What a wonderful world!

Kell oli eile öösel 11.30, kui meie pere pikutas voodis ja unistas... praemunast, praepeekonist ja värskest saiast. Tõdesime lõpuks heldimusega, et seda luksust peab veel nädalakese ootama. Päris normaalne see vist ei ole! Tavaliselt asi nii hull ei ole. Eile oli asi selles, et keegi ei viitsnud õhtusööki valmistada ja õhtuks oli "kõht selja küljes kinni". Tegelikult arutasime eile ka, et ROLE programmi järgi toitudes on niii hea ja kerge olla, et päris nurka ei raatsi seda küll visata peale Türgit (Türgis küll, hommikuks ikka need munad ja peekon :) ). Kaal hakkab ka langema, mis on alati teretulnud kõrvalmõju. Tasapisi, aga siiski! Esimesed 1,5 ndl oli pidev nälg, ma mõtlesin, et nii ei saa ju elada! Et sööd ära ja vaatad: "appppiiii, millal juua võib", või "oh, alles 1 h pärast võib süüa, aga mul juba kõht tühi". Aga organism harjus uute reeglitega kiirelt ära ja nüüd ei ole need ettenähtud joogi ja söögi vaheajad mingi probleem, nendele lihtsalt ei mõt...

Lubasin teha vahekokkuvõtet, kui 2 nädalat Rolet on seljataga. Kaal on endine, ei ole juures, ei ole maas. Aga ega see ei olegi meie eesmärk olnud, nii et pole hullu. Enesetunne on hea, aga ega tal enne ka viga polnud. Üks asi on selgeks saanud küll Role programmi järgi toitumise kohta. Kui niimoodi süüa, nagu ette on nähtud, ei teki kunagi peale sööki sellist tunnet, nagu kivi oleks alla neelanud, ei lähe uniseks ja kõht ei lähe ka punni. Lihtsalt on hea ja kerge olla. Mis veel. Role reeglite järgi toituda ei olegi eriti raske, aga pidevalt peab leiutama. Ma ei kujuta lihtsalt ette, et ühel päeval sööme grillitud kanafileed kurgisalatiga ja teine päev grillitud loomaliha kurgisalatiga ja kolmandal grillitud kalafileed tomatisalatiga... Igav! Nii peangi iga päev nuputama, kuidas reeglitele kindlaks jäädes maitsvaid ja huvitavaid roogi valmistada. Ja ausalt öeldes, niipalju kui mulle ka meeldib leiutada ja katsetada toitudega, olen ma väsinud. Tahaks vahelduseks teha mingi tavalise söög...

Luban teha täpsemat kokkuvõtet, kuidas meil Rolega läheb, täpselt siis, kui 2 nädalat on algusest möödas. Siis vaatame ka, kas kaal on endine või uus ja muud huvitavat. Seniks aga muud juttu. Eile käisid külalised. Olin väga rahul, kuna väga väikse patustamisega sai pidulaud korralik. Kuna külalised on Aasia köögi lembesed, siis pakkusin lõhet sojakastmes , Baan Chao Lay köögivilju (seekord spinat, suhkurhernes, sibul, suvikõrvits, küüslauk, porgand ja seened) ja pastat väikse küüslauguga Nopist ostetud Tai kastmes. Magustoiduks viinamarjad. Ainuke patt sealjuures olid sojakaste ja väike törts äädikat Tai nuudlikastme koostises. Külalised arvasid ka, et nagu oleks restoranis käinud :). Õhtul kiitlesin Henri ees, et ma pole praktiliselt õigelt teelt kõrvale kaldunud kogu selle 1,5 ndl jooksul. Ja nagu minu puhul ikka, tasub kiitlemine end kiirelt kätte. Läksin Mannile jala lasteaeda järele, tagasi veeresime oma 2 tundi või veel rohkem (mänguväljak, väiksed puhused Toompea nõlval, Haridu...

Proovisin teha tomatist pastakastet tavalise liha või hakkliha asemel sojahakklihaga. Polnud paha! Samas, sõime hea meelega, aga järgmine kord proovin sojahakkliha seente vastu vahetada. Panen retsepti üles kui näide tervislikust ja heast toidust! Vaja läheb: 1/2 pk Sojahakkmassi oliiviõli küüslauku (4 küünt) 1 sibul jupike suvikõrvitsat 1 väike purk purustatud tomateid 1/2 tl tšillit 2 sl punast pestokastet Mina lisasin Vahemere maitseainesegu veidi ja pool purki musti oliive 1/2 pakki pastat (kui rohkem rahvast, suurenda koguseid) Keeda sojahakkliha suures koguses soolaga maitsestatud vees 5 min, kurna sõelal, suru liigne vedelik välja. Prae oliiviõlis tükeldatud küüslauk, sibul ja ribadeks lõigatud suvikõrvits, lisa sojahakkliha. Maitsesta soola/pipra ja ürdiseguda. Prae veidi, kuni sojast on enamus vedelikku välja praadinud. Lisa tšilli, tomatipasta ja pesto. Sega läbi, lase vaiksel tulel keeda. Lõpuks lisa oliivid. Kuumuta ja serveeri pastaga. Mul ei olnud täna käepärast, aga värs...

Role programm läheb aina kurvemaks. Vahepeal tundus, et polegi hullu, aga nüüd avastasin mitmeid ebameeldivaid reegleid, mille vastu olen eksinud. 1. Soja ei ole mitte üks paljudest köögiviljadest, mida tohib süüa valimatult iga liha, kala või muna juurde, vaid kuulub kokku teiste ubadega, mille juurde võib süüa ainult teisi köögivilju. Nii et katsetused sojajogurtiga salatikastmete jaoks on täiesti asjatud. 2. Kaerast tehtud koor, mida ma kavatsesin katsetada kalasupis tavalise koore asemel, on ju tegelikult teravili ja ei sobi kala ega lihaga kuidagi kokku. Samas on hea asi, see, et mulle jääb võimalus kasutada seda koorese pastakastme tegemiseks, sest pasta kuulub samuti teravilja alla. 3. Sojakaste, millega mulle meeldib maitsestada köögivilju ja marineerida liha/kala, ei sobi mitte! Köögiviljade juurde sobib, aga siis peab unustama liha või kartuli või pasta sinna juurde. Sest tegu samuti ju sojatootega. 4. Samuti ei sobi kalakaste ja austrikaste, sest need sisaldavad ju kala. Kui...

Ei saa öelda just, et ma meie toidusedelist just vaimustuses oleksin. Küpsetada ei saa, muna ei või teraviljaga kokku minna, kooreseid pastakastmeid teha ei saa, piim ei või teraviljaga kokku minna, tomatiga lihatoite teha ei saa, tomat lihtsalt ei sobi liha ja kalaga jne jne. Nii et tuleb alternatiive otsida. Põhiline alternatiiv on soja (esiteks, kuna see on köögiviljade all ja sobib kõigega kokku ja teiseks, kuna Henrile on tavalised piimatooted hoopistükkis keelatud). 1. Sojapiim. Sobib väga hästi kohvi peale, müüakse ka pulbrilise kohvivalgendajana (kui juhuslikult tööl külmikut pole). Niisama nalja pärast vist ei joo, piima kindlasti ei asenda neile, kellele piim meeldib 2. Sojajäätis. Henri ei saanudki aru, et midagi eriti teisiti oleks, nii et läheb kaubaks. 3. Sojajogurt, maitsestamata. Püüdsin teha lõhe kõrvale külmaks kastmeks, lisasin sidrunimahla, soola, pipart, küüslauku. Maitses nagu sojajogurt. Panin veel sidrunimahla ja veel küüslauku. Sai söödav, hästi küüslaugune :) ...

Tänasest algaski meie kannatuste rada. Hommikul saime kätte oma punased ja rohelised toiduained, vastavalt siis, mida ei või ja mida võime süüa. (kes aru ei saa, millest ma räägin, vaadake www.role.ee ,põhimõte on selles, et iga inimese vereproovi järgi tehakse kindlaks, millise toidu vastu tal on varjatud toidutalumatus, ehk millise toidu söömise korral hakkab keha tootma antikehasid, nagu mõne viiruse vastu). Minul vedas veidi rohkem, minu suurematest sõpradest keelati ära ainult riis. Kõik lihad, kõik kalad (õigemini v.a kilu ja heeringas), kõik piimatooted (v.a 3 kuud keefir), kõik juustud lubatud. Punased toiduained on pingereas, kõige hullemad eespool, sellised, millega aegajalt ikka patustada võib, allpool. Kõige viimane punane on mul oliivid ja eel-eelviimane apelsin. Nii et neid võin siiski aegajalt süüa. Ja 3 kuu pärast võin neid süüa edasi nii nagu enne. Kõige esimesel kohal on austrid, mis mulle küll väga maitsevad, aga mida saan niikuinii aastas võibolla heal juhul paar ko...