What a wonderful world!

Ongi jälle jõuluaeg käes. Jõulud on minu jaoks muuhulgas vürtside ja tsitruste aeg. Nii et lähiajal leiab siit nii mõndagi jõuluhõngulist, pidulikku, vürtside järele lõhnavat, tsitruselist... aga samas mitte päris traditsioonilist, vähemalt mitte eestimaiselt traditsioonilist. Talvise vürtsiteema sissejuhatuseks aga hoopis üks vürtsine supp läätsedest ja kikerhernestest. Suurepärane külmarohuks, suusarajal või uisuväljakul kaotatud jõu taastamiseks või siis hoopis peale suurt pidu keha ning vaimu kosutamiseks. Lihtne teha pealekauba, see omadus tuleb toidule mu meelest igal aastaajal ainult kasuks. Eriti aga vast kiirel aastalõpu- ning jõuluaskelduste ajal! Vaja läheb: 2 tl vürtsköömneid maitse järgi tšillihelbeid 1 spl oliiviõli 140 g punaseid läätsesid 1 peeneks hakitud sibul 850 ml köögivilja puljongit 400 g purustatud tomateid 200 g purk kikerherneid (loputatud ja kurnatud) või leota ning keeda ise kuivatatutest peotäis värsket koriandrit 4 spl hapukoort või paksu Kreeka jogurtit v

Tagasi toitude juurde. Tegu ju siiski toidublogiga, aga vahepeal ei saanud muust kirjutada kui uudistest. Kuigi uudised olid kõik ka igati toidused. Igatahes on seekord teemaks pommu ehk baklažaan. Pommu on minu meelest ühtaegu naljakas ja armas sõna. Aga kui juba selline sõna eesti keeles välja on mõeldud, siis tuleb seda kasutada. Nii et siis pommu. Minu meelest on pommust võimalik teha nii üsna jubedaid roogasid, kui uskumatult maitsvaid šedöövreid. Need ricottatäidisega rullid, millest kohe kirjutan, kuuluvad kahtlemata viimaste hulka. Retsept jõudis minuni, nagu paljud teisedki, minu kalli õe Eva kaudu. Sama täidisega võib täita ka suuri pastatorusid ja need siis sellesama kastmega ahjus üle küpsetada. Mõlemad on miti korda proovitud ja kõigi sööjate poolt heaks kiidetud! Vaja läheb: 2 väiksemat või 1 suurem 0,5cm paksusteks viiludeks lõigutud pommu soola/pipart (maitse järgi) Täidiseks: 100g ricotta t 125g hakitud mozzarella t 0,5 tl riivitud muskaatpähklit peotäis hakitud roheli

Nonii, tundub, et suured uudised hakkavadki selleks korraks omadega ühele poole saama. Aga sai neid ikka üksjahu kah lühikese aja kohta. Esmalt kuulutan aga välja, et lisaks minu reisi- ja kokaraamatule, millest eelmises postituses rääkisin, ilmub kohe-kohe poelettidele veel teinegi põnev kokaraamat, mille kaasautoriks on mul au ja õnn olla. Nimelt annab Pegasuse kirjastus välja kümne tuntud kodumaise toidublogija kokaraamatu nimega " Kulinaarsete kroonikute kokaraamat ". Pean ütlema, et mul on tõeliselt hea meel olla kaasatud sellisesse toredasse seltskonda, nagu toidublogijad seda on, ja üheskoos raamatu väljaandmine on justkui kirss koogi peal. Blogijate vürtsikus, värvikus, positiivne hoiak, huumorimeel ja omanäolisus on kõik uues raamatus esindatud ning kaasa löövad: Mari-Liis ja Siit nurgast ja sealt nurgast Tuuli ja Ise tehtud. Hästi tehtud. Liina ja Aglio e olio Piret ja Puhas rõõm Aet ja Aet köögis Ülle ja Tiramisust ja Fata Morganast Marju ja Tassike elu topelt koor

"Samba, sake ja tsillikaun - maid ja maitseid avastamas" on minu pea pooleteise aasta pikkuse töö vili. See on retseptidega reisiromaan, mis on äärest ääreni täis meie ümbermaailmareisi seikluseid (muuhulgas meenutused öödest Rio de Janeiro slummis automaadivalangute saatel, džunglimatkad Austraalia vihmametsades ja Malaisia metsikutel jõgedel, unustamatu sünnipäevapidu Bangkoki kuumas öös, kohtumine maoga omaenda kodus ja ujumine hiigelkilpkonnaga Suurel Vallrahul, Tai pulm, elu moslemiperes, külaskäik Vietnami mägirahvaste juurde, pidu Tōkyō kesklinna minikorteris, elamine Samoal seinteta majas jne jne), teel kohatud põnevaid inimesi, kogetud emotsioone ja muidugi parimaid maitseelamusi Brasiiliast, Arentiinast, Tsiilist, Samoalt, Uus Meremaalt, Austraaliast, Malaisiast, Hong Kongist, Taist, Hiinast, Vietnamist ja Jaapanist. Retsepte jagasid meiega meie kallid sõbrad üle maailma ja neid sai kogutud terve teekonna jooksul! Kõik retseptid, kokku ligi 50 erinevat, said hiljem

Kallid sõbrad! Mul on kohutavalt hea meel, et saan teiega lähiajal jagada lausa KOLME SUURT UUDIST, mille kõige pärast ma ise juba ütlemata põnevil olen. Aga alustame algusest. Nimelt avasime täna eksootilise toidukauba e-poe UMAMI . Mõtet midagi sellist Eestisse teha olime mõlgutanud juba ammustest aegadest ja seda teadagi miks - iga kord, kui olin oma kallis kodulinnas Tartus veetnud terve päeva mõne retsepti koostisosi poodidest taga ajades ja ikkagi veel pooled puudu olid, igatsesin millegi sellise järele. Samuti siis, kui maailma eri paikadest mõnd põnevat retsepti teiega jagades tekkis kommentaarides arutelu selle üle, kust saada vajaminevaid koostiosi või millega neid asendada. Niisiin, nagu ütleb üks tore kõnekäänd - kus viga näed laita, seal tule ja aita. Püüdsime Umami "letid" sisustada kastmete, vürtside, ürtide ja pastadega, mille järele Eestis kokates ise kõige enam puudust oleme tundnud. Lisasime ka tooted, mida läheb vaja meie endi üle maailma kokku kogutud lem

Mulle tundub, et meie peres on sel aastal arusaamatutel põhjustel confit teemaline sügis käimas. Ühel hetkel, kui olime ära söönud paar laari tomati confit ´d ja ma parajasti sibula confit ´d keetsin, teatasin kallile kaasale, et lähiajal tahaks küpsetada nii pardi- kui lõhe confit ´d. Mõlemate järgi oli vastupandamatu isu tekitanud minus Liina , kes oma mahlakate kirjeldustega lihtsalt mõjub inimesele isutekitavalt. Retseptid saidki Liinalt võetud ja mõlemad tulemused lihtsalt o i v a l i s e d. Mulle tundub, et kaua soojas rasvas küpsenud suutäis on just õige asi, kui jahe tuul põue on pugenud. Confit puhul on üllatav see, et vaatamata ohtrale rasvale, ei ole lõpptulemus sugugi üleliia rasvane. Rasv voolab küpsetamise ajal välja ja seda muidugimõista nahka ei pisteta. Kes soovib, võib muidugi pista ka! Pärit on selline toiduvalmistamisviis Edela-Prantsusmaalt ja esialgu mõeldi see välja toidu säilitamiseks - küpsetatud linnukoivad kaeti peale küpsetamist eraldunud rasvaga ja suleti

Olen vist juba tuhat korda siinsetel blogiveergudel maininud, et juust on minu jaoks sama, mis lastele komm. Seekord panin oma postitusele ka kommi nime - M&M´s ja seda mitte välise sarnasuse, vaid kahe "M"-i tõttu selle nimes. Kõik sai alguse sellest, et hea inimene Luule tõi mulle mõned suured, sametised, imeliselt lõhnavad küdooniad. Just küdooniad ehk aivad, mitte meil Eestis rohkem tuntud ebaküdooniad. Lisaks oma ilule ja aromaatsusele on küdooniad ka eriliselt kõvad ja kõlbmatud niisama nahka pistmiseks. Tuli välja mõelda, mida põnevat oma uute iludustega peale hakata. Natuke kaalumist ja otsus sai tehtud - valmistan küdooniamarmelaadi, mis Hispaanias on tuntud dulce de membrillo nime all. Membrillo parim kaaslane on Hispaania kuulus lambajuust Manchego. Küdoonia sisaldab suurtes kodustes pektiini, mis tähendab, et marmelaad tekib pea iseenesest ja kõik on ülimalt lihtne, kuigi pisut aeganõudev. Lisaks muutub küdoonia pikal keetmisel erkpunaseks ja seetõttu on valmi