What a wonderful world!

Mina ei kuulu isiklikult nende inimeste hulka, kes baklažaani ehk pommut alati naudivad. Minu meelest võib suur kogus halvasti valmistatud pommut rikkuda ära kogu toidu, olla puine ja maitsetu. Aga hästi valmistatud pommu see-eest on midagi täiesti muud - nagu polekski tegu sama köögiviljaga. Näiteks maitseb mulle väga see harissaga vürtsitatud halloumi ja pommu salat , või siis Argentiinast kaasa toodud retsepti järgi valminud veiniäädikas marineeritud pommud (avastasin just, et retsepti siin blogis ei ole, on hoopis minu retseptidega reisiromaanis "Samba, sake ja tšillikaun"). Ja nüüd võin siia ritta suure heameelega lisada mu viimase aja tõelise pommuelamuse - Hiina kastmes pommud , mille idee tõi endaga suviselt Hiina-reisilt kaasa armas inimene Tuuli (toidublogi Ise tehtud.Hästi tehtud )! Suur aitäh Sulle Tuuli, see roog viis tõepoolest keele alla ja seda ka neil, kes muidu ei ole maailma suurimad pommusõbrad! Retsept ongi võetud Tuuli blogist tema lahkel loal! Soovit...

Eelmisel nädalal käisime Pariisis ühel maailma suuremal toidumessil, iga kahe aasta järel toimuval SIAL -il. Tegu on nii hiiglasliku messiga, et peale päev otsa kestnud uudistamist oli mul hirm, et keegi peab mind sealt seljas välja autoni viima, sest tunne oli, nagu oleks maratoni jooksnud. Aga päeva jooksul ei pannud valutavaid jalgasid tähelegi, sest kõik üüratud messikeskuse hallid olid tihedalt täis põnevaid toidualaseid uudistooteid, rahvusköökide spetsialiteete ja peeneid gurmeehõrgutisi. Mõnesid proovimiseks kaasa toodud tooteid saate näha ka allolevalt pildilt. Enamus sai aga koha peal ära proovitud ja meelde jäetud. Eriti lahe uudistoode oli kalorivaba looduslik suhkur , mille olid välja mõelnud muidugi hiinlased. Väljanägemiselt oligi tegu helepruuni suhkruga, täpselt sellised graanulid, nagu see kõige tavalisem suhkur meil poodides on. Aga tegelikult oli selle valmistamiseks kasutatud suhkurlehte (stevia, seda teatakse veidi ka juba Eestis, minu ema igatahes on seda k...

Akna taga vihiseb tuul, õhtud on juba pimedad ja külm poeb kontide vahele - sügis. Samas mulle mõnes mõttes just meeldib, sest sügisel pole midagi paremat kui oma köetud soojas toas kükitada, küünlad põlema panna, sooja teed või hõõgveini juua ja midagi soojendavat süüa. Kapist tuleb välja võtta ahjupott, milles pikki tunde maitsvaid roogasid saab hautada, ja vürtside lisamine toitudele saab endale veel ühe tähenduse - keha kuumaks kütta. Just praegusesse ilma sobib hästi see kuldse sügise värvi soojendav Tai köögi mõjutustega kanasupp, mille retsepti saatis mulle minu kallis õde Eva. Aitäh Sulle, kogu pere oli vaimustuses! Ja just sellepärast, et see kanasupp on teistmoodi, sobib nii hästi praegusesse aastaaega ja maitses kõigile väga, jagan ma seda retsepti nüüd ka kõigi teiste huvilistega! Vaja läheb: 1 spl maapähkliõli 1 keskmise suurusega porru (350g) 1 küüslauguküüs 1 tl karripulbrit 1 tl vürtsköömneid 0,5 tl koriandriseemneid 500g tükeldatud kana(kintsu)fileed 1l...

Nädal pärast viinamarjakorilust Savoies pakkisime jälle asjad kokku ja võtsime suuna Hispaaniasse, Andaluusia pealinna Sevillasse, külla meie headele sõpradele, kes terve perega mõne kuu eest sinna elama asusid. Paar päeva enne lendu piilusin juba kohalikku ilmateadet ja hoidsin pöialt, et see ükskord ometi tõtt räägiks - pea kõigiks päevadeks lubati umbes 30 kraadi sooja ja päiksepaistet. Pühapäeva õhtul kohale jõudes võisime kergendatult hingata, et meie suveriided pole ilmaasjata kaasa pakitud - lubatud kuumalaine oli kohal ja seda peale mitut päeva, mil hommikust õhtuni vihma oli kallanud.   Läksime kohe kogu kambaga linna peale ja sõime ära terve kamalutäie erinevaid tapasid ja head külma Hispaania õlut. Tapadest meeldisid esimesest õhtust meile eriti kaheksajalg Galiitsia moodi, küüslaugune kartulisalat, spinat kikerhernestega (kohalik spetsialiteet) ja praetud kalmaarirõngad. Igaks juhuks mainin ka ära, et tapa´ks nimetatakse väikseid portsj...