What a wonderful world!

Itaallased arvavad, et vahetult peale uue aasta saabumist tuleb ilmtingimata läätsesid süüa, sest niimoodi on garanteeritud, et alanud aastal on kõvasti raha tulemas! Kõvasti raha on alati tore asi, ma mõtlen. Nii et homme öösel kõik läätsesid sööma! Kasulikud on nad veel pealekauba. Kuna ma usun, et mitte keegi meist ei viitsi otse peale aastavahetuse šampuseklaaside kokkulöömist pottide ja pannidega möllama hakata, siis tuli välja mõelda üks maitsev salat. Ja siit see tulebki – ära proovitud ja heaks kiidetud nii meeste kui naiste, suurte kui väikeste poolt. Ühtlasi soovin teile kõigile ilusat aastavahetust ja parimat peatselt algavat aastat! Ühe mehise portsu jaoks (et kõigile pidulistele ikka seda rahaõnne jätkuks)läheb vaja: 500 g läätsesid (nt puy, beluga või rohelisi) 3 eri värvi paprikat ½ väiksest suvikõrvitsat 3 väikest punast sibulat 50 ml extra virgin oliiviõli peotäis värsket lehtpeterselli 100 g päiksekuivatatud tomateid 200 g prosciutto sinki 100 g rukolasalatit 2 sidrun

See imelihtne desserdiretsept ilmus eelmisel nädalal Naistelehes üheskoos Marju eelroaks pakutud röstitud paprika supi, Tuuli suupiste skumbria-munasalati ja Priidu pearoa, küpsetatud üdikontidega. Jagan seda täna ka teiega, kallid blogilugejad! Ühtlasi tahan teile siit peadpööritavate jõuluaskelduste keskelt soovida mõnusat aastalõppu! Vaja läheb: 4 küpset mangot või 4 väikest purki mangoviile siirupis 8 kardemonikupart 1 tl seemnetega vanilliekstrakti või 1/2 vanillikauna seemned 2 laimi koor ja mahl 90 g suhkrut 3 spl rummi 500 ml vahukoort ca 10 väikest beseed kaunistamiseks värske mündi lehti Valmistamine: Kui kasutad värskeid mangosid, siis koori need ja eemalda kivid. Konservmangode kasutamisel kurna mangotükid siirupist. Püreesta pooled mangod saumikseri või köögikombainiga. Teine pool mangodest haki väikesteks tükkideks. Sega tükid ja püree kokku. Võta kardemonikupardest seemned välja ning purusta need uhmris. Purusta kergelt beseed. Sega suhkrut laimimahlaga, kuni suhkur täie

... endale Merle (mercredi), kelle random number generator välja valis. Palju õnne! Kirjuta mulle jutaraudnask(ät)hot.ee, et kokku leppida, kuida saaksin raamatu Sinuni toimetada. Suur suur aitäh teile kõigile nende imeilusate kommentaaride eest! Süda läks soojaks ja teie sõnad andsid kuhjaga jõudu, et terve järgmise aasta teid siinsete blogiveergude vahendusel maitsvate roogade ja reisilugudega kostitada. Loodan teiega siin ikka ja jälle kohtuda!

Mulle meeldib see prantsuse küpsetis croquembouche , mille nimi tähendab otsetõlkes "suus prõksuma", eriti just sellepärast, et ta näeb minu meelest jõulukuuse moodi välja. Ja süüakse seda ka teistmoodi kui kooke tavaliselt - igaüks võib endale väikseid "kuuseoksi" murda ja karamell prõksub hamba all nagu talvine jääkirme! Selle natuke teistmoodi jõuluküpsetisega tahaksin ma teile kõigile, kallid blogilugejad, suur suur aitäh öelda, et te minuga mu Wonderful world i jagate, sest jagatud rõõm on ju mitmekordne rõõm! Teie annategi mulle jõudu, et kõigi muude askelduste vahel leida aega ning energiat ka oma toidu- ja reisimõtted siia kirja panna. Ja kuna on jõulud, siis tahaksin ühele blogilugejale kinkida toidublogijate kokaraamatu , millest ma lähemalt siin kirjutasin. Tore oleks ka kuulda, mis see on, mis Sind siia ikka ja jälle tagasi toob. Kirjuta paar rida selle postituse kommentaariks ja lisa kindlasti ka oma nimi. Loosiratas läheb keerlema kõigi nende vahel, ke

Kallid sõbrad, rännuhimulised ja toiduhuvilised! Ootan teid:

Kuna silmaga pole suurt midagi jõulust imetleda (loe: ilusa talvise lumekasuka asemel sajab tumehallist taevast mingit märga ollust juba terve nädala ja seda niimoodi, et ümberringi välja riputatud jõulutuled lausa kohatud tunduvad), siis ei jää muud üle, kui jõule ninaga nautida. Tuleb juua vürtsiseid jooke (nt glögi mandlite ja rosinatega või hoopis chaid, millest lähemalt peagi kirjutan), süüa kilode viisi mandariine, nuuskida kuuseokstes ja pista ahju üksteise järel kaneeli, ingveri, šokolaadi, nelgi, tähtaniisi ja kardemoni järgi lõhnavaid küpsetisi. Ühe sellise idee sain Delicious. ajakirja kodulehelt ja selleks on piparkoogimaitseline šokolaadisuflee. Ma ütleks tegelikult, et tegu on sellise õhulisema variandiga šokolaadi fondant ´ist, millele lisatud vürtsid annavad jõulust mekki. Meile väga meeldis! Vaja läheb (8-le): 50g võid 120 g suhkrut 200 g tumedat šokolaadi 2 tl rummi 3 tl jahvatatud ingverit 2 tl jahvatatud kaneeli 1 tl vanilli ekstrakti 5 muna (kollased ja valged eral

Tähelepanu, valmis olla, läks! Jõuluralli on ametlikult avatud. Teisipäeval oli nigulapäev ja siinkandis on just siis see tore päev, kui jõuluvana aseaine Püha Nikolaus lastele kinke toob ja koos oma musta Peetriga ringi traalib. Kuldse ristiga kaunistatud suure punase peakattega (mis tegelikult väga paavsti oma meenutab) valge pika habemega mees sattus nii kaubanduskeskustesse, kooli kui Manni pikapäevarühma. Nii et Mannil esimesed kingid käes ja esimesed kohtumised jõuluvanaga tehtud. Selle kõigega seoses käivad muidugi ka päkapikud igal hommikul Manni susse täitmas ja õhtuti kõlavad kodus jõululaulud, mida päeval koolis järgmisel reedel toimuva kontserdi tarvis õpitud on. Enamasti käib asi nii, et Mannile meenub fraas, aga mitte viis ja siis tuleb appi sõber Google, et välja peilida laulu nimi ja siis tuleb omakorda appi sõber YouTube, et välja peilida laulu viis ning siis saabki laulu harjutama asuda! Seekord on üks laul lausa prantsuse keeles, nii et tuleb meilegi Henriga kasuks.

Kisub pidulikuks. Jõulupidude aeg ongi märkamatult kätte jõudnud. Lisaks ohtratele vürtsidele hakkavad toidud aina peenemaks minema ja delikatessid võetakse kapist välja. Kas pole nii? Kammkarp on minu meelest alati pidulik, alati lihtne valmistada ja alati kindla peale minek. Kui just kuumutamisega hoogu ei satu ja teda nätskeks ei küpseta. Mina valmistasin seekord vanillikauna otsas grillitud lugematu hulga pisikeste vanilliseemntega kaetud kammkarpe, mille juurde sobib võrratult hapukasmagusa troopilise maitsega passionivilja vinegrett. No ka pole mitte ütlemata pidulik? Ja valmib vaid mõne hetkega. Veel kiiremini kaob see delikatess aga taldrikutelt, seda võin ma kinnitada. Vaja läheb (eelroaks 4-le): 12 kammkarpi (ainult valge kammkarbiliha) 4 vanillikauna 2 passionivilja 3 spl extra virgin oliiviõli 1 spl valge veini äädikat soola ja pipart Tee nii: lõika vanillikaunad pikkupidi pooleks ja kraabi kõik seemned kaussi. Sega seemnetega kokku 2 spl oliiviõli. Patsuta kammkarbid köög

Need imelihtsad, taevalikult lõhnavad, mahlased ja maitsvad koogikesed on pärit Austraalia toiduguru Donna Hay retseptuaarist (minu isiklik teemakohane edasiarendus sõnale repertuaar). Kes teda veel ei tea, siis nüüd on viimane aega teadma saada - Donna Hay ajakiri oma imeliste valgust täis perfektsusesse kalduvate toidufotodega on üks mu lemmikuid. Lähemalt saab temaga tutvuda siin . Aga need tema õunakoogid hakkasid mulle kohe silma, kui nägin fotot, millel koogid heledas tuhksuhkru-kaneelisegus püherdasid, just nagu lumes. Väga talvine, nagu ka ohtra kaneeli ja õunte kasutamine. Nii nad ahju läksidki! Originaalis kasutati küpsetamiseks pisikesi keskelt auguga keeksivormikesi (nn Bundt vorme), mina võtsin kapist üle (häbiväärselt) pika aja välja oma suured cannelévormid. Muffinivormid sobivad ka kindlasti suurepäraselt. Vaja läheb: 350 g nisujahu 3/4 spl küpsetuspulbrit 1/2 tl soola 1 tl kaneeli 250 g sulatatud võid 175 g pruuni suhkrut 175 g vahtrasiirupit 4 muna 4-5 kooritud ja rii

Ongi jälle jõuluaeg käes. Jõulud on minu jaoks muuhulgas vürtside ja tsitruste aeg. Nii et lähiajal leiab siit nii mõndagi jõuluhõngulist, pidulikku, vürtside järele lõhnavat, tsitruselist... aga samas mitte päris traditsioonilist, vähemalt mitte eestimaiselt traditsioonilist. Talvise vürtsiteema sissejuhatuseks aga hoopis üks vürtsine supp läätsedest ja kikerhernestest. Suurepärane külmarohuks, suusarajal või uisuväljakul kaotatud jõu taastamiseks või siis hoopis peale suurt pidu keha ning vaimu kosutamiseks. Lihtne teha pealekauba, see omadus tuleb toidule mu meelest igal aastaajal ainult kasuks. Eriti aga vast kiirel aastalõpu- ning jõuluaskelduste ajal! Vaja läheb: 2 tl vürtsköömneid maitse järgi tšillihelbeid 1 spl oliiviõli 140 g punaseid läätsesid 1 peeneks hakitud sibul 850 ml köögivilja puljongit 400 g purustatud tomateid 200 g purk kikerherneid (loputatud ja kurnatud) või leota ning keeda ise kuivatatutest peotäis värsket koriandrit 4 spl hapukoort või paksu Kreeka jogurtit v

Tagasi toitude juurde. Tegu ju siiski toidublogiga, aga vahepeal ei saanud muust kirjutada kui uudistest. Kuigi uudised olid kõik ka igati toidused. Igatahes on seekord teemaks pommu ehk baklažaan. Pommu on minu meelest ühtaegu naljakas ja armas sõna. Aga kui juba selline sõna eesti keeles välja on mõeldud, siis tuleb seda kasutada. Nii et siis pommu. Minu meelest on pommust võimalik teha nii üsna jubedaid roogasid, kui uskumatult maitsvaid šedöövreid. Need ricottatäidisega rullid, millest kohe kirjutan, kuuluvad kahtlemata viimaste hulka. Retsept jõudis minuni, nagu paljud teisedki, minu kalli õe Eva kaudu. Sama täidisega võib täita ka suuri pastatorusid ja need siis sellesama kastmega ahjus üle küpsetada. Mõlemad on miti korda proovitud ja kõigi sööjate poolt heaks kiidetud! Vaja läheb: 2 väiksemat või 1 suurem 0,5cm paksusteks viiludeks lõigutud pommu soola/pipart (maitse järgi) Täidiseks: 100g ricotta t 125g hakitud mozzarella t 0,5 tl riivitud muskaatpähklit peotäis hakitud roheli

Nonii, tundub, et suured uudised hakkavadki selleks korraks omadega ühele poole saama. Aga sai neid ikka üksjahu kah lühikese aja kohta. Esmalt kuulutan aga välja, et lisaks minu reisi- ja kokaraamatule, millest eelmises postituses rääkisin, ilmub kohe-kohe poelettidele veel teinegi põnev kokaraamat, mille kaasautoriks on mul au ja õnn olla. Nimelt annab Pegasuse kirjastus välja kümne tuntud kodumaise toidublogija kokaraamatu nimega " Kulinaarsete kroonikute kokaraamat ". Pean ütlema, et mul on tõeliselt hea meel olla kaasatud sellisesse toredasse seltskonda, nagu toidublogijad seda on, ja üheskoos raamatu väljaandmine on justkui kirss koogi peal. Blogijate vürtsikus, värvikus, positiivne hoiak, huumorimeel ja omanäolisus on kõik uues raamatus esindatud ning kaasa löövad: Mari-Liis ja Siit nurgast ja sealt nurgast Tuuli ja Ise tehtud. Hästi tehtud. Liina ja Aglio e olio Piret ja Puhas rõõm Aet ja Aet köögis Ülle ja Tiramisust ja Fata Morganast Marju ja Tassike elu topelt koor

"Samba, sake ja tsillikaun - maid ja maitseid avastamas" on minu pea pooleteise aasta pikkuse töö vili. See on retseptidega reisiromaan, mis on äärest ääreni täis meie ümbermaailmareisi seikluseid (muuhulgas meenutused öödest Rio de Janeiro slummis automaadivalangute saatel, džunglimatkad Austraalia vihmametsades ja Malaisia metsikutel jõgedel, unustamatu sünnipäevapidu Bangkoki kuumas öös, kohtumine maoga omaenda kodus ja ujumine hiigelkilpkonnaga Suurel Vallrahul, Tai pulm, elu moslemiperes, külaskäik Vietnami mägirahvaste juurde, pidu Tōkyō kesklinna minikorteris, elamine Samoal seinteta majas jne jne), teel kohatud põnevaid inimesi, kogetud emotsioone ja muidugi parimaid maitseelamusi Brasiiliast, Arentiinast, Tsiilist, Samoalt, Uus Meremaalt, Austraaliast, Malaisiast, Hong Kongist, Taist, Hiinast, Vietnamist ja Jaapanist. Retsepte jagasid meiega meie kallid sõbrad üle maailma ja neid sai kogutud terve teekonna jooksul! Kõik retseptid, kokku ligi 50 erinevat, said hiljem

Kallid sõbrad! Mul on kohutavalt hea meel, et saan teiega lähiajal jagada lausa KOLME SUURT UUDIST, mille kõige pärast ma ise juba ütlemata põnevil olen. Aga alustame algusest. Nimelt avasime täna eksootilise toidukauba e-poe UMAMI . Mõtet midagi sellist Eestisse teha olime mõlgutanud juba ammustest aegadest ja seda teadagi miks - iga kord, kui olin oma kallis kodulinnas Tartus veetnud terve päeva mõne retsepti koostisosi poodidest taga ajades ja ikkagi veel pooled puudu olid, igatsesin millegi sellise järele. Samuti siis, kui maailma eri paikadest mõnd põnevat retsepti teiega jagades tekkis kommentaarides arutelu selle üle, kust saada vajaminevaid koostiosi või millega neid asendada. Niisiin, nagu ütleb üks tore kõnekäänd - kus viga näed laita, seal tule ja aita. Püüdsime Umami "letid" sisustada kastmete, vürtside, ürtide ja pastadega, mille järele Eestis kokates ise kõige enam puudust oleme tundnud. Lisasime ka tooted, mida läheb vaja meie endi üle maailma kokku kogutud lem

Mulle tundub, et meie peres on sel aastal arusaamatutel põhjustel confit teemaline sügis käimas. Ühel hetkel, kui olime ära söönud paar laari tomati confit ´d ja ma parajasti sibula confit ´d keetsin, teatasin kallile kaasale, et lähiajal tahaks küpsetada nii pardi- kui lõhe confit ´d. Mõlemate järgi oli vastupandamatu isu tekitanud minus Liina , kes oma mahlakate kirjeldustega lihtsalt mõjub inimesele isutekitavalt. Retseptid saidki Liinalt võetud ja mõlemad tulemused lihtsalt o i v a l i s e d. Mulle tundub, et kaua soojas rasvas küpsenud suutäis on just õige asi, kui jahe tuul põue on pugenud. Confit puhul on üllatav see, et vaatamata ohtrale rasvale, ei ole lõpptulemus sugugi üleliia rasvane. Rasv voolab küpsetamise ajal välja ja seda muidugimõista nahka ei pisteta. Kes soovib, võib muidugi pista ka! Pärit on selline toiduvalmistamisviis Edela-Prantsusmaalt ja esialgu mõeldi see välja toidu säilitamiseks - küpsetatud linnukoivad kaeti peale küpsetamist eraldunud rasvaga ja suleti

Olen vist juba tuhat korda siinsetel blogiveergudel maininud, et juust on minu jaoks sama, mis lastele komm. Seekord panin oma postitusele ka kommi nime - M&M´s ja seda mitte välise sarnasuse, vaid kahe "M"-i tõttu selle nimes. Kõik sai alguse sellest, et hea inimene Luule tõi mulle mõned suured, sametised, imeliselt lõhnavad küdooniad. Just küdooniad ehk aivad, mitte meil Eestis rohkem tuntud ebaküdooniad. Lisaks oma ilule ja aromaatsusele on küdooniad ka eriliselt kõvad ja kõlbmatud niisama nahka pistmiseks. Tuli välja mõelda, mida põnevat oma uute iludustega peale hakata. Natuke kaalumist ja otsus sai tehtud - valmistan küdooniamarmelaadi, mis Hispaanias on tuntud dulce de membrillo nime all. Membrillo parim kaaslane on Hispaania kuulus lambajuust Manchego. Küdoonia sisaldab suurtes kodustes pektiini, mis tähendab, et marmelaad tekib pea iseenesest ja kõik on ülimalt lihtne, kuigi pisut aeganõudev. Lisaks muutub küdoonia pikal keetmisel erkpunaseks ja seetõttu on valmi

Mõne päeva eest möödus sellesama "What a wonderful world!" blogi sünnist juba uskumatuna näivad 4 aastat. Nagu palju teised blogid, sündis ta tegelikult ilma pikemate ja täpsemate plaanideta, rohkem praktilistest vajadustest lähtuvalt. Olime minemas pikemale Tai-reisile ja oli vaja kohta, kuhu sõprade tarvis muljed kirja panna. Oli vaja kohta, kuhu kogutud retseptid üles riputada, et lõpetada üks pidev failisaatmine. Oli tarvis omavalmistatud seebid ja küünlad välja panna, et huvilised võiksid endale sobivad välja valida. Nii see pisik minu sisse sai ja aastate jooksul on blogi iseloom üksjagu selgemaks kujunenud, väljanägemine suure hüppe edasi arenenud ja märkamatult on ta nagu oma elu hakanud elama. Pean tunnistama, et vahel oleks hirmus tahtmine kõik need algusaegade toidufotod kiirelt ja kaarega virtuaalsesse prügikasti toimetada, aga kuna see on siiski puhas ajalugu, siis ei lase ma endal seda teha. On olnud ka äärmiselt keerulisi aegasid blogipidamise mõttes - näiteks

Nagu ma juba korduvalt hõisanud olen, võtsime eelmisel nädalavahetusel ette väikse treti Horvaatiasse, täpsemalt Istriasse, mida peetakse Horvaatia hea toidu ja la bella vita keskpunktiks. Olime täiesti teadlikud, et rannailma pole mõtet oodata, aga lootsime, et ilmataat premeerib meid päiksepaistega. Mida ta ka tegi - kõikidel päevadel säras meie pea kohal sinitaevas särav päike. Rannailmast loobumine toob endaga kaasa aga mitu äärmiselt positiivset nähtust, esimene neist on turistide puudumine ja teine odavad hinnad. Meie nautisime mõlemat täiel rinnal. Hakkasimegi omavahel mõtlema, et me oleme juba nii kaua igal pool reisinud väljaspool turismihooaega, et ehmataksime endale südamesse läinud kohti turistide ülekülluses nähes päris ära. Soodsad hinnad algasid juba lennukipiletitest, millest õigupoolest kogu reis alguse saigi. Ei saanud kohe kuidagimoodi jätta ostmata lennukipileteid, mis meile kolmele, edasi-tagasi, koos maksudega, maksid ligi 70 eurot. meie lemmiklinn Istrias, Rovinj