist võimalustest, mis minu ees sellel selginemise hetkel avanesid :). Rolleri selga, küpsed mangod korvi, muu vajalik ka ja läkski jäätiseteoks. Kui see kõik lõpuks valmis sai ja ma oma jäätiseid maitsesin, siis sain ma enda peale väga pahaseks... omatehtud jäätised on nii maitsvad, et ma ei saa aru, kuidas ma olen senini elanud sellises pimeduses ja nende valmistamist mingiks imeks pidanud. Kõik on tegelikult lihtsamast lihtsam. Aga

Manni Tai lasteaias oli mõned päevad tagasi jõulupidu. Sealne seltskond on väga rahvusvaheline ja igaüks pidi kaasa võtma midagi oma kodumaa toidulaualt. Taid ei kasuta ahjusid, seega pole ka meie köögis võimalust midagi ahjus küpsetada. Hakkasin siis nuputama, et mida Eesti jõululaualt saaks ilma ahjuta teha. Mõtlesin ja mõtlesin ja välja ei mõelnud. Ma polnud enne mõelnud, kui hädavajalik asi ikka see ahi on meile. Pöördusin siis Nami-Nami foorumisse appihüüdega. Suured tänud siinkohal kõigile kaasamõtlejatele ja eriti Edale, kelle idee lõpuks ka käiku läks - Kirju Koer. Vana hea Kirju Koer. Ma imestan, et nii lihtne ja hea asi mul endal üldse meelde ei tule, isegi Eestis olles mitte. Retsepti osas pean tänama jälle Thredahliat , sealt ma ta napsasin (või kogust suurendasin veidi, sai suurepärane). Nii et jõulused tänud teile kõigile, inspiratsiooni, retseptide, kaasamõtlemise, kaasaelamise ja lugemise eest! Vaja läheb: 600 g küpsiseid 250 g võid 50 g tumedat šokolaadi (ca 70%) peo

... saate lugeda detsembri Oma Maitsest.

Üheks lõunaks sõime restoranis taignas praetud krevette, mis olid supermaitsvad koos kõrvale serveeritud magusa tšillikastmega. Olid teised suured küll ja kohe 8 tükki, aga no mis sa nendest ikka saad, ainult hambaauku. Maksime arve, hüppasime rollerile ja sõitsime turule lisa ostma. Pool kilo krevette, mille müüja kibekiirelt ära puhastas, olemas, valmistasime ise lisa. Ega siin tegelikult suurt retsepti ju polegi, lihtsalt ühe vana hea asja meeldetuletamine. Juurde sobib lihtsalt võrratult ükskõik milline magus tšillikaste, milliseid igal maal igas supermarketis odava hinnaga osta saab. Vaja läheb (taigen on võetud BBCGoodFood kodulehelt): 500 gr suuremat sorti krevette (puhastatud, sabad küljes) 100 gr jahu 2 munakollast 1 tl õli 150 ml piima 1 munavalge maitsesta soola serveerimiseks sidrunimahla ja kastet Sega jahu soolaga, tee auk keskele, lisa õli ja munakollased. Sega ühtlaseks, lisa piim ja sega taignaks. Kata ja pane 30 minutiks jahedasse. Löö munavalge kõvaks vahuks ja sega

Meile on siin Tais hakanud meeldima hommikukohvi kõrvale moosiga röstsaia söömine. Eriti arvestades seda, et ega me peale puuviljade mingeid erilisi desserte siin ei söö, taipärased silmipimestavalt magusad aurutatud tarretised pole veel meie südameid võitnud ja küpsetamises pole nad just meistrid (nüüd ma teen mõningatele kohtadele liiga, aga ma räägin keskmisest Tai küpsetisest). Oleme senini poest ostnud maasikamoose - noh, pole viga ka otseselt, aga suurelt on peale kirjutatud, et moosi sisse on pandud nii tehislikke värvi- kui maitseaineid ning kõike seda on juba kontsistentsist aru saada. Otsustasin siis ette võtta ananassid, mis on Tais meeletult mahlakad ja ilma igasuguste lisaaineteta mesimagusad, ning nad purki pista. Tagantjärele mõeldes olen ma poolearuline või siis kangelaslik, et konditsioneerimata köögis üle 30-kraadise ilma juures mitu tundi moosi keetsin, õnneks oli mul piisavalt oidu, et alustada hommikul kl 8, kui maja veel üles pole kuumenenud. Ananassimoos on väga

Kanaretsepti sel korral ei tule. Mul ei ole siin endal grilli ja ausalt öeldes ei näe ma ka põhjust, miks ma peaksin ise grillima, kui igal hommikul, kl 11 sõidab grill mootorrattal maja ette ja laseb signaali. Kõik naabrid kogunevad lõunat ostma - proua ronib motikalt maha oma mobiilsesse kööki, võtab kätte hiiglasliku uhmrinuia ja hakkab vürtsikat papayasalatit valmistama - tundub, et taidel ei saa sellest iial küllalt. Vahepeal müüb ta mulle otse grillilt särisevadi kanatiibasid, 3 eek tk. Õhtuti on lood veel paremad, siis võid tänavate viisi valida, millised vardatäied lõhnavaid lihasid sind sel päeval kõige rohkem tõmbavad. Küll aga jagan ma teiega kolme retsepti, mis kõik värskele grillkanale suurepärast lisaväärtust annavad. Esimene neist, mangosalsa, on midagi nii kerget ja mahlast, et kui vähegi võimalik, siis ma väga väga soovitan seda proovida. See sobib ka kerge kalaga. Ja kui aus olla, siis ka niisama lusikaga söömiseks, nagu mina peale grillkanalõunat ülejäänud salsaga sa

Ei saa salata, sellest hetkest, kui me Tai pinnale astusime on kaks asja, mida me oleme iga jumala päev söönud. Esimene neist on muidugi igav - riis. Riis sobib lihtsalt kõigi siinsete toitude kõrvale ja siinsesse kliimasse. Aga teine... teine on Tai kõige kuulsam supp, hapuvürtsine Tom Yam Goong. Tegelikult peaks ütlema hapuvürtsinekreeminemagus, sest selles supis on esindatud 4 erinevat maitset, kõik ilusti tasakaalus. Ja just seetõttu, et ta on nii mitmekülgne, ei saa temast iial küllalt. Iga kord kui mu suu supist põleb mõtlen kui uskumatu see on, et mina söön iga päev sama rooga ja olen asjade sellise käiguga igati rahul. Alguses oli Tom Yam veidi teistsugune, traditisoonilist Tom Yam´i õppisime tegema Bucha Bun kokakoolis siin Hua Hinis ja sellest saab millalgi lugeda Oma Maitsest. Aga tänapäeval valmistavad kõik kohalikud just sellist Tom Yami, mida meie oleme armastama hakanud ja millest teile siin praegu kirjutan. Iseenesest tundub, et Tom Yami tegemine on kohutavalt lihtne. A

Malaisia oli tõeline maitsete virrvarr. Seal on võimalik proovida nii palju erinevaid roogasid, et pea hakkab ringi käima. Ja väga häid roogasid. Ostsin endale Kuala Lumpurist Malaisia isaks peetava Tunku kokaraamatu “Lemmikroad Tunku köögist”. Malaisias valmistatakse kala enamasti tervelt ning kastmed valatakse praetud kalanahale. Minu jaoks jätab see kalalihale liialt vähe maitset ja seega vahetasin kala väikeste kalafileede vastu (ostsin Hua Hini turult fileerituna, näevad välja täpselt nagu kilud, aga nime ma ei tea, kuna turutädid räägivad ainult tai keelt :) ). Kui teil vähegi koostisosasid võimalik leida on, siis proovige ära ja te ei kahetse – tõeliselt maitsev roog. Sobib suurepäraselt ka külmalt söömiseks, nii et võib ka peolaua jaoks varem valmis teha. Vaja läheb: 400 gr väikseid kalafileesid 2 tl kurkum 1 tl soola 50 ml õli praadimiseks 4-6 sidrunhein avart, hästi peeneks hakitult 5 šalottsibulat, hästi peeneks hakitud Kuivatatud tšillihelbed, vees leotatud, maitse järgi (a

Oi kuidas ma armastan, kui mu hommikukohvi kõrval on klaasike jahedat värsket mahla. Värskeltpressitud apelsinimahl on alati maitsev, aga kui mõnikord on isu midagi uut proovida, et oma algavale päevale vürtsi anda, võib proovida arbuusijooki, laimi ja ingveriga. Jooki, mis on täis värskust, vitamiine ja vürtsi. Vaja läheb: 5 kl arbuusiliha 1/4 kl riivitud ingver 2 spl laimimahl 1,5 spl pruuni suhkrut või mett Purustatud jääd Pane klaasid sügavkülmikusse jahtuma. Riivi ingver, sega laimimahla ja suhkruga. Oota, kuni suhkur sulab. Purusta nuimikseriga arbuus. Kasuta sõela, et lisada joogile ingveri-laimimahl. Lisa jupihaaval, vahepeal maitstes, et jook sinu jaoks liiga vürtsikaks ei läheks. Vala külmadesse klaasidesse, lisa purustatud jääd, pane üks ilus roheline laimiviil klaasiäärele ja alusta hommikut!

Ma olen köögiviljaparadiisis. Tai turgudelt ostan suure kimbu värskeid spargleid, kotitäie suhkurherneid ja tavalisi herneid, poolemeetriseid oakaunu, beebisuvikõrvitsaid… igaüks neist alla 5 eek. Kasutan seda võimalust loomulikult ära ning ostan neid isuga. Asjad, mida Tai ise ei tooda, näiteks selles retseptis vaja minev parmesani juust, on aga täielik luksus ning seega on ka hinnad metsikud. Mõne asja leidmisega on mul suuri raskuseid. Pistou jaoks oli tarvis basiilikut. Käisin mööda üdini taikeelset turgu nõutult ringi ja mitte ei leidnud teda üles. Ainus, mis basiiliku nägu oli, lõhnas nagu aniis (see on vist siinne pühha basiilik, mis mulle eriti ei maitse). Õnneks sattusin suurte supermarketisse, kus minusuguste jaoks asjadel ka inglisekeelsed kirjad kõrval olid. Tuli välja, et suur punt täiesti umbrohu nägu rohelist, mis mitte ühegi nurga alt basiilikut ei meenutanud, just basiilik oligi. Esialgu, kui silti nägin, pistsin nina põõsasse ja olin juba pettumas, kuna mingit basiil

Ühel ilusal päeval leidsin oma mailboxist imearmsa kingituse, mille minu head sõbrad Mari ja Triin meie jaoks valmistanud olid. Nimelt võrratu mosaiik fotodest, mis kõik tehtud meie armsas Peedu aias ühe päikselise suveilmaga. Siinkohal kasutan ka võimalust tänada oma kalleid vanemaid, kes ei ole Peedul selle suvega metsikuks minna! Miljon kallistust teile kõigile ja Peedule ka pealekauba!

Te saate ju aru, miks ma teile pidevalt kergeid roogasid silmadega söömiseks pakub, eksju? Asi selles, et meil on siin Tais pidevalt 35 kraadi ja lauspäike. Teile sobiks need desserdid vist peale midagi tugevat ja soojendavat, kui rammusam kraam juba kõhule liiga teeks. Teine teema on muidugi mangode kättesaadavus, Tais algab tõeline mangohooeg detsembris, aga juba praegu leiab parematel turgudelt küpseid kollaseid vilju, Tai kohta krõbeda kilohinnaga 25 eek. Kuu aja pärast õnnestub selle magusa loodusanniga ehk midagi rohkematki ette võtta – äkki mõned troopilised riisirummikokteilid või värskendav salsa kanaliha kõrvale. Aga seekord siis kiire dessert – mangoviilud laimi-vanillikastmes. Vaja läheb: 4 küpset mangot, kivi eraldatud ja viilutatud 2 spl laimimahla 1 kl vett 2/3 kl suhkrut 1 vanillikaun Aseta mangod taldrikule ning valmista kaste. Selleks kraabi vanillikaunast seemned potti, lisa vesi, suhkur ja laimimahl ning keeda siirupiks. Vala mangile ning serveeri kohe. Tu

Tai turgudelt saab osta imeilusaid värskeid murulauguvarsi. Tegu ei ole päris sama asjaga, mis meie murulauk, kuigi ma usun, et see roog tuleb sama maitsev ja ilus välja ka meie kodumaise versiooniga. Siinkohal on tegu sellise asjaga nagu Allium tuberosum või ramosum, inglise keeles garlic chives või chinese chives, meile tõlgituna siis vast küüslaugu-murulauk. Selline nimi tuleb tema mahedast küüslaugumaitsest, mis tema kasutamise roogades eriti meeldivaks teeb. Selle retsepti leidsin ühe Tai proua blogist nimega Thai Food and Travel blog . Vaja läheb: suur punt õitega murulauguvarsi 200 gr austerservikuid 300 gr krevette, kooritud ja seljalt sisse lõigatud 3 spl maapähkliõli 3-4 spl austrikastet maitse järgi Tai kalakastet, ca 2-3 spl Pese murulauguvarred ja lõika ca 5 cm pikkusteks tükkideks. Kuumuta pann hästi kuumaks (ideaalis wok), lisa õli ja oota, kuni ka see kuumaks läheb. Lisa krevetid ja sega pidevalt, kuni nad pealt roosaks hakkavad minema (praktiliselt kohe), lisa murulaug

Ananassi grillimine kummitab mind juba alates Brasiilia rodiziotest, mille lõpetuseks pakutakse mahlakaid grillananassiviile kaneeli-suhkrukattega. Seda rooga saab kindlasti tulevikus maitsta meie Peedu grilliõhtutel, kui kodumaale ikka head ilma veel kunagi antakse. Seni aga arenes minu grillananassi mõte edasi ja ühel Bangkoki õhtul, kui minu kasutuses oli grillpann ja mahlakad Tai ananassid, valmsitasin seda rooga veidi elegantsemas vormis, nimelt rummi-vanillikastmes. See on selline kerge, mahlakas ja maitsetest tulvil dessert, mida pakkuda peale tugevat pearooga (nt lasanje on alati selline pearoog, mille järel midagi tugevamat sisse ei lähe). Vaja läheb: 1 ananass 2 spl võid, pluss veidi õli, kui vaja 4 spl suhkrut 3 pitsi rummi 1/2 laim 1 tl seemnetega vanillipastat Lõika ananassil ära mõlemad otsad, koori. Lõika ananass pooleks ja eemalda keskel olev kõva osa. Kuumuta grillpann, pane pannile 1 spl võid ning ananassid. Kui tahad ilusaid kuldseid triipe, ära ananassi tükk aega li

Mul ei ole tihtipeale ideid kergete salatite osas, mis sobiks prae kõrvale. Kurk on üks tänuväärne köögivili, mida isegi Eestis kõlbab aasta läbi osta. Aga sellel kurgisalatil on väike Aasia konks küljes, mis lisab värskust ja vürtsi. Kuna maitsed ei ole väga tugevad, siis sobib täitsa hästi ka mitte-Aasta toitude juurde. Suurematest poodidest saab sidrunheina ka kätte, ma usun. Vaja läheb: pikk kurk jupp kooritud viilutatud ingverit värskeid koriandri lehti värskeid mündi lehti jupp sidrunheina oliiviõli 6 spl riisiveini äädikat 3 spl 1 tl suhkrut musta pipart 2 spl sojakastet Valmista kaste segades kokku oliiviõli, sojakaste ja äädika ning valades selle ingveriviilude, sidrunheinatükkide ja suhkru peale. Sega ja jätta pooleks tunniks maitsestuma. Koori kurk, lõika pikuti õhukesed viilud. Pane kurgiviiludele värske koriandri ja mündi lehed. Vala kaste läbi sõela salatile. Raputa peale musta pipart! Bon appetit!