What a wonderful world!

Nalja sai palju jah, ainult et... makroonid ei ole mingi naljaasi. Ega ma seda tegelikult ei arvanud ka, aga asjad lihtsalt läksid niimoodi. Üldiselt lootsin ma muidugi täna teile kirjutada, kuidas makroone teha. Aga väike kuradike vaikselt aegajalt sosistas ka siiski võimalikke loo pealkirju stiilis "täielik fiasko" või " totaalne katastroof". No ma võtan asja naljaga! Ja just sellepärast ongi tänasel lool selline pealkiri ja just sellepärast mu makroonidest naljanumber saigi. Nüüd ma pean siis kirjutama, kuidas makroone MITTE teha! Mis see Prantsuse makroon on! Makroon (ingl k macaron , mitte macaroon , viimane on hoopis kookosküpsis) on Prantsusmaalt pärit küpsetis, mida tehakse mandlijahust, munavalgest, tuhksuhkrust ja suhkrust. Kaks makroonipoolt pannakse võileivalaadselt kokku ja nende vahele pannakse erinevate maitsetega kreeme, väga tavaline on nt šokolaadi ganache . Selliste makroonide ajalugu ulatub juba üle saja aasta tagasi ning nende leiutajaks loetaks

Tahaksin, et valgus, mis aknast kumab, ei tuleks lumest, vaid miljonitest kirsiõitest. Ära on tüüdanud see talv, külm ja pimedus. Aga praegu, kui ka unistades kestab talv veel paar kuud, jääb üle unes kevadet näha ja ilmsi ennast hea-paremaga hellitada. Sellepärast küpsetasingi kirsiõite värvi kohupiimakorvikesi, millel maitseks ja iluks kirsid ka sees. Lihtsaim muretaigen (maha viksitud Eva blogist ): 4 dl nisujahu 100 gr külma võid 2 spl suhkrut 1 muna Näpi külmad võitükid jahu ja suhkruga, lisa muna, sõtku tainaks. Lisa vajadusel paar spl külma vett. Vooderda võitatud korvikeste vormid tainaga ning aseta vähemalt pooleks tunniks külmkappi. Eelküpseta põhjad 200-kraadises ahjus ca 8 minutit. Täidis: Kompotikirsse 200 gr kohupiima 50 gr hapukoort 1 muna 4 spl suhkrut 1/4 sidruni riivitud koor 1/2 tl vanillisuhkrut veidi kirsikompoti vedelikku Sega kokku kohupiim, suhkur, muna, sidrunikoor ja törts kompotivedelikku. Tõsta igasse eelküpsetatud korvikesse kirsse ja vala peale kohupiimase

No need Aasia neelud ka järgi ei anna. Tekivad eriti kui sirvida teemakohaseid blogisid, nagu näiteks see . Proovige ise! Alguse sai tänane aasiahõnguline õhtusöök eelmisel nädalal, kui keegi hea inimene Nipitiri Nami-Namis Jamie Oliveri teemade vahele ühe Jamie idamaise retsepti pani - brokoli seesamiseemnete ja küüslauguga . Tänaseks mõtlesin ka brokoli juurde põhiroa välja ja selleks sai taipärane nuudli-kanawok . Ei saa ju sellise brokoli kõrvale mulgiputru pakkuda, ega ju :)! Brokoliroa jaoks läheb vaja: brokolit 2 kuhjaga spl seesamiseemneid 3 spl rapsiõli 5 küüslauguküünt, kooritult ja õhukeste viiludena 1/2 spl seesamiõli 1-2 laimi mahl 3 spl tumedat sojakastet pöidlasuurune jupp ingverijuurt Brokoli jagada õisikuteks, vars koorida ja lõigata juppideks, keeta või aurutada. Kastmeks röstida seesamiseemneid kuumal pannil sageli segades, tõsta pannilt kõrvale. Kuumutada pannil rapsiõli ning (nõrgemapoolsel keskmisel kuumusel) praadida küüslaugulõigud kuldseks, hoidudes neid kõrv

Kiirete või laiskade õhtute supp, mis täidab kõvasti kõhtu. Nagu näha, mul just selline laisk õhtu oligi. Nii et pikemat juttu täna ei tule, lihtsalt lihtne ja maitsev supp! Vaja läheb: 1 purk (ca 400 gr) valgeid konservube tomatikastmes peotäis väikest pastat 0,7 l köögiviljapuljongit 1 väike sibul 1 küüslauguküüs 2 viilu peenekshakitud suitsupeekonit veidi tšillit ja tüümiani musta pipart, soola (kui vaja) Prae oliiviõlis hakitud sibul, küüslauk ja peekon. Lisa oad ja puljong. Kui keema on läinud, lisa pasta ja tüümian. Keeda nii kaua, kui pasta pakendil kirjas on. Maitsesta tšilli, musta pipra ja vajadusel soolaga. Serveeri hapukoorega.

Tänasest Äripäevast saab lugeda: Hõbelusika 2008. aasta nominendid on parima gurmeerestorani kategoorias Tschaikovsky, Ammende Villa ja Stenhus . Parima restorani tiitlile kandideerivad restoranid Chedi, Ribe ja Ö . Uutest restoranidest taotlevad parima nimetust Volga, Muuseum, Chedi ja Korsaar . Kohvikutest on kolm väljavalitut NOP, C'est la vie ja Le Bonaparte . Head valikud ka minu meelest. Aga eriti hoian ma pöialt Ribele ja Nopile. Sest nad esindavad just seda, et kui inimesed midagi hinge ja südamega teevad, siis saadab neid ka edu! Kuigi olen ka suur Ö ja Chedi austaja, jääb Ribe kuidagi rohkem südamesse, seal on lisaks suurepärasele toidule ka soojust ja personaalset lähenemist, mis tuleb südamest, mitte ettekirjutatud reeglitest. No ja see, et Nop võistleb sellise kohvikute raskekahurväe vastu, nagu Bonaparte, räägib juba enese eest, et Nopis peitub palju. Pöidlad pihku ja 6.märtsi ootama! PS! Pilt Hõbelusika kodulehelt

Kas ma olen juba öelnud, et ma olin eelmises elus prantslane? Vist mitte. Ma olen selles täiesti kindel. Juba täiesti titest peale on mul alati ihukarvad püsti tõusnud, klomp kurku tõusnud ja elevusejudin läbi käinud kui jutt käib Prantsusmaast, prantsuse keelest või prantsuse meelest. Mitte ainult toit, vaid kõik - loodus, linnad, veinid, lossid, kunst, kultuur, muusika, keel... Kui mu rännumehe hing tavaliselt tahab jälle uutesse kohtadesse liikuda, siis peale Prantsusmaalt tulekut tahaks jälle Prantsusmaale rännata. Õnneks on mu kallis H ka sellesama pisikuga nakatunud, nii on meil hea koos keelt õppida ja salamisi unistada! Seda imelikum on, et mul on raamaturiiulis juba mitu aastat raamat "Prantsusmaa. Rännakud läbi kokakunsti" ja ma pole siiani sealt ühtki asja järgi teinud. Läbi lugesin küll suure huviga juba ammu. Ühel päeval hakkas erinevaid kanaleid pidi minuni jõudma Prantsuse sibulasuppe. Õigemini muidugi nende retsepte. Kõigepealt oli keegi seda õhtuks valmistanu

Sain jõuludeks imetoreda kingi - eestikeelse versiooni Jamie Itaaliast. See on täis vesistamapanevaid retsepte, millest iga järgmine toob aina selgemalt esile minu suve- ja värskete saaduste igatsuse. Päris ootama jääda ma ei suutnud ja nii proovisingi ära esimese retsepti - pastavormi kana ja seentega . Tõesti maitsev, eriliseks teeb selle minu meelest suur seente kogus ja parmesani juust. Vaja läheb (raamatu järgi 4-le, mina ütleks, et vähemalt 6-le): 20 gr kuivatatud puravikke oliiviõli 500 gr kanafileed, tükkideks lõigatuna (Jamie kasutab 4 kontideta, nahata ja tükkideks lõigatud kintsu) meresoola ja musta pipart 2 küüslauguküünt 350 gr värskeid seeni (muu puudumisel kasutasin šampinjone) 200 ml kuiva valget veini 450 gr spagette 500 ml vahukoort 200 gr riivitud parmesani juustu ühelt värskelt basiilikuoksalt eemaldatud lehed Soojenda ahi 200 kraadini. Pane seened kaussi ja vala niipalju sooja vett peale, et seened oleksid täpselt kaetud. Jäta ligunema. Kuumuta suurel pannil (või

Nagu ma juba mainisin, uitavad mu toidumõtted millegipärast ajalooradadel. Ühel päeval sattusid nad oma rännakutel mälestusele "kreeka pählitest". Mäletate, olid sellised muretaignast pähklid, sees magus beež kreem. Ega muid kreeka pähkleid polnudki tol korral saada (ema ütles mulle, et üks kord oli päris kreeka pähkleid ka siiski müügil olnud:). Ühesõnaga sai ema juurest välja otsitud pähklirauad. Ma usun, et paljudes kodudes on need olemas. Sest nagu mu ema ütles nende raudade ostmise põhjuste kohta - kui midagi müüki paisati, siis seda lihtsalt osteti. Nii on need rauad ka nt vähemalt ühel mu tädil. Teistelt pole uurinud, võibolla neilgi. Muidu on neid teha lihtne, ainuke raskus seisnebi selle inimese leidmises, kellel need rauad kapinurgas olla võiks. Vaja läheb: Pähkliraudu 500 gr muretainast (osta poest või tee ise, nt selle retsepti järgi) 1 purk magusat kondenspiima Pane kondenspiim koos metallpurgiga vähemalt 1 tunniks vette keema. Kuumuta rauad kas elektri- või gaa

Head uut aastat ei kõlba enam soovida. Ja ega ma ei soovigi. Vahet pole, mis aasta on, õnne ja edu on ikka vaja, nii et neid ma teile siis soovingi. Kohe kuhjaga! Aasta on uus, aga kokandusideed on mul alates aasta algusest aina minevikust pärit olnud. Alguse sai see paar päeva enne aastavahetuspidu, kui sai peokorraldajalt küsitud, mida meie pere kaasa võiks võtta. Peremees teatas, et äkki ma võiksin teha seda head küpsisetorti, mida ma mitme aasta eest oma abikaasa sünnipäeval pakkusin. See olevat siiani meeles. Tükk aega meenutasin, millega tegu võis olla. Ja meelde tuli. Kunagi sai seda tihti tehtud ja alati oli kiitjaid kuhjaga. Küpsisetordi pluss on see, et teda teha on lihtne ja kiire. Minu tordi eripära on kakaopudingu kasutamine, mis, uskuge mind, on selles tordis lihtsalt super. Selle idee eest ei saa ma aga kogu au endale võtta, sest mina sain selle idee omakorda meie hea sõbra K toredalt abikaasalt M-lt. Aitähh talle selle eest! Vaja läheb (15-le): Selga classic küpsiseid