Isla Holbox, võrkkiikede saar
Praeguseks oleme me maandunud Meridas, meie põhipeatuspaigas, kus ajavahe Eestiga on lausa 8h pikkune, aga kirjutada plaanin ma hoopis meie 4 päevasest Isla Holboxil käigust. Etterutates võin öelda, et see, mida me seal teha plaanisime, ehk puhkamine, tuli meil hästi välja. Need asjad, mida lisaks ette võtsime, ei olnud päris ideaalsed. Laupäeva hommikul sõitsime siis Cancunist Chiquila kalurikülla, kuhu tuli jätta auto, et Holboxi autovabale saarele minna. Tee peal meenus mulle kuskilt loetud manitsus, et Mehhikos on täiesti jabur kogus täiesti jaburalt kõrgeid lamavaid politseinikke. See tasub tõepoolest kindlasti meelde jätta, kuna muidu võib lõbus autosõit seal esimesel künkal oma lõpu leidagi. Parkisime ühe pere õuele, tasu eest muidugi, ja võtsime ette ca 30 minutilise praamisõidu. Kohale jõudes selgus, et Holbox on küll looduskaitse tõttu autovaba saareke, kuid see tähendab, et autode asemel on saarel väiksed golfikäru mõõtu lahtised liikumisvahendid, millele on peale pan