Kes?

Hei!

Mina olen Juta ja siin on minu virtuaalpesa, kuhu ma kogun oma maitsvad road ja põnevad reisielamused! Olen parandamatu põnevate maitsete otsija ja katsetaja! Meie pere maitsvatest rännakutest on alguse saanud ka maailma maitsete kodu Umami (vt www.umami.ee)!

Populaarsed postitused sellest blogist

Eestimaine eksootika ehk suvi Saaremaal

Kujutis
Nagu juba pikemat aega näha on olnud, siis retsepte siia blogisse enam eriti lisandunud pole. Retsepte jagan nüüd Umami blogis , mõlemasse lihtsalt ei jõua. Aga maailmas avatud silmadega ringi rännata meeldib meile endiselt ja seega sedasorti jutte siia ikka on sattunud ja luban, et satub ka edaspidi. Seekordse loo eest pean tänama oma kallist õde, kelle perel valmis Saaremaal imearmas suvila ja kuhu me suvel soolaleivale ja suvitama olime kutsutud. Minu meelest on täiesti uskumatu, kui eksootiline on üks väikse Eestimaa nurgake nimega Saaremaa. No vaadake ise, kas pole? Meie igatahes veetsime aega nii mõnusalt, et selle kohta saab ainult " la bella vita " öelda - mere kohin, kadakate sahin, kuum päike, mõnus seltskond, külm prosecco, grillil särisev liha, kausitäis maasikaid... Suur aitäh Eva & Co, te andsite meile suurepärase põhjuse see pikk tee tihedamini ette võtta :)  
Loe edasi »

Kukeseeneorsotto küpsetatud küüslauguga

Kujutis
Orsotto on üks lahe kodumaine leiutis. Esimest korda puutusin ma temaga kokku kunagi ammu restoranis Ö ja sain kustumatu mälestuse osaliseks. Põhimõtteliselt on tegu risottoga, kus riisi asemel kasutatakse odrakruupi. Mõne nädala eest Eestist Luksemburgi tulles ostsingi kaasa nii odrakruubid kui ka värsked kukeseened ja meie esimeseks koduseks õhtusöögiks valmis kukeseeneorsotto küpsetatud küüslauguga. Ilusa priske roosa küüslaugupea eest pean jällekord tänama oma sõbrannasid Mari ja Triinu ning nende pere Kitse talu. Ühest küljest saab siis ots sügisetoitude osas lahti tehtud. Teisest küljest luban peagi kirjutada nii mõnestki huvitavast salatist, sest peale Eestimaist grillihooaega kuluvad värsked õhtusöögisalatid marjaks ära. Aga kukeseeneorsotto jaoks läheb vaja: ca 250 gr odrakruupi (pane paar tundi varem külma vette ligunema, et toidu valmimisaega lühendada) 1 šalottsibul 2 küüslauguküünt 1+1 spl võid 1+1 spl õli 200 ml valget kuiva veini 1 l köögiviljapuljongit 4 spl
Loe edasi »

Ahjulammas maailma parimast lambalihast

Kujutis
Mulle lambaliha ei maitse, mina lambaliha ei söö ja mina lambaliha ei valmista. Noh, vähemalt tavaolukorras. Aga kui sa oled Uus-Meremaal või Austraalias, kus peaks olema maailma parim lambaliha, siis tekib ikka väike tunne küll, et prooviks õige selle siiski ära siin. Äkki on midagi teistmoodi. Veidi olin ma juba proovinud ka, Uus-Meremaal hangi käigus sai senise elu kõige maitsvamat lambaliha söödud. Niisiis tulimegi eile poest tagasi ilus lambalihatükk väikeste kondikestega kotis. Lisaks värske rosmariin, priske sidrun ja mahlakad küüslauguküüned. Tuleb tunnistada, et lambaliha oli tõesti parem kui varem. Niimoodi võin teda veidi süüa! Aga siiski mitte palju! :) Henrile, kes muidu ka suur lambafänn ei ole, seeeest maitses väga. Nii et retsept on hea, leia maitsev liha ja proovi! Vaja lähebki: kvaliteetset lambaliha oks või kaks värsket rosmariini, peeneks hakitud 1 sidrun, koor riivitud, mahl serveerimiseks 3 küüslauguküünt, peeneks hakitud soola ja musta pipart head oliiviõli Tee
Loe edasi »

Kõige mahlakam sealiha, retseptitu

Kujutis
Võtsin juba mitu kuud hoogu, et ära katsetada oma uue ahju madalal temperatuuril küpsetamise režiim. Uurisin siit sealt infot. Madalal temperatuuril küpsetamise idee seisneb selles (vabandage ming nüüd kõik keemikud, anatoomiatargad ja toidutehnoloogid maalähedase lähenemise eest), et kõrgel temperatuuril küpsetades tõmbuvad lihas olevad proteiinid kokku ja suruvad lihasrakkudest vedeliku välja. Mistõttu liha muutub nätskeks ja kuivaks. Samas kui madalal temperatuuril pikalt küpsetades hakkab muidu liha tugevalt koos hoidev kollageen muutuma zelatiiniks, mis seguneb lihamahladega ja teeb liha omakorda veel mahlasemaks. Mina vähemalt sain loetud informatsioonist nii aru ja mulle see sobis! :) Kuna esimeseks katsejäneseks võtsin sealiha, siis huvitas mind ennekõike see, kui kõrge peab temperatuur olema ahjus, et ma saaksin täiesti kindel olla võimalike halbade bakterite hävimises sealiha pinnal. Ma ei saanud kuskilt teada, millise temperatuuri juures mu ahi kavatseb mu liha küpsetada j
Loe edasi »

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal

Kujutis
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht
Loe edasi »