What a wonderful world!

Nagu juba eelmisel korral kirjutasin, siis mul on praegu siin blogis kõik tagurpidi - valmis on kirjutatud väike jutt Phuketis veedetud paarist nädalast, aga kuna selle juurde pilte pole jõudnud panna, siis on see avaldamata. Nüüd siis kirjutan siin linnulaulu saatel teile meie esimestest muljetest Chiang Mai kohta, kuigi tegelikult hakkame nädala pärast juba koju tagasi sõitma ja peaks juba kokkuvõtteid tegema. No vahet pole, kui seekord tagurpidi, siis olgu nii! 500 aasta vanune Wat Tung Yu tempel Mina sain just hea uudise - meie Mannikese testitulemus oli negatiivne ja kui ta nüüd ilusti Bangkok-Chiang Mai lennule ikka jõuab (pöidlad pihus), siis saame teda üle pika aja täna õhtul siin Chiang Mais kaisutada. On see vast saaga olnud - kuid tagasi kui seda reisi plaanima hakkasime, siis said Mannile piletid ostetud, et ta saaks koolivaheajaks meiega ühineda. Jaanuaris otsustas Tai valitsus, et ilma karantiinita siia reisida ei saa. Hoidsime hinge kinni ja hästi hoidsime, sest 1. veebr

Täna hommikul tundsin juba ei tea mitmendat korda ängi, et ma ei ole jõudnud meie reisijutte blogisse kirja panna. Mitte niivõrd kõigiga jagamise pärast, mis on ka alati tore, vaid pigem enda pärast. Et nii ei ole kohta, kuhu hiljem vaatama tulla, kui midagi meenutada on vaja. Eile lugesin ühe reisiselli mälestusi Halongi lahest Vietnamis ja nii hea oli oma ümbermaailmareisi blogist kõrvale vaadata, kuidas meil endil seal oli.  Nüüdseks oleme olnud Põhja-Tais juba kuu aega ja see on esimene kord, kui ma midagi kirja panen. Sellise tagantjärele kirjutamise suur miinus on see, et ritta saab rohkem see, kus käisime ja mida nägime, vähem aga igapäevased tähelepanekud, mis annavad igale reisile hinge. Mis teha, parem pool kui mitte midagi, arvan ma.  Praeguseks oleme elanud südalinna kortermajas, kamminud läbi Chiang Mai, veetnud mõned päevad Pai nimelises linnakeses ja paar ööd elevantidel külas, teinud koostööd mõne luksushotelliga ja maandunud nüüd viimaks oma Tai villasse Chiang Mais Pi