What a wonderful world!

Pealkiri meie Londoni-reisile sai just selline, sest mulle kohutavalt meeldib inglaste ülim viisakus ning see, kuidas nad kõigi poole pöörduvad armsate väljenditega nagu ... my darling!, ... my love! või ... my dear! Peale Inglismaalt Luksemburgi tagasi jõudmist tundusid siinsed inimesed suisa ebaviisakad. Meie Londoni-reisi idee sai alguse juba paari aasta eest. Kui meie pere parajasti endid ümbermaailmareisile sättis, asutas minu kalli õe Eva pere endid samuti omamoodi reisile minema. Nimelt kolisid nad veidi peale meie reisi algust kolmeks aastaks Londonisse elama. Sisse seadsid nad end imearmsas Richmondis kagu-Londonis, mis juba ammustest aegadest on londonlaste seas kõrges hinnas olnud. Kes on Forsyte´de saagat lugenud, siis vast mäletab, et peategelased oma uhketes tõldadest tihtipeale ilusa ilmaga just Richmondi parki aega veetma sõitsid. Ja kuna meil on kombeks üksteist mööda maailma külastamas käia (Eva on meil külas käinud nii Tais kui Luksemburgis) ja kuna meile kõigile r

See retsept on nüüd neile, kel veel sügavkülmas eelmisest hooajast mustikaid-maasikaid-vaarikaid peidus. Nüüd, kui rabarber ja karulauk juba ninad päikse poole pistnud, on minu meelest viimane aeg see asi ära korraldada. Minu sügavkülmas just selline karbike peidus oli ja kiire lahenduse leidsin taaskord Jamie Oliveri raamatust 30 minute meals. Sobib eriti hästi päikselise päevaga, kui ei ole isu liiga kaua köögis pliidi ees koogutada. See on selline, tsiuh ja valmis magusroog! Vaja läheb (4-le): 500 gr sügavkülmutatud marju (mina isiklikult arvan, et parim tuleb maasika-vaarika-mustika segust) 150 gr värskeid mustikaid (neid suuri mustikaid müüakse vist aasta läbi, mulle tundub) 4 spl mett 500 gr maitsestamata Kreeka jogurtit mõned lehed värsket münti Pane klaasid, millest desserti serveerid sügavkülma umbes 15 minutit enne. Sega kokku jogurt, mesi ja münt. Püreesta saumikseri või köögikombainiga. Tõsta klaasid välja ja jaga värsked mustikad nende vahel ära. Võta sügavkülmast marjad j

Nagu lubatud sai, lisan reisijutu ja -piltide järjeks ka mõned Kreeka köögi hõrgutiste retseptid. Ma ei tea, kuidas teiega, aga mina tahan alati peale oma reise koju minnes äsjaväisatud maade roogasid ise edasi katsetada. Siis oled nagu selle tunnetuse koha peal kätte saanud ja tead, mida oodata või mille poole püüelda. Seda, kuidas meile Kreeka köök meeldis, sai juba eelmisest postitusest ülivõrdes lugeda küll ja küll. Seekord asun siis asja juurde ja kostitan teid virtuaalselt kahe väga levinud Kreeka roaga - filotaignas spinati-fetapirukaga, mille kohalik nimetus on spanakopita ning meile kõigile ülimalt tuntud Kreeka salatiga, aga seekord niimoodi, nagu seda valmistati meie lemmikus Antonise tavernas Kosi saarel. Viimase osas tasuks kindlasti ära oodata kodumaised tomatid-kurgid, sest iga koostisosa maitsest ja värskusest sõltub selle salati õnnestumine! Aga spanakopita ... laias laastus võtsin oma piruka meisterdamise aluseks Jamie Oliveri raamatus 30 minute meals ära toodud spin

Lõpuks ometi saan mõned read Kreeka kohta kirja. Oh nii pagana ilus ja tore ja maitsev oli. Toiduhuvilistele luban, et reisiloole (mis sisaldab küll kõvasti ka toidujuttu) lisandub peagi ka üks või mitu Kreeka retsepti, aga seda paari päeva pärast. Esialgu siis silmailu ja virtuaalset kaasareisimist! Eelmisel nädalavahetusel kasutasime ära oma suurepärast asukohta ja sõitsime Ryanairi abiga pikaks nädalavahetuseks Kreekasse, Kosi saarele. Meie teadmised oma sihtpunkti kohta piirdusid varem sellega, et Kos ei ole kuigi mägine, et siin käib metsikutes kogustes turiste ja et hooaeg pole veel alanud. Viimane meeldis meile asja juures eriti hästi. Jõudsime peale 3,5 h pikkust lendu kohale, astusime lennujaamast välja ja jõudsime just mõtlema hakata mismoodi küll linna saada, kui meie ees seisis otse Kosi kesklinna viiv liinibuss. Eriti mugav ja eriti odav. Meie ainuke kaart oli jupike Google mapsist välja prinditud kesklinna. Selle järgi asusime siis praadiva päikse käes oma hotelli otsima.