What a wonderful world!

Ja sõnu polegi vaja...

Brownies peaksid olema šokolaadiruudukesed, aga kuna minul oli kodust minema jalutanud küpsetuspaber ja täiesti olemas olis aberist muffinipaberid ja Maria spetsiaalselt nõudis sokolaadikooke, mida saaks näpu vahelt süüa nagu lasteaias, siis tulid seekord ringikujulised šokolaadiruudud :). Õiged Brownied peavad pealt olema heledamad, kuivad ja pragunevad, seest veidi niisked. Nii nad umbes tulidki. Tellija (Mann) jäi ülimalt rahule ja ütles, et just neid oligi vaja. Retset on pärit Nami-namist . Vaja läheb: 200 g võid 200 g tumedat 70% kakaosisaldusega šokolaadi 3 keskmist muna 250 g suhkrut 100 g nisujahu 100 g hakitud kreeka pähkleid 0.5 tl soola 0.5 tl vanilliekstrakti PS! mina kasutasin 1/2 osas Kalevi 56% metspähkli Bitterit ja 1/2 osas Henri poolt mulle Inglismaalt toodud kvaliteetsetest Ghaana kakaoubadest tehtud 85% šokolaadi. Kreekapähklid asendasin mandlitega. Vanilliekstrakti mul ei olnud. Väikse osa suhkrust asendasin fariinsuhkruga. Toimi nii:

Sattusin selle koogi peale siin ja seal, ühes blogis ja teises foorumis. Lõpuks, kui olin näinud imeilusaid Thredahlia tehtud koogipilte, siis otsustasin ära proovida. Retsept on algselt pärit ühest 2003. aasta Pereköögist, sealt sai see Nami-nami retseptlasse ja sealt edasi Thredahlia juurde ja sealt ma selle lõpuks üles korjasingi! Minu pildid kahjuks nii imeilusad ei ole seekord, kuna kook valmis kl 22.30 ja selleks kellaajaks oli ilusast suvevalgusest saanud hämar õhtuvalgus. Mis on muidu väga ilus ja tore, aga mida toidufotod just ülearu ei armasta :). Retsept näeb välja selline: Tainas : 2.5 dl nisujahu 0.5 tl küpsetuspulbrit 2 sl fariinsuhkrut 100 g sulatatud võid Täidis: 500 g rabarbrit 1 dl fariinsuhkrut 1 tl jahvatatud kaneeli 1 tl jahvatatud kardemoni 1.5 sl nisujahu 2 munakollast 3 dl 35% rõõska koort Valmistamine: Sega jahu, küpsetuspulber, suhkur ja jahtunud sulavõi ühtlaseks tainaks. Vajuta tainas Ø 26 cm koogivormi põhja ja äärtele

Nami-namis on käimas aktsioon Kokkame koos # 4 ja teemaks on risotto . Tänaseks oli risotto niikuinii plaanis ja täna hommikul juhuslikult märkasin, et sama teema on võetud ette ka kooskokkamise sildi all. Nii et sain seekord esimese pääsukese õite vara valmis - vähem kui 24 h jooksul väljakuulutamisest. Risottosid on sadat sorti, oma retseptiotsingutel sattusin selliste huvitavate variantide peale nagu Risotto rohelise õunaga, must-valge risotto kuivatatud mustade ploomidega, suitsujuustu risotto šampanjaga, risotto kõrvitsaõitega (see võib küll ilus olla) ja eriti huvitav oli risotto mustikate ja vorstidega. Aga sellised huvitav-erilised katsetused las jäävad järgmiseks korraks, kui ma juba "kogenud" risottomeister olen (loe: 1 kord juba risottot teinud). Risotto juures on oluline kasutada õiget riisi, mina kasutasin Veski-Mati risottoriisi ja sobis hästi. Põhilised risotoriisi sordid on arborio, carnaroli või vialone nano . Risoto struktuur peab olema kreemjas, see saavuta

Kui eelmisel korral sai kevad (loe: rabarber) kommidesse pandud , siis sel korral sai rabarberist ilusat roosat morssi tehtud. Retsept on võetud Nami-namist ja näeb välja järgmine. Vaja läheb: 10 ilusat roosat rabarbrit 2 l vett 2 dl suhkrut Ja teguviis selline: Vali välja punase koorega rabarbrivarred - tuleb ilus roosa morss. Pese puhtaks, ära koori. Lõika paarisentimeetristeks juppideks, pane veega keema. Kui vesi on keema tõusnud, keera tuli vaiksemaks ning lase kaane all tund aega tasakesi podiseda. Tõsta pott tulelt, kurna läbi sõela. Lisa vedelikule suhkur ja sega läbi, et suhkur korralikult ära sulaks. Jahuta. Serveeri! Superhea aseaine, kui laps on armunud poemahladesse. Ainuke probleem on, et kuna see on palju maitsvam, kui poemahlad, siis saab hirmus kiiresti otsa :)

Täna võistlevad meie koduköögis kaks päiksekuivatatud tomatitest tehtud pestot - poest ostetud pesto vs kodus värskelt valmistatud. Võistleja nr I - Tigullio Gran Pesto Siciliana. Koostis: poolkuivatatud tomatid, päevalille õli, ricotta juust, basiilik, kartul!!!, Grana Padano juust, Pecorino Romano juust, küüslauk, tšilli, sidrunihape, india pähklid ehk nakrad (vasakul pildil esiplaanil) Võistleja nr II - täitsa kodune. Koostis: päiksekuivatatud tomatid (150 gr), küüslauk (2 küünt), seedermänni seemned (25 gr), Parmiggiano Reggiano juust (15 gr), Extra Virgin oliiviõli, kild tšillit ja meresoola. (paremal pildil esiplaanil) Värv on kodusel ilus punane, poe omal oranž. Aga see iseenesest võib tulla basiilikust, mis poepesto sees oli. Maitsevahe oli aga suur ja tõsine - poepestol oli mingi võõras kõrvalmaik, kodusvalmistatud oli aga selgete äratuntavate maitsete segu. Igatahes läheb võit 1:0 kodupesto kasuks! Kellel on huvi sellise Itaaliast pärit toidu, nagu pesto, kohta rohem teada

Paar nädalat ei saanud Peedul käia ja juba olid uued elanikud sisse kolinud. Noh, mitte päris sisse, välja pigem, või siis tiiki. Meie tiigis on nüüd lisaks kümnele priskele punasele ja punase-roosakirjule kuldkogrele üks pardipaarike. Tunnevad end seal päris tugevalt, tantsivad ja kudrutavad. Istuvad silla peal, minul vaja vett võtta, nemad veidi prääksuvad, ujuvad paar meetrit eemale, kui mul vesi võetud, tulevad jälle vana sooja koha peale tagasi. Ei nad karda trimmerit ega lähenevaid inimesi. Väga tore muidugi, Mannil koguaeg kino! Lisaplussiks see, et nad puhastavad tiiki, mida me ise ei saa hetkel puhastada, kuna võime taimedega koos kalamaimud välja tirida. Üldiselt oli kevad jõudsalt edenenud - mandliõitest olid järel ainult rootsud, nii mets- kui aedmaasika magusad õied vaatasid lehtede vahelt välja, aiaäärtes laiusid meelespea mered, kuutõbiserohi oli enda alla võtnud teise jupi aiapinda ja hernetaimed olid juba väiksema pöiaikkused. Eine roheluses ja värske õhk! Juba 3 päev

Minu valmistatud küünlad ... Loe edasi siit

Viies katse Keskturult spargleid saada õnnestus - Uus-Kongo talu letis, müüja ees kinnises poolläbipaistvas karbis ta oligi, kulinaaria "valge kuld". Hind on tal kullale vastavalt krõbe, aga see oli juba ette teada. Ostsin siis veidi üle 200 grammi, mis tegi täpselt 9 vart. Mis sobis hästi, sest plaanis oli teha sparglit 3-l erineval moel. Spargel tuleb igal juhul ette valmistada ühtmoodi: pese spargel, naksa ära puitunud varreosa, soovi korral koori pealt veidi koort ära. I Spargel röstitud seedermänniseemnetega (retsept Nami-namist , ära jätsin laimi mahla) Vaja läheb: spargleid veidi seedermänniseemneid meresoola suts võid Rösti kuival pannil seemned ja pane ootele. Keeda spargleid soolaga maitsestatud vees ca 4 min. Sulata pannil või. Pane taldrikule sparglid, peale seemned ja sulavõi. II Spargel parmesani juustuga( retsept Nami-namist ) Vaja läheb: spargleid oliiviõli meresoola Parmesani juustu Eelkuumuta ahi 200 kraadini. Piserda vormi põhja oliiviõliga, pane spargli

Ikka needsamad omavalmistatud sojavahast aroomiküünlad. Mulle meeldib, kuidas kõlab sõna Baccara, sellepärast ongi Baccara küünlad ja sellpärast ka "B" täht mu küünalde pitsatitel:). Ja lisaks ühele lõbusale kaardimängule on bakkara ka roosisort, mis ju lõhnab samuti hästi nagu minu küünlad. Nagu ikka, lõhnavad minu küünlad maailma eri paikade moodi. Olemas on hetkel järgmised küünlad: net w ca 150 gr/ põlemisaeg ca 35h/silindrikujuline klaas Salzburg lõhnab nagu šokolaadikook kirssidega parima magusameistri juures (tumepunane, pruunika varjundiga) Marrakech lõhnab nagu Maroko souk - vürtside mäed ja apelsinide kuhjad (oranžikas punane) Buckingham lõhnab nagu varasuvised sireliõied Inglise parkides (roosa) Provence lõhnab nagu värske kastene rohi suvehommikul (roheroheline) Belize lõhnab nagu mimoosiväli Kesk-Ameerika metsades (õrnroosa) net w ca 50gr/ põlemisaeg ca 18h/koonusjas klaas (pilte vaata siit ) Copacabana lõhnab nagu rummikokteil kookospähklikoore sees Copa

Läks katki. Arvuti nimelt. Eks ma pisut aimasin ka, kui juba jupp aega pidi vasakut kätt kasutama juhtme kinnihoidmiseks ja lõpuks lisaks ka juhtme keerutamiseks, et kontakti saada. Kui arvutimehega ühendust võtsime, tuli välja, et kõige hullem asi, mis teha saab sellise probleemi puhul, on juhtme keerutamine ja niimoodi kontakti otsimine. Ta olevat päris hirmsasti läbikärsatatud eksemplare juba näinud. Hoidsin siis hinge kinni! Ja tundub, et Jumal hoidis meid seekord. Asi ei olnudki väga hull. Aga paranduses on arvuti siiski ja paar päeva ei ole suurt uudist oodata. Nädalavahetusel lähen Peedule, loodetavasti saan sealt lisaks kevadise Peedu pildikesi-lookesi järgmiseks nädalaks. Ka sain lõplikult läbi Frances Mayes "Aasta maailmas", kust sai ka üks toit järele proovitud - Peperoni ripieni, mida pakkus autorile ja ta kaaslasele ühes Napoli trattorias kohalik Mamma. Aga sellest juba siis kui tehnika jälle inimestele järele jõuab! Praegu saan aegajalt halastuse korras Henri tö

Eelmise nädala esimene kolmandik oli meie peres kõike muud kui kulinaarne, pigem võiks seda laatsaretiks nimetada. Mina tegin otsa lahti, kolmapäevaks oli minu maitsmis ja haistmismeel nagu peoga pühitud. Ja siis jätkas Maria samas vaimus. Ühesõnaga, soov midagi köögis teha tuli enamvähem tagasi laupäevaks ja sel korral saabus see koos kalaisuga. Mul oli suts heigifileed ja mõtisklesin siis, mis sellega teha. Ja tegin praekalasid oma tädi Helja retsepti järgi, hästi lihtne ja traditsiooniline oma headuses. Vaja läheb: 400 gr valge kala fileed (minul oli heik) 1 muna pool klaasi jahu pool klaasi piima soola/pipart muskaatpähklit Serveerimiseks sidrunit (sellest pressitud mahla) ja värsket peterselli või tilli. Lõika fileed parajateks tükkideks. Sega kokku muna, jahu, piim, sool, pipar, riivi segusse veidi muskaatpähklit (piima ja jahu kogused ei pruugi mul väga täpsed olla, segu peaks vedelama pannkoogitaigna moodi tulema). Kuumuta pannil õli, pista fileed ükshaaval muna-piima-jahu segu