What a wonderful world!

Millest teile järgmisena kirjutada... just selline küsimus vaevab mind praegu. No ei ole ju normaalne ühte postitusse 11 uut retsepti jutti panna. Sest just niipalju mul neid siin ootel hetkel on... Aga tõesti tundub, et mind on tabanud toidukatsetuste palavik. Mulle tundub, et minu energia on minu juurde tagasi tulnud ja teate, see on hiiglama hea tunne. Kust siis alustada... Võibolla sellest, mis on siinses blogis aastate jooksul kõige vähem tähelepanu saanud. Ma arvan, et kui valikus on lambaliha, munad, karrid, passionivili ja suupisted, siis esikoht kõige vähem tähelepanu saamises läheb lambalihale. Seega, küpsetame seekord kõigepealt koos ühte mõnusalt ürdist punemarinaadis lambakintsu ja siis kui midagi kintsukondi peale veel alles peaks jääma, siis jagan teiega ka mõnusat kauaküpsenud leftover-lambakarri retsepti. Ahjaa, tegelikult pean siiski ka Türgi hommikumunadest rääkima, sest lamba juurde käiv külm kaste sai alguse neist munadest. Nüüd on siis plaan paigas seekordsete ret...

Saabusin äsja tagasi paaripäevaselt ürituselt, mis sai asjaosaliste seas endale auväärt tiitli "parimaid Jaanipäevi ajaloos". No ei tea, mis selle hea sünergia tekitas, kas ilus ilm, Eestimaa kaunis loodus, toredad inimesed, laste korraldatud taidlusetendus, maitsvad road või kõik kokku, aga see polegi oluline. Miks ma sellest siin, oma toidublogis kirjutan, on see, et meie muidu üdini kodumaine Jaanipidu, oli sel korral väikese Itaalia touch ´iga, nagu vanameister Imre Kose tavatseb öelda. Nimelt olid suve kõige tähtsamale üritusele saabunud kohale ka kallid sugulased Itaaliast ja seda koos sealsete hõrgutiste ning hasartse toidussesuhtumisega. Eesotsas perepea Lucaga, kelle käe all ka kõige tavalisem sidrun tõeliseks gurmeesalatiks võlutud sai. Lisaks oli onupoeg Ants oma lambakasvatusest tähtsa päeva puhul ühe 5 kuuse tallekese eraldanud ning suitsetas teda pikalt puju sees kohalikus suitsuahjus. Tulemuseks tõeliselt mahlakas suitsuliha, mida ka need, kes lambalihast tav...

Kuna turulettidel ilutsevad juba nädala jagu need kõige oodatumad, pisikesed õhukese koorega värsked kartulikaunitarid, siis tuleb ju sellest, mis eelmisest hooajast keldrisoppi jäänud, kiiremas korras midagi maitsvat valmis meisterdada. Viimane aeg! Mõned päevad tagasi tegime sama asja ka eelmise hooaja külmutatud kukeseentega, mis said koos maalt saadud paksu hapukoore ja kaelakarbonaaditükkidega kastmeks keedetud, et neid siis tilliga üle puistatud värskete kartulimugulatega nautida. Aga nüüd on kartuli kord. Ja milleks muuks eelmise hooaja kartulid ikka head on, kui kartulipüreeks. Ja see omakorda üheks maitsvaks karjasepirukaks. Ega mingit retsepti polegi ju. Igaüks teeb oma viitsimise ja südametunnistuse järgi - kas vahuline läbi sõela aetud kartulipüree vahukoore ja võiga (mmm... aga ainult neile, kel südametunnistus piinama ei hakka) või saumikseriga see liimisarnane variant bikiinivormisõbralikult lahja piimaga, praetud vabalt valitud looma hakkliha meeldivate vürtsidega maits...

Mulle lambaliha ei maitse, mina lambaliha ei söö ja mina lambaliha ei valmista. Noh, vähemalt tavaolukorras. Aga kui sa oled Uus-Meremaal või Austraalias, kus peaks olema maailma parim lambaliha, siis tekib ikka väike tunne küll, et prooviks õige selle siiski ära siin. Äkki on midagi teistmoodi. Veidi olin ma juba proovinud ka, Uus-Meremaal hangi käigus sai senise elu kõige maitsvamat lambaliha söödud. Niisiis tulimegi eile poest tagasi ilus lambalihatükk väikeste kondikestega kotis. Lisaks värske rosmariin, priske sidrun ja mahlakad küüslauguküüned. Tuleb tunnistada, et lambaliha oli tõesti parem kui varem. Niimoodi võin teda veidi süüa! Aga siiski mitte palju! :) Henrile, kes muidu ka suur lambafänn ei ole, seeeest maitses väga. Nii et retsept on hea, leia maitsev liha ja proovi! Vaja lähebki: kvaliteetset lambaliha oks või kaks värsket rosmariini, peeneks hakitud 1 sidrun, koor riivitud, mahl serveerimiseks 3 küüslauguküünt, peeneks hakitud soola ja musta pipart head oliiviõli Tee l...