Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2009 postitused

Turbakook marjadega kodumaisteks pühadeks

Kujutis
Mulle tundus millegipärast, et vastlapäeva ja Eesti sünnipäeva tähistamiseks peaks tegema midagi kohupiimast. Alguses olid mõttes tuuletaskud. Kuna neid on siin lähinädalatel juba paar korda tehtud, siis otsisin midagi uut. Ja leidsin Nami-Namist turbakoogi. Nimi tundis igati eestipärane ja kook sisaldas kohupiima. Nii ta ette võetud saigi. Selle koogi juure son eriti huvitav see, et tainas läheb külmikus kõvaks ja siis tuleb see vormi sisse riivida :). Mina lisasin kirsse, aga kindlasti sobivad ka muud hapukad marjad. Vaja läheb: Põhja jaoks: 260 g nisujahu 2 sl kakaopulbrit 100 g suhkrut 170 g võid 1 väike muna Täidise jaoks 2-3 väikest muna 500 g kohupiima 200 g suhkrut 1 sl nisujahu meelepärases koguses meelepäraseid marju Sega sulavõi ja suhkur, lisa kakaopulber, jahu ja muna. Sõtku tihe mass, jaota kaheks ja vormi kaks ümmargust palli. Pane külma tahenema (seda võib ka eelmisel õhtul teha). Täidise jaoks vahusta munakollased ja suhkur tihedaks vahuks, mikserda

Flamenkuche, Eesti sugemetega

Kujutis
Minu hea sõber Mari, keda ma siin seoses maitsvate lillkapsastega varemgi maininud olen, elas mõned aastad Prantsusmaal. Ja peres, kus ta elas, valmistati aegajalt Flamenkuche ´t. Mõne aja eest pakkus Mari seda maitsvat rooga meile ja nüüd pakun mina seda ka teile. Kahjuks kõigest virtuaalselt! Tulenevalt sellest, et kõneallolev Flamenkuche on hakanud Eestimaa pinnal omaette elu elama, on tema koostisosadki kodumaised. Vaja läheb: 500 gr lehetaignat 150 gr 10% hapukoort 150-200 gr hakitud sinki (mina kasutasin Maamehe sinki) 4 keskmise suurusega keedetud kartulit, paksemateks viiludeks lõigatud 150 gr riivitud juustu (mina kasutasin Vene juustu) 50 gr sulatatud juustu (mina kasutasin Naturaalset Merevaiku) 1 suur salatisibul (hästi õhukesteks ribadeks lõigatud) Sulata taigen, kui kasutad külmutatut. Rulli ta õhemaks. Pane ahjuplaadile küpsetuspaber ja sellele taigen. Kata ühtlaselt hapukoorega ja hapukoor omakorda singitükkidega. Singitükkidele lao kartulid, kata need sibulatega. Raput

Kuhu kadus Eesti toit?

Kujutis
Eelmisel nädalavahetusel andis H. vanaema, meie tütre vana-vanaema, mulle 3 vana kokaraamatut. Üks neist, kõige vanem, avaldas mulle sügavat mõju ja pani mõtlema. Raamat nimega "Kasuline köögi ja majapidamise raamat", mille kirjutas Lida Pand või siis Panck (vähemalt niimoodi sain mina aru), anti esmakordselt välja 1862, aga saksakeelsena. Minu käes olev raamat on selle raamatu eestikeelne esmatrükk, aastast 1884. Lugesin selle raamatu otsast otsani läbi, vaatamata sellele, et pidin uuesti lugema õppima - vana kirja ei ole just lihtne kokku veerida, kui lisaks ka keelekasutus meie mõistes kummaline on. Võibolla teie olete sellest teadlik ja võibolla teid see ei üllata, aga mind küll - kui rikkalik on olnud eestlaste toidulaud, milline kogus erinevaid roogasid, kui palju erinevat toorainet. Mina tunnen ka peaaegu kõiki neid toiduaineid, aga olen neid tundma õppinud alles viimasel ajal, tänu oma kokandushuvile. Ma ei mäleta, et Nõukogude Liidu ajal selliseid toite oleks olnud v

Hiina viievürtsi sealiha

Kujutis
Meie pere iidne mure - kuidas teha sealihast midagi uut ja huvitavat, et ta ei maitseks nagu lihtsalt sealiha. Mure on tegelikult pigem minupoolne, sest H sööks sealiha igatmoodi ja igal ajal. Ja siis ühel hommikul vaatasime oma lemmikut, Travel channelit , kus üks härra käis mööda Hiinat, maitses ja tegi järgi. Ühes Hiina külakeses valmis viievürtsi sealiha. Viievürtsisegu oli meil olemas ja varsti valmis ka roog. Maitseb õrnalt magus, päris vürtsine ja väga hea. Hiina viievürtsisegu kasutatakse nagu nimigi ütleb palju hiina köögis. See sisaldab endas 5 põhilist hiina köögi maitset - magus, hapu, kibe, soolane ja vürtsikas. Segu koosneb sežuani piprast , tähtaniisist , nelgist , apteegitilli seemnetest ja hiina kaneelist . Vaja läheb: 500 gr läbikasvanud sealiha (aga mitte väga pekist) 3 spl Hiina viievürtsi segu 2 spl õli 3-4 cm ingverijuurt (kooritud ja viilutatud) 1 punane tšillikaun (peenelt viilutatud) 3 suurt küüslauguküünt (viiluitatud) 2 spl demerara suhkrut 0,5 ml kuiva šerr

Värsked ja suussulavad tuuletaskud

Kujutis
Kirjutasin juba korra varem , et kui H-ga tuttavaks sain, lähtusin rahvatarkusest "armastus käib kõhu kaudu" ja küpsetasin plaaditäite viisi H lemmikuid - tuuletaskuid. Ja ma mitte ainult ei küpsetanud, vaid tassisin neid käe otsas improviseeritud koogitornis kohale. Suutis mul vist pea väga sassi ajada :). Aga siiamaani tundub, et mõjus! Vanarahvas ikka teadis, mis rääkis. No ja nüüd pole ma neid hõrgutisi aastaid enam teinud. Piinlik, piinlik! Kogu selle aja on H pidanud tuuletaskuid poest ostma. Ja noh, on ka täitsa hea olnud. Aga tegelikult, tuleb tunnistada, oli asi selles, et me olime ära unustanud, kui maitsev on üks värskelt kodus küpsetatud tuuletasku, mis on äärest ääreni täis värskelt valmistatud kohupiimakreemi. Ja neid valmistada ei ole üldse mitte keeruline. Keedutaigna jaoks läheb vaja: 2,5 dl vett 100 g võid 120 g nisujahu suts soola 1 tl suhkrut 2-3 muna Kohupiimakreemi jaoks läheb vaja: 200 gr kohupiima 2 dl vahukoort 1 dl suhkrut Aja vesi keema, lase või v

Tõeline kiirtoit - Sidrunipasta

Kujutis
Ma ei tea mitu korda nägin Nami-Nami foorumites, et kiideti telekokk Nigella sidrunipastat. Lõpuks hakkasin mõtlema, et ju see siis eriliselt maitsev olema peab. Ja nii ongi, tõesti, ülimalt maitsev. Mitte just kaalujälgijatele, päris rammus, aga samas - milline Nigella retsept kaalujälgitatele mõeldud on, ikka kamaluga vahukoort, rasva ja šokolaadi. Nii see elunautimine tal käib. Aga tagasi sidrunipasta juurde tulles pean ütlema, et kui ma mõne toidu kohta enne olen maininud, et see on kiire või lihtne, siis sidrunipasta kiiruse ja lihtsuse ees kahvatuvad kõik. Vaja läheb: 500 gr spagette või linguinesid 1 sidruni riivitud koor ja mahl 1-2 munakollast 2 dl vahukoort 50 gr parmesani 1 spl võid hakitud värsket peterselli Sega omavahel muna, koor, sidruni koor ja mahl, riivitud juust. Keeda pasta soolases vees al dente. Kurna, pane pasta potti tagasi. Lisa või ja sega kuni kogu pasta on võine. Sega kohe juurde ka enne valminud segu. Kuum pasta küpsetab läbi muna. Serveeri kohe koos hakit

Seigeldes meenutustes. Rannakarbid karrikastmes.

Kujutis
See on üks nostalgiline toit. Tohutult meeldivad mälestused - Pariis, Nizza, Cassis... See on ka üks selline toit, mille puhul, teate ju küll, siin kodus süües jääb midagi nagu puudu, lõhn, õhk, melu, keel... Vaatamata sellele viib keele alla. Rannakarbid on minu ja H lemmikud. Minu isiklikud esimesed mälestused neist pärinevad Brüsselist (kes käinud, teab- seal Grand Place'i lähedal need imearmsad väiksed restoranitänavad, kus kõik restoranid ülivärskeid karpe pakuvad). Me H-ga oleme sellised fännid, et iga kord, kui Lõunapoole-Euroopasse satume, sööme neid nii palju, et mõtleme, et nüüd on eluks ajaks isu täis. Aga võta näpust, nädala pärast isutab jälle. Pariisi jõudsime vist kl 23 õhtul, aga ikka oli vaja kohe välja karpe otsima minna. Pariisist on ka selline nali pärit, et sõime Champs Elyseel karpidele spetsialiseerunud restoranis kumbki ühe karbiprae, hunnik veini ka, vein hakkas karahvinist otsa saama ja kärbes lendas sisse. Mina urgitsesin seda oma ülemeelikus tujus välj

Teistsugused ahjukartulid, Ü L I M A I T S E V

Kujutis
No mina ei tea, mis selle Jamie Oliveriga on. Jah, ta on ilmselgelt üks õnnestunud (ja veidi ülepaisutatud) turundusprojekt. Aga kõik tema retseptid on nii nii maitsvad. Seekord tegin kahte tema ahjuköögiviljarooga ja mõlemad viisid keele alla. Kõigepealt siis balsamiäädikas küpsetatud punased sibulad ja kartulid. Sinna juurde ilusad ahjuporgandid tüümianiga. Hulk kooritud ja veeranditeks lõigatud kartuleid Hulk kooritud ja veeranditeks lõigatud punaseid sibulaid mõned suured koorimata küüslauguküüned, kergelt katki muljutud vähemalt 100 ml odavat balsamiäädikat soola, pipart 2 spl võid 2 spl oliiviõli peotäis hakitud värsket rosmariini Kuumuta ahi 210 kraadini. Hoia tühja ahjupanni kuumas ahjus, kuni see on tuline. Tõsta välja, pane sellele või ja õli. Lase võil sulada. Viska pannile hakitud rosmariin. Selle peale kartulid, sibulad ja küüslaugud. Sega hästi läbi. Vala kogu balsamiäädikas köögiviljadele. Maitsesta ohtra soola ja pipraga. Sega läbi. Küpseta 200-210 kraadi juures umbes 1

Nigella carbonara...

Kujutis
Ühel haruldasel pühapäevahommikul ärkas minu mees minust varem. Ja kui ma mõni aeg pärast teda uimasena elutuppa ennast venitasin ja küsisin, et mis sa siin siis teha juba jõudsid, hakkas tema mulle rääkima, kui häid asju Nigella Lawson just saates, mida ta vaatas, tegi. Pidid need vast head asjad olema, kui meesterahvas õndsat üksindust nautides jäi pühapäeval kokandussaadet vaatama. Üks Nigella tookordsetest šedöövritest oli olnud Spaghetti Carbonara . Otsisin selle üles ja tegin isegi. Kasutasin küll linguinet. Muutsin ka munade kogust, kuna minu jaoks oli 4 muna ilmselgelt liiga palju. PS! Traditsiooniliselt kasutatakse carbonara kastme juures bucatini pastat. Vaja läheb (4-le): 500 gr spagette 275 gr Pancettat, mina asendasin Ameerika peekoniga 60 ml kuiva valget veini 60 ml vahukoort 50 gr parmesani 2 muna 1 spl võid 1 spl oliiviõli musta pipart, soola ja muskaatpähklit Keeda spagetid, kurnamisel säilita 150 ml pastakeeduvett. Prae või ja oliiviõli segus singitükid kergelt krõb

Mõnusalt mõrkjas salat peedi, verigreibi ja endiiviaga

Kujutis
Harva juhtub, et mõne salati nägemine tekitab minus isu seda kohe järgi proovida. Vahel siiski. Selles salatis on nii palju sooja värvikirevust, et püüdis pilku. Lähemal uurimisel selgus, et see sisaldab ka huvitavaid koostisosasid. Nii et mõeldud, tehtud. Algne idee pärineb ühest 2007.-nda aasta Food&Travel numbrist. Vaja läheb: 1 salatsigur ehk endiivia 1-2 keedetud punast peeti 1 väike punane sibul 1 suur verigreip 2 tl balsamiäädikat 3 tl oliiviõli pipart ja soola Lõika endiivia peenikesteks ribadeks. Fileeri greip kogudes mahla eraldi kaussi. Lõika peedid õhukesteks sektoriteks ja sibul imeõhukesteks rõngasteks. Pane greip, peet ja sibul endiiviale. Sega kaste lisades kogutud greibimahlale balsamiäädika ja oliiviõli. Maitsesta pipra ja soolaga. Vala salatile ja lase enne serveerimist veidi seista.

Kuidas tehakse Baccara seepe...

Kujutis
... saab näha veebruarikuisest Nipiraamatust. Keda huvitab, otsige ajakirjalettidelt :)

Crème brûlée - desserdiklassika

Kujutis
Mõnda aega oli mul Crème brûlée (pr keeles "põlenud kreem") proovimise vastu mingi nähtamatu tõrge. Samamoodi nagu ka Carbonara, Bolognese ja teiste klassikute vastu, mille paremaid ja halvemaid koopiaid igas kohvikus proovida saab. Nüüd olen tasapisi siiski katsetama hakanud. Et klassikat millegi huvitavaga vürtsitada, lisasin kreemi sisse veidi safranit ja puistasin serveerimisel peale magusat passionivilja sisu. Passion on küll üks desserdimaailma tänaväärsemaid puuvilju oma tugeva troopilise maitsega. Retsept ise on Nami-Nami ja Oma Maitse sümbioos: 5 munakollast 2 dl kohvikoort 2 dl vahukoort 1 dl suhkrut näpuotsaga safranit jupike vanillikauna pealeraputamiseks Demerara suhkrut kastmeks passionivilja sisu Vispelda munakollaste hulka suhkur. Lõika vanillikaun pikuti pooleks, eemalda terava noaga seemned ja lisa nii seemned kui kaunapoolikud koore sisse. Kuumuta potis kohvi- ja vahukoor. Eemalda vanillikoored. Tõsta 3-5 spl koort munasegusse ise pidevalt segades. Vala

kartuli-suitsujuustu supp Tammuri talu moodi

Kujutis
Üks ütlemata hea kodumaine toode on suitsujuust. Ikka seesama vanaaegses pakendis, pruunika halvasti maha tuleva koorega. Hiljem turule tulnud suitsujuustulised ei saa samale maitsemarjamaale ligilähedalegi. Minu meelest vähemalt! Kasutasin selle juustu head maiku ära kartuli kõrval püreesupis, mille leidsin vanu Oma Maitse numbreid sirvides. Sinna sattus see omakorda Tammuri talurestorani menüüst. Vaja läheb: 600 gr kartuleid 200 gr suitsujuustu 1 spl võid piima ja vahukoort soola/pipart suitsusinki Keeda kartul pehmeks ja tambi püreeks (eriti ilusa supi saab, kui kartulid läbi sõela ajada). Purusta saumikseriga juust ja vahukoor. Aja juustusegu potis kuumaks, lisa või ja kartulipüree. Kui sup on liiga paks, vedelda piima või keeva veega. Maitsetsa soola ja musta pipraga. Grilli suitsusingi või peekoni ribad grilli all krõbedaks. Pane serveerimisel supile värsket tilli ja grillitud suitsusingiribad.

Belglaste Waterzooi, kanaga

Kujutis
Waterzooi on tüüpiline belga toit, mida algselt valmistati kalaga, aga viimasel ajal on kana-waterzooi saanud isegi populaarsemaks. Minu teadvusesse jõudis see toit tänu Siim Kallasele, kes ühes varasemas Oma Maitse numbris oma lemmikuid Belgia köögist tutvustas. Nii nagu meie Siimule, maitseb see maitsev hautis ka mulle väga. Retsepti võtsin sellestsamast Oma Maitsest, tegin mõned koguselised muudatused ja ka kanavalmistamise tegin enese jaoks meeldivamaks. Vaja läheb: 4 kanakintsu 2 mugulsibulat 2 šalottsibulat 1 porru (ainult valge osa) 2 sellerivart 3 porgandit 6 kartulit 30 gr võid 1 l kanapuljongit 1 dl vahukoort 3 munakollast 0,5 sidrunit värsket peterselli ja tilli Tükelda köögiviljad, prae need võiga pannil läbi ja hauta keskmisel kuumusel ca 10 minutit kaane all. Samal ajal grilli soola ja pipraga maitsestatud kanakintse grilli all, kuni nahk on pruunikas-kuldne. Tõsta kana köögiviljadele, vala üle puljongiga. Hauta kaane all kana pehmeks, ca 0,5 h. Eemalda kana. Sega vahuk