What a wonderful world!

Jaapani rohelisel matcha teel on miljon kasulikku omadust. Kuna ma olen need juba kord Umami.ee veebipoes kirja pannud, siis kopeerin sealse teksti selguse huvides ka siia: Matcha on jahvatatud roheline Jaapani tee, mida traditsiooniliselt serveeritakse teetseremoonia käigus. Pärast teelehtede korjet kuivatatakse need tervete lehtedena ning seejärel jahvatatakse lehed peeneks pulbriks.  Matcha tee on võrreldamatult tervislik: * matcha tee on rohelisest teest kordi tervislikum, kuna matchat juues juuakse ära lahustunud teelehed, aga rohelise tee puhul vaid teelehtede tõmmis; * 1 klaas matchat võrdub antioksüdantide ja toitainete sisalduse poolest 10 klaasis rohelises tees sisalduvaga; * matcha kiirendab ainevahetust ja põletab kaloreid; * viib kehast mürgid välja (detox); * rahustab ja lõdvestab; * tõstab tuju ja suurendab keskendumisvõimet; * annab organismile C-vitamiini, tsinki, kroomi, magneesiumit; * võitleb viiruste ja bakterite vastu; * on kiudainerikas; * alandab koles

... lühidalt ja lihtsalt, et see käepärast oleks ja ma iga kord ei peaks tund aega paberihunnikutes tuhnima enne salatitegu! Kuidagi veider tundub see lihtsalt siia üles lajatada, ilma piltideta ja puha, aga tegelikult see toidublogi algselt ju selleks tehtud saigi, et endal retseptid alati käepärast oleksid! Päris korrektne niimoodi seda Caesari kastet teha ei ole, peaks ikka ise munadest tegema, aga mul on toore muna kasutamisega seoses mõningaid eelarvamusi ja seetõttu valmib meie Caesari kaste majoneesist. Nii et siit ta siis tuleb: Vaja läheb: 1 küüslaugu küüs 1 anšoovis 5 spl head majoneesi 1 spl sidruni mahla 1/4 tl Dijoni sinepit 1 tl Worcestershire kastet 1 spl oliiviõli musta pipart Sega kokku kõik koostisosad peale oliiviõli ning musta pipra ja püreesta saumikseriga. Lisa õli ja sega kaste ühtlaseks. Maitsesta musta pipraga. Salati osas meeldib mulle eriti ahjust tulnud küpse lõhe, äsja röstitud ning küüslauguga määritud täisterasaia tükkide ja värskelt

See, et veise sabast saab tõeliselt maitsekaid hautiseid valmistada, pole vist enam suur uudis. Aga ma leian, et sellised pikalt ahjus küpsenud hautised kuuluvad pigem talvisele toidulauale (eriti arvestades, et eile ja täna on meil siin umbes 35 kraadi sooja olnud). Niisiis otsustasin kasutada minu käsutuses olevaid lihaveise sabasid (järjekordselt pärit Liivimaa Lihaveise põnevast tootevalikust) selleks, et keeta juba ammu minu mõtteis mõlkunud vürtsikashapu Tai veisesaba supp. Pikemaajaline lugeja on kindlasti juba aru saanud, milline soe isiklik suhe on mul erinevate Tai suppidega :). Pärit on see supp Lõuna-Tai moslemite köögist, millele iseloomulikult keedetakse seda ohtrate vürtsidega maitsestatult. Pikk keetmisaeg tasub end kuhjaga ära, sest veise saba annab puljongile selle aja jooksul tõeliselt rikkalikult maitset, mis laimi hapukuse, ürtide värskuse ja tšilli tulisusega üheskoos moodustavad unustamatu terviku! Vaja läheb: 1 kg veisesabasid 4 kardemoni kupart 1

Just nii soovisid Kõue mõisa taas ellu äratanud Mary ja Erik panna oma külalised tundma - et nad on saabunud külla kuulsale maailmarändurile ja Kõue mõisa kunagisele omanikule, Otto von Kotzebuele. See on neil suurepäraselt õnnestunud ja palju rohkemgi veel. Lisaks vana aja hiilgusele, eksootilistele kildudele maailmast, luksusele, ilule ja hubasusele, võib Kõuel kindlasti tunda ka selle uute omanike karakterit ja seda, millise koguse oma hinge on nad sellesse projekti pannud. Ilus! Aga alustagem siiski algusest, ehk siis sellest, kuidas me otsustasime sel aastal oma pulma-aastapäeva tähistada just Kõue mõisas (eelmise aasta Vihulas käigust kirjutasin siin ). Esmakordselt lugesin uuest lihvimalöödud pärlist kevadel Pireti blogist , seejärel käis Kõue mõisa nimi läbi arutlusel, kuhu võiks sel suvel veel meie meeleoluka toidublogijate seltskonnaga minna. Kuulnud, et kui Kõuele, siis kindlasti koos ööbimisega, hakkasin asja uurima ja meile hakkas see idee meeldima. Paar päeva päras