What a wonderful world!

Kallid sõbrad, meil on hiiglasuur heameel teada anda, et Umami (ehk siis mina kirjutaja ja Henri fotograafina) raamat "Tervislikud ürdid ja vürtsid. Teejuht põnevate maitsete maailma" (kirjastuselt Varrak) on ilmunud. Selles postituses saad võimaluse piiluda selle värvidest ja maitsetest tulvil 240 leheküljelise raamatu sisse ning saada väikse ülevaate sellest, mida põnevat seal peidus on!   Esialgu tundus sel aastal raamatu kirjutamise mõte pisut pöörase ettevõtmisena. Meile saabus ju Emily, lisaks kolisime Eestisse, Umami tahtis meie aega ja energiat jne. Aga nagu elus ikka, kes palju ette võtab, see palju jõuab ka. Siinkohal pean ma ütlema, et mina pidin küll mitmeid kordi pea kaotama mõeldes, kui palju veel teha on, aga Henri tõi mu maa peale tagasi, ütles, et hakkame aga otsast pihta ja küll kõik tehtud saab. Nagu tavaliselt, oli tal õigus. Aga miks me selle projekti ette võtsime siis... Vürtside-ürtide maailm on ääretult põnev ja selles leidub alati midagi u...

Tabasin end hetk tagasi mõttelt, et üsna suure tõenäosusega mul enne jõule enam mahti ei ole, et teile kõigile häid pühi soovida! Niisiis, IMELISI JÕULE! Retsepti ka sel korral pole, sest kõik aparaadid, materjalid ja töövahendid on juba pakitud! Täna asume Eesti poole teele. Kasutan hoopis juhust ja lisan oma soovidele jõulumeeleolu Pinteresti abiga, kus ma ise tihtipeale inspiratsiooni ja heade emotsioonide jahil käin. Kes tahab minuga koos Pinteresti avarustes uidata, siis seda saab teha siin . Peatsete kohtumisteni siin Imelises maailmas !

Täna ma plaanisin teile kirjutada sellest, kuidas me kaheksajalga töötlesime ja kalmaarirõngaid nautisime. Aga hommikul tuli välja, et alustada tuleb hoopis muust. Nimelt valis Perenaine.ee välja 2011. aasta parimaid kodumaised toidublogid (nagu ta varem on teinud ka 2010 . ning 2009 . aasta kohta) ja taaskord on mul suur õnn ning au olla esikümne ridades. Sel korral siis jagamas 8.-9. kohta alati vaimuka ning stiilse blogiga " Mitmekesi köögis korraga ". Esikoht läks teist aastat järjest Mari-Liisile ning tema Siit nurgast ja sealt nurgast blogile ja teine koht Marjule ning tema imelilusale Tassikesele . Palju õnne meile kõigile ning suurimad tänud auväärt žüriile! Aga et tunnustuse vääriliselt esineda, jätkan nüüd ühele korralikule toidublogile omaselt toidulainel. Juttu tuleb kahest kapriissest mereelukast - kalmaarist ja kaheksajalast Mul on senimaani meeles oma esimene kalmaarirõnga "elamus". Elamus oli ere, aga mitte sugugi meeldiv. See juhtus aastaid tagasi...

Oma vanades postitustes hulkudes avastasin oma nelja aasta (uskumatu, kas pole?!) taguse postituse, mille teemaks lemmiktoiduained ja -maitsed. Mõne aja eest sai siin chai-postituse kommenaatides arutletud sel teemal, et aja jooksul, peale ohtraid uusi maitseelamusi, inimese maitsemeel muutub täiesti uskumatult palju. Üks pilk oma tollastele lemmikutele ja võin viimasele väitele ainult takka kiita. Mitte, et siis välja pakutud lemmikud - küüslauk, tomat, oliiviõli, värske kartul, tüümian, tume sokolaad ja oliivid- mulle tänasel päeval enam ei meeldiks. Ikka meeldivad (pigem on neist tänaseks saanud omamoodi staple , toiduained, mis peavad igal juhul kodus alati olemas olema), aga kui peaksin oma hetkelemmikud kirja panema, siis tuleks nimekiri hoopis teistsugune. Tundub, et minu maitsemeeltel mõlgub nüüd palju rohkem erinevatest maailma otsadest kogutud maitseid, lemmikuid on kordi rohkem ja... minu meelest on nad ka üksjagu põnevamad, kui tollal. Niisiis püüan oma 2012. aasta alguses ...

... endale Merle (mercredi), kelle random number generator välja valis. Palju õnne! Kirjuta mulle jutaraudnask(ät)hot.ee, et kokku leppida, kuida saaksin raamatu Sinuni toimetada. Suur suur aitäh teile kõigile nende imeilusate kommentaaride eest! Süda läks soojaks ja teie sõnad andsid kuhjaga jõudu, et terve järgmise aasta teid siinsete blogiveergude vahendusel maitsvate roogade ja reisilugudega kostitada. Loodan teiega siin ikka ja jälle kohtuda!

Mulle meeldib see prantsuse küpsetis croquembouche , mille nimi tähendab otsetõlkes "suus prõksuma", eriti just sellepärast, et ta näeb minu meelest jõulukuuse moodi välja. Ja süüakse seda ka teistmoodi kui kooke tavaliselt - igaüks võib endale väikseid "kuuseoksi" murda ja karamell prõksub hamba all nagu talvine jääkirme! Selle natuke teistmoodi jõuluküpsetisega tahaksin ma teile kõigile, kallid blogilugejad, suur suur aitäh öelda, et te minuga mu Wonderful world i jagate, sest jagatud rõõm on ju mitmekordne rõõm! Teie annategi mulle jõudu, et kõigi muude askelduste vahel leida aega ning energiat ka oma toidu- ja reisimõtted siia kirja panna. Ja kuna on jõulud, siis tahaksin ühele blogilugejale kinkida toidublogijate kokaraamatu , millest ma lähemalt siin kirjutasin. Tore oleks ka kuulda, mis see on, mis Sind siia ikka ja jälle tagasi toob. Kirjuta paar rida selle postituse kommentaariks ja lisa kindlasti ka oma nimi. Loosiratas läheb keerlema kõigi nende vahel, ke...

Kallid sõbrad, rännuhimulised ja toiduhuvilised! Ootan teid:

Nonii, tundub, et suured uudised hakkavadki selleks korraks omadega ühele poole saama. Aga sai neid ikka üksjahu kah lühikese aja kohta. Esmalt kuulutan aga välja, et lisaks minu reisi- ja kokaraamatule, millest eelmises postituses rääkisin, ilmub kohe-kohe poelettidele veel teinegi põnev kokaraamat, mille kaasautoriks on mul au ja õnn olla. Nimelt annab Pegasuse kirjastus välja kümne tuntud kodumaise toidublogija kokaraamatu nimega " Kulinaarsete kroonikute kokaraamat ". Pean ütlema, et mul on tõeliselt hea meel olla kaasatud sellisesse toredasse seltskonda, nagu toidublogijad seda on, ja üheskoos raamatu väljaandmine on justkui kirss koogi peal. Blogijate vürtsikus, värvikus, positiivne hoiak, huumorimeel ja omanäolisus on kõik uues raamatus esindatud ning kaasa löövad: Mari-Liis ja Siit nurgast ja sealt nurgast Tuuli ja Ise tehtud. Hästi tehtud. Liina ja Aglio e olio Piret ja Puhas rõõm Aet ja Aet köögis Ülle ja Tiramisust ja Fata Morganast Marju ja Tassike elu topelt koor...

"Samba, sake ja tsillikaun - maid ja maitseid avastamas" on minu pea pooleteise aasta pikkuse töö vili. See on retseptidega reisiromaan, mis on äärest ääreni täis meie ümbermaailmareisi seikluseid (muuhulgas meenutused öödest Rio de Janeiro slummis automaadivalangute saatel, džunglimatkad Austraalia vihmametsades ja Malaisia metsikutel jõgedel, unustamatu sünnipäevapidu Bangkoki kuumas öös, kohtumine maoga omaenda kodus ja ujumine hiigelkilpkonnaga Suurel Vallrahul, Tai pulm, elu moslemiperes, külaskäik Vietnami mägirahvaste juurde, pidu Tōkyō kesklinna minikorteris, elamine Samoal seinteta majas jne jne), teel kohatud põnevaid inimesi, kogetud emotsioone ja muidugi parimaid maitseelamusi Brasiiliast, Arentiinast, Tsiilist, Samoalt, Uus Meremaalt, Austraaliast, Malaisiast, Hong Kongist, Taist, Hiinast, Vietnamist ja Jaapanist. Retsepte jagasid meiega meie kallid sõbrad üle maailma ja neid sai kogutud terve teekonna jooksul! Kõik retseptid, kokku ligi 50 erinevat, said hiljem...

Kallid sõbrad! Mul on kohutavalt hea meel, et saan teiega lähiajal jagada lausa KOLME SUURT UUDIST, mille kõige pärast ma ise juba ütlemata põnevil olen. Aga alustame algusest. Nimelt avasime täna eksootilise toidukauba e-poe UMAMI . Mõtet midagi sellist Eestisse teha olime mõlgutanud juba ammustest aegadest ja seda teadagi miks - iga kord, kui olin oma kallis kodulinnas Tartus veetnud terve päeva mõne retsepti koostisosi poodidest taga ajades ja ikkagi veel pooled puudu olid, igatsesin millegi sellise järele. Samuti siis, kui maailma eri paikadest mõnd põnevat retsepti teiega jagades tekkis kommentaarides arutelu selle üle, kust saada vajaminevaid koostiosi või millega neid asendada. Niisiin, nagu ütleb üks tore kõnekäänd - kus viga näed laita, seal tule ja aita. Püüdsime Umami "letid" sisustada kastmete, vürtside, ürtide ja pastadega, mille järele Eestis kokates ise kõige enam puudust oleme tundnud. Lisasime ka tooted, mida läheb vaja meie endi üle maailma kokku kogutud lem...

Mõne päeva eest möödus sellesama "What a wonderful world!" blogi sünnist juba uskumatuna näivad 4 aastat. Nagu palju teised blogid, sündis ta tegelikult ilma pikemate ja täpsemate plaanideta, rohkem praktilistest vajadustest lähtuvalt. Olime minemas pikemale Tai-reisile ja oli vaja kohta, kuhu sõprade tarvis muljed kirja panna. Oli vaja kohta, kuhu kogutud retseptid üles riputada, et lõpetada üks pidev failisaatmine. Oli tarvis omavalmistatud seebid ja küünlad välja panna, et huvilised võiksid endale sobivad välja valida. Nii see pisik minu sisse sai ja aastate jooksul on blogi iseloom üksjagu selgemaks kujunenud, väljanägemine suure hüppe edasi arenenud ja märkamatult on ta nagu oma elu hakanud elama. Pean tunnistama, et vahel oleks hirmus tahtmine kõik need algusaegade toidufotod kiirelt ja kaarega virtuaalsesse prügikasti toimetada, aga kuna see on siiski puhas ajalugu, siis ei lase ma endal seda teha. On olnud ka äärmiselt keerulisi aegasid blogipidamise mõttes - näiteks ...

Suur rõõm on teile välja hõigata, et minu Võrratu maailm koos paremate hõrgutiste, põnevamate käikude ja toredamate elamustega on nüüd leidnud endale koha ka Facebooki avarustes ! Aja jooksul on mu arvutisse kogunenud üle ääre ajav hulk põnevaid toiduseid ja mittetoiduseid leide (uskumatult ägedaid blogisid, imeilusaid küpsetisi, übercoole leiutisi jne) internetiavarustest (ja neid lisandub iga päevaga), mida teiste huvilistega kohutavalt jagada tahaksin, aga mis ei ole päris terve blogipostituse mõõtu. Neid kavatsen igapäevaselt nüüd Facebookis teile kõigile pakkuda. Lisaks on igale Facebooki kasutajale ju väga mugav, kui kõik uued postitused endast otse Wall´il ise märku annavad! Nii et tere tulemast minuga koos elu nautima nii endistviisi siinsamas blogis, kui ka Facebookis . Selleks klikka blogi paremas ääres asuvat nuppu "Like"! Mõned vahvad leiud illustratsiooniks ka: * Perekonnaküpsised pulmapeoks ning maailmakuulsa kingakunstniku Christian Louboutin´i 2011....

Internetiajastu on teinud võimalikuks sellise kummalise asja, et sul on sõbrad, keda sa iial kohanud ei ole. Minuga just nii juhtuski, sest hulk toredaid kodumaiseid toidublogijaid olid mulle (ja mina neile) veebiveergudelt juba päris-päris tuttavaks saanud, aga live´s me kohtunud polnudki. Kuidagi läks nii, et suurem toidublogardite seltsielu läks lahti just siis, kui mina Luksemburgi kolisin ja terve talve ning kevade võisin ainult eemalt suud vesistada, kui järjekorde restorani ühiskülastus või blogikohvik toimumas oli. Vesistamine läks juba üpris väljakannatamatuks ja nii ma tegingi suve alguses ettepaneku korraldada mõni tore üritus ka ajaks, mil mina Eestis suvepuhkusel olen. Tuuli ja Mari-Liis võtsidki minu suureks rõõmuks sõnasabast kinni ning kokku sai lepitud kohtumine pea keset Eestis, Põhjaka mõisas , kuhu ma juba ammu niikuinii soovinud minna olin. Nii et mitu kärbest ühe hoobiga. Ja veel millist kärbest! Meie Lõuna-Eesti ekipaaž (minu ja Triinu näol) jõudis kohale esimese...