What a wonderful world!

Olen oma kuningate koogiga peaaegu et hiljaks jäänud. Siin Luxembourgis, Prantsusmaal ja veel paljudes teisteski katoliiklikutes riikides süüakse traditsiooniliselt jaanuarikuus kuningate kooki ( la galette des Rois ). See kook on Põhja- ja Lõuna-Prantsusmaal üsna erinev, mina valmistasin meie asukohale omaselt Põhja-Prantsusmaa oma. Terve kuu on kõigis pagariärides müügil olnud erineva täidisega kuningate koogid, kaasa antakse alati ka papist kuldne kroon. Kõige traditisoonilisem täidis on frangipane. Selle kohta, mis see täpsemal on ja kuidas seda teha, kirjutas mõne aja eest Dagris siin . Koogiga käib kaasas terve hulk traditsioone. Esiteks valmistatakse seda Kolmekuningapäeva puhul. Iga koogi sisse pannakse 1 uba. Vanasti pandi tõepoolest uba, tänapäeval on "oaks" mõni väike ilus kujukene. Algselt tehti kuju portselanist, viimasel ajal kasutatakse plastikut. Tihtipeale on koogi sees pisike beebi kuju ja see sümboliseerib Jeesuslast. Kelle koogitüki sisse "uba" s

See on nüüd selline kiire roog, et ei saa valmistamist alustadagi, kui juba ongi valmis. Mis on ju supertore, kes ikka tahaks tundide viisi kuuma pliidi ees tammuda. Ma arvan, et see peaks olema üks maailma parimaid (ja tervislikumaid) fast food ´e üldse. Ja selle maitsva roa eest, mida meie pere nüüd kindlasti nii mõnelgi korral sööb (ja äkki õnnestub külalistelgi vahel jaole saada) pean ma tänama oma kallist õde Evat, sest just tema saatis mulle retsepti, kui minu ajus hetkel kulinaarne auk valitses ja ma appi hüüdsin. Igatahes aitäh, Eva, olime kõik vaimustuses, kaasa arvatud Mann! Vaja läheb: 4 küünt küüslauku 3-4 cm jupp ingverit 1 suur porgand 1 paprika 1 väike suvikõrvits ca 300-400 gr lõhefileed ilma nahata 50 ml sojakastet 25 ml magusat tsillikastet oliiviõli praadimiseks Haki küüslauk ning ingverijuur peenikeseks. Porgandist, paprikast ning suvikõrvitsast lõika peened ribad. Prae küüslauk ja ingver oliiviõlis kuni nad on klaasjad. Lisa köögiviljaribad, prae mõned minutid, ise

Enne jõule ostsin endale prantsusekeelse talviste toitude raamatu Cuisine d´hiver , mida ma küll lõpmatuseni juba keelt limpsides sirvinud olen, kuid seni tegudeni polnud jõudnud. Üks retsept, mis mu tähelepanu köitis, oli šokolaadikreem grenadillikastmes. Pidev lugeja on minu grenadilliarmastusega kindlasti juba ammu kursis, aga seni olin ma teda harjunud kõrvutama kreemiste ja mahedate dessertidega, nagu creme brulé, panna cotta , toorjuust... Tugevamaitseline šokolaad kõrvuti hapuka grenadilliga vääris katsetamist. Ja uskumatul kombel töötavad nad käsikäes lihtsalt võrratult. Vaja läheb (4-le): 3 muna 100 gr tumedat šokolaadi 20 gr tuhksuhkrut 3 grenadilli 1 tl heledat rummi 1 spl sidrunimahla Sulata veevannil šokolaad ja vala see ümber kaussi. Eralda munakollased munavalgetest. Vahusta kollased ja lisa pidevalt segades sulašokolaadile. Vahusta munavalged pehmeks vahuks, lisa jupihaaval pidevalt edasi vahustades suhkur, kuni saad tugeva vahu. Sega vaht šokolaadikreemi juurde. Jaota

Kui Sulle meeldib hiina restoranis süüa krõbedat kana magushapus kastmes, siis see retsept ongi just see, mida vajad. Tulebki välja täpselt selline, nagu heas hiinakas. Ette võtsin ma krõbekana tegemise peale Meriti kaunis blogis Hea Toit ringi tuhlamist ja sellest roast tehtud eriti isuäratava foto nägemist. Suu hakkas vett jooksma ja samuti tekkis mõte, et äkki viib see katsetus mind veidi lähemale minu aastaid kestnud püüdlustele aru saada, mismoodi täpselt Tartus Tsink Plekk Pange restoranis ikkagi neid maitsvaid Taevatrumme tehakse. Veidi nikerdamist selle roaga on, aga tulemus on äärmiselt maitsev. Taevatrummidele see mind otseselt lähemale ei viinud, võibolla kaudselt - trummide "taignakate" võib küll olla kuidagi veidi sarnaselt tehtud. Vaja läheb: Kana jaoks: 2-3 suuremat broilerifileed 2 suurt munavalget 2-3 küüslauguküünt 4 spl sojakastet ca 200 grammi maisitärklist õli praadimiseks Magushapu kastme jaoks : 2 spl seesamiõli 2 spl praadimiseks sobivat õli 1 sibul 3

Loodan, et 2011. aasta tuleb teile kõigile suurepärane, põnev ja maitsev. Jõulu- ja aastalõpuaskeldustega seoses on mu virtuaalne Võrratu Maailm mõneks ajaks puhta unarusse jäänud. Reaalne õnneks mitte. Vaatamata aastalõpu lumemöllule ja järjekordsele lennukaosele jõudsime täiesti õigeks ajaks ilma sekeldusteta siiski kallile kodumaale. Sügisel Luxemburgi kolides kuulsin nii mõneltki poolt, et sooje talvesaapaid siin vaja ei lähe, pigem tuleks muretseda kummikud. Aga ilmataadil olid Luxemburgiga seoses selleks aastaks täiesti uued plaanid ja detsembri teine pool oli talv mis talv. Lugesin ajalehest, et varasem detsembri lumerekord oli umbes aastast 1910, kui kuu jooksul sadas maha 30 cm lund. Sel aastal aga sai see rekord purustatud, kui 4 päevaga sadas maha 70 cm lund. Ja külm oli ka... -10 kraadiga ei olnud sügissaabastega just kuigi mõnus bussi oodata. Aga kui asja positiivse külje pealt vaadata, siis valmistas see meid suurepäraselt ette Eesti jaoks, kus lund oli veelgi rohkem ja k