Postitused

Kuvatud on kuupäeva detsember, 2009 postitused

Oo, midagi taipärast - Pomelosalat laimimahlas küpsetatud krevettidega (Yam som oo)

Kujutis
Pulli nimega salat, kas pole - yam som oo . Pomelo on üks huvitav tsitruseline, ta ei ole liiga hapu, nagu laim, ega ka liiga magus, nagu mandariin, ega ka mõru nagu greipfruit. Ta ei hakka toitudes domineerima. Lisaks on tal superilus koor, mille seest salatit serveerida saab. Plaan pomelost salatit teha oli mul juba tükk aega, aga vahepeal kogusin ma ideid, kuidas seda kõige parem teha oleks, vaatasin, mida temaga kohalikud kokad teevad ja juurdlesin, mida teisiti teha. Selge oli see, et pomelosalatist saab midagi kerget, värsket ja vitamiinirikast. Tulemus oli ootamist väärt! Kummalisel kombel oli Taist kõige keerulisem leida kookoshelbeid. Täiesti arusaamatu. Ühes poes oli äsja olnud, Hiina päritoluga, umbes 300 eek/kg ja uued pidid saabuma kahe nädala pärast. Sellise hinnaga poleks ma siin maal kookoshelbeid küll ostnud. Mis siis ikka, läksin turule, otsisin üles värske kookospiima müüja ja palusin, et ta mulle veidi kookost purustaks. Suur kotitäis kookospiimast mahlast puru käe

Kookose panna cotta laimimarinaadis puuviljasalatiga

Kujutis
Panna cotta on üks minu kindlatest lemmikutest. Juba Eestis mõtlesin, et kunagi tahaks proovida ka kookosega panna cottat . Aga kus mujal oleks veel õigem seda teha, kui kookospiimamaal Tais. Ja kuna mul ahju pole, siis oli kangesti tarvis midagi maitsvat ja veidi pidulikumat jõululauale. Salatiidee sain poes toiduajakirju sirvides. Ühes neist nägin pilti puuviljasalatist laimikastmes, panin mõtte idanema, aga mis ajakiri see oli, läks meelest. No vahet pole, sest retseptid on minu omad, nii et kuhugi viidata pole vaja. :) Panna cotta jaoks läheb vaja: 200 ml vahukoort 400 ml kookoskoort 80 gr tuhksuhkrut 0,5 vanillikauna või 1 tl vanilliseemnetega pastat 0,5 tl laimi-, sidruni- või apelsinikoort või nende segu (mina kasutasin laimi ja kumkvaadi oma) 1/2 laimi mahl 3 lehte želatiini Hoia igaks juhuks oma kookoskoort enne kasutamist umbes pool tundi külmas ja kui pinnale eraldub vesi, viska vesi minema. Pane zelatiinilehed vette ligunema. Pane potti vahukoor ja kookoskoor, kaunast v

Jõuludele vastu lumise talveteega

Kujutis
Kallid lugejad ja kaaskokkajad! Soovin teile kõigile imeilusaid jõule ja maitsvat uut aastat ! Nende soovide illustreerimiseks pakun välja talvise variandi maiustusest, mida nimetatakse kiviseks teeks (rocky road). Minu oma on siis vastavalt lumine talvetee ! Vaja läheb: 500 gr tumedat šokolaadi 3-4 spl võid 0,5-1 kl maitsestamata kooritud pistaatsiapähkleid 1-1,5 kl väikseid vahukomme (või suuri tükeldatult) 1 kl kookoshelbeid Polsterda laia põhjaga nelinurkne vorm fooliumiga. Sulata šokolaad ja või, sega ühtlaseks. Vala 1/3 vormi põhja. Sega 1/3 šokolaadisegust pähklite, vahukommide ja 1/2 kookoshelvestega. Vala vormi. Vala ülejäänud 1/3 šokolaadisegust kõige peale. Raputa veidi vormi, et šokolaad ühtlaselt vahedesse vajuks. Pane külmkappi. Umbes 5 minuti pärast raputa ülejäänud kookoshelbed maiustuse pinnale. Lase terve öö külmikus seista. Lõika ruutudeks ja paku sõpradele!

Järjekordne jäätis - värske mündi ja laimiga

Kujutis
Nagu näete, ma tõepoolest nüüd tean, kui maitsev on omatehtud jäätis. Sel korral valmis taas jäätis, mida teiega jagada soovin - värske peenekshakitud mündi ja laimi seest pigistatud mahlaga. Põhiretsept on nagu eelmiselgi korral, vahe on lihtsalt maitsestamises. Nii et vaja läheb: 400 ml vahukoort 1 purk magusat kondenspiima maitse järgi laimimahla hästi hästi peeneks hakitud 1 kl värskeid mündilehti Vahusta vahukoor, sega sellesse toasoe kondenspiim. Vahusta veelkord läbi. Enne mündilehtede hakkimist pigista neile laimimahla, et nad mustaks ei läheks. Haki nii peeneks, kui oskad, viitsid ja tahad. Lisa laimimahla jäätisesegule kuni soovitud hapukus on saavutatud. Laimi ja kondenspiima kooslus võib liigse mahla puhul väga vängeks minna, aga võibolla sulle just nii meeldibki. Nii et maitse asi. Lisa mündilehed, nende maitset on tunda rohkem peale jäätise valmimist, kui maitse lehtedest jäätisesse ühtlaselt laiali on läinud. Pane jäätisesegu madalasse laia anumasse ja sügavkülma. Sega

Kaks kodutehtud jäätist granadillikastmes - mango ja vanilli

Kujutis
See minu jäätisetegemise lugu sai alguse kummalisel kombel. Nimelt, mõne aja eest sain mina valmis ja panin siia blogisse üles Tom Yum Goongi nimelise vürtsika Tai supi retsepti. Paar päeva enne seda oli toidublogija Mari-Liis käinud Tai kokakursustel ja hoog oli veel sees. Tegi supi ära ja kirjuta Nami-Nami foorumis , et supi järel pakkus ta desserdiks omatehtud mangojäätist . Minul hakkas suu vett jooksma ja kirjutasin vastu, et oleks mul siin vaid jäätisemasin. Ja tema vastas, et tema jäätis valmis täiesit ilma masinata. Mul hakkas kohe mõte tööle kõigist võimalustest, mis minu ees sellel selginemise hetkel avanesid :). Rolleri selga, küpsed mangod korvi, muu vajalik ka ja läkski jäätiseteoks. Kui see kõik lõpuks valmis sai ja ma oma jäätiseid maitsesin, siis sain ma enda peale väga pahaseks... omatehtud jäätised on nii maitsvad, et ma ei saa aru, kuidas ma olen senini elanud sellises pimeduses ja nende valmistamist mingiks imeks pidanud. Kõik on tegelikult lihtsamast lihtsam. Ag

Jupike Eestimaad jõululaual - Kirju Koer

Kujutis
Manni Tai lasteaias oli mõned päevad tagasi jõulupidu. Sealne seltskond on väga rahvusvaheline ja igaüks pidi kaasa võtma midagi oma kodumaa toidulaualt. Taid ei kasuta ahjusid, seega pole ka meie köögis võimalust midagi ahjus küpsetada. Hakkasin siis nuputama, et mida Eesti jõululaualt saaks ilma ahjuta teha. Mõtlesin ja mõtlesin ja välja ei mõelnud. Ma polnud enne mõelnud, kui hädavajalik asi ikka see ahi on meile. Pöördusin siis Nami-Nami foorumisse appihüüdega. Suured tänud siinkohal kõigile kaasamõtlejatele ja eriti Edale, kelle idee lõpuks ka käiku läks - Kirju Koer. Vana hea Kirju Koer. Ma imestan, et nii lihtne ja hea asi mul endal üldse meelde ei tule, isegi Eestis olles mitte. Retsepti osas pean tänama jälle Thredahliat , sealt ma ta napsasin (või kogust suurendasin veidi, sai suurepärane). Nii et jõulused tänud teile kõigile, inspiratsiooni, retseptide, kaasamõtlemise, kaasaelamise ja lugemise eest! Vaja läheb: 600 g küpsiseid 250 g võid 50 g tumedat šokolaadi (ca 70%) p

Meie Argentiina toiduelamustest...

Kujutis
... saate lugeda detsembri Oma Maitsest.

Taignas praetud krevetid, magusa tšillikastmega otse purgist

Kujutis
Üheks lõunaks sõime restoranis taignas praetud krevette, mis olid supermaitsvad koos kõrvale serveeritud magusa tšillikastmega. Olid teised suured küll ja kohe 8 tükki, aga no mis sa nendest ikka saad, ainult hambaauku. Maksime arve, hüppasime rollerile ja sõitsime turule lisa ostma. Pool kilo krevette, mille müüja kibekiirelt ära puhastas, olemas, valmistasime ise lisa. Ega siin tegelikult suurt retsepti ju polegi, lihtsalt ühe vana hea asja meeldetuletamine. Juurde sobib lihtsalt võrratult ükskõik milline magus tšillikaste, milliseid igal maal igas supermarketis odava hinnaga osta saab. Vaja läheb (taigen on võetud BBCGoodFood kodulehelt): 500 gr suuremat sorti krevette (puhastatud, sabad küljes) 100 gr jahu 2 munakollast 1 tl õli 150 ml piima 1 munavalge maitsesta soola serveerimiseks sidrunimahla ja kastet Sega jahu soolaga, tee auk keskele, lisa õli ja munakollased. Sega ühtlaseks, lisa piim ja sega taignaks. Kata ja pane 30 minutiks jahedasse. Löö munavalge kõvaks vahuks ja seg

Kaks lõunamaist moosi - pina colada ja kaneeli-ananassi

Kujutis
Meile on siin Tais hakanud meeldima hommikukohvi kõrvale moosiga röstsaia söömine. Eriti arvestades seda, et ega me peale puuviljade mingeid erilisi desserte siin ei söö, taipärased silmipimestavalt magusad aurutatud tarretised pole veel meie südameid võitnud ja küpsetamises pole nad just meistrid (nüüd ma teen mõningatele kohtadele liiga, aga ma räägin keskmisest Tai küpsetisest). Oleme senini poest ostnud maasikamoose - noh, pole viga ka otseselt, aga suurelt on peale kirjutatud, et moosi sisse on pandud nii tehislikke värvi- kui maitseaineid ning kõike seda on juba kontsistentsist aru saada. Otsustasin siis ette võtta ananassid, mis on Tais meeletult mahlakad ja ilma igasuguste lisaaineteta mesimagusad, ning nad purki pista. Tagantjärele mõeldes olen ma poolearuline või siis kangelaslik, et konditsioneerimata köögis üle 30-kraadise ilma juures mitu tundi moosi keetsin, õnneks oli mul piisavalt oidu, et alustada hommikul kl 8, kui maja veel üles pole kuumenenud. Ananassimoos on väga

Mangosalsa ja kaks kastet kanale

Kujutis
Kanaretsepti sel korral ei tule. Mul ei ole siin endal grilli ja ausalt öeldes ei näe ma ka põhjust, miks ma peaksin ise grillima, kui igal hommikul, kl 11 sõidab grill mootorrattal maja ette ja laseb signaali. Kõik naabrid kogunevad lõunat ostma - proua ronib motikalt maha oma mobiilsesse kööki, võtab kätte hiiglasliku uhmrinuia ja hakkab vürtsikat papayasalatit valmistama - tundub, et taidel ei saa sellest iial küllalt. Vahepeal müüb ta mulle otse grillilt särisevadi kanatiibasid, 3 eek tk. Õhtuti on lood veel paremad, siis võid tänavate viisi valida, millised vardatäied lõhnavaid lihasid sind sel päeval kõige rohkem tõmbavad. Küll aga jagan ma teiega kolme retsepti, mis kõik värskele grillkanale suurepärast lisaväärtust annavad. Esimene neist, mangosalsa, on midagi nii kerget ja mahlast, et kui vähegi võimalik, siis ma väga väga soovitan seda proovida. See sobib ka kerge kalaga. Ja kui aus olla, siis ka niisama lusikaga söömiseks, nagu mina peale grillkanalõunat ülejäänud salsaga sa

Kui Tais, söö, mis taid söövad - Tom Yum Goong

Kujutis
Ei saa salata, sellest hetkest, kui me Tai pinnale astusime on kaks asja, mida me oleme iga jumala päev söönud. Esimene neist on muidugi igav - riis. Riis sobib lihtsalt kõigi siinsete toitude kõrvale ja siinsesse kliimasse. Aga teine... teine on Tai kõige kuulsam supp, hapuvürtsine Tom Yam Goong. Tegelikult peaks ütlema hapuvürtsinekreeminemagus, sest selles supis on esindatud 4 erinevat maitset, kõik ilusti tasakaalus. Ja just seetõttu, et ta on nii mitmekülgne, ei saa temast iial küllalt. Iga kord kui mu suu supist põleb mõtlen kui uskumatu see on, et mina söön iga päev sama rooga ja olen asjade sellise käiguga igati rahul. Alguses oli Tom Yam veidi teistsugune, traditisoonilist Tom Yam´i õppisime tegema Bucha Bun kokakoolis siin Hua Hinis ja sellest saab millalgi lugeda Oma Maitsest. Aga tänapäeval valmistavad kõik kohalikud just sellist Tom Yami, mida meie oleme armastama hakanud ja millest teile siin praegu kirjutan. Iseenesest tundub, et Tom Yami tegemine on kohutavalt lihtne.